ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Nimetatud sätete alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Käsitletud õigust võib piirata
Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sh kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Menetlusosalise eemaldamine nimetatud alustel on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (
Po esitatud tõendid sisaldavad infot, mis on hõlmatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 25 sätestatuga. Seega kuulutab kohus KaPo 05.10.2022 esitatud taotluse koos lisadega (Kohtute Infosüsteemis nr 11) kinniseks. Kohtunikul säilib juurdepääs nimetatud tõendile täies ulatuses ning kohtunikul on võimalik tõendeid hinnata vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Kaebajal on võimalik seisukohad kujundada vastavalt KaPo vastusele (vt Kohtute Infosüsteemis nr 12, tehtud kaebajale ja vastustajale nähtavaks 05.10.2022). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
§‑des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 26.1). 11.
§‑des 79 ja 88 sätestatud kaalumispõhimõtetest ning silmas pidades asjakohaseid põhiõigusi (nt õigust olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), õigust menetlusosaliste võrdsele kohtlemisel (PS §-d 14 ja 15). Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed (RSVS § 29 lg 5) on kohtule vajalikud, et omistada menetlusosalisest lähtuvale võimalikule ohule ja seeläbi huvile saladuse hoidmiseks õige kaal ning et teha põhjendatud kaalutlusotsustus
lg‑t 2 ja § 88 lg‑t 2 järgides juurdepääsu õiguse andmise üle (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 26.2). Eelöeldu ei välista siiski ka seda, et kohtul on juba enne julgeolekukontrolli ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt menetlusosalise vältimatu teadmisvajadus puudub. Sel juhul võib kohus otsustada, et menetlusosalisel ei ole teadmisvajadust, ilma et esitataks taotlus julgeolekukontrolli tegevale asutusele ja ootamata ära julgeolekukontrolli tulemusi. Selline keeldumine võib sisalduda p‑s 26.1 nimetatud määruses või olla tehtud eraldi (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 26.3). Halduskohtu vaidlusalusest määrusest ei nähtu, et kohus oleks otsustanud eraldi selle keeldumise üle, kas esitada julgeolekukontrolli tegevale asutusele vastav taotlus või mitte. Nimetatud eksimus ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist, kuna ringkonnakohtul on võimalik see viga kõrvaldada. KaPo tõi põhjendatult välja selle, et kaebajale ja tema esindajale ei saaks lubada sõltumata julgeolekukontrollist juurdepääsu vaidlusalusele dokumendile, kuna sellest võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mille kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses. Ringkonnakohus nõustub KaPo-ga, et teabekogumise allikate ja meetodite kaitsmine on kaalukas väärtus, sest mida suurem ring inimesi neid teab, siis seda suurem on oht, et tulevikus ei pruugi olla võimalik saada enam neid allikaid ja meetodeid teabe kogumiseks kasutada. Seejuures on vaidluse all võõrriigi kodaniku soov saada Eesti viisa. Tegemist ei ole seega väga kaaluka väärtusega, mida allika kaitsmisega riivatakse. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta ka seeläbi, et ta saab vaielda vastu KaPo 05.10.2022 seisukohas kajastatud seisukohtadele. Seejuures on kohtule tagatud dokumendile juurdepääs. 12. Halduskohus on resolutsioonis märkinud ka seda, et piirata tuleb kaebaja õigust tutvuda KaPo 05.10.2022 taotlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus resolutsiooni mõneti ekslikult sõnastanud. Tegemist ei ole avaldusega, millele oleks tehtud riigisaladust kajastav märge. Viidatud avaldusele on tehtud üksnes järgmine märge: Asutusesiseks kasutamiseks (avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12). Samuti ei taotlenud KaPo seda, et kaebaja ja tema esindaja eemaldatakse selle avalduse uurimiselt. Ringkonnakohus mõistab halduskohtu tegelikku tahet selliselt, et mõeldud oli tegelikult 05.10.2022. a avaldusele lisatud Siseministeeriumi viisa andmisest keeldumise otsust II astme vaidemenetluse seletuskirja juurde. Viidatud dokumendile oli tehtud ametlikuks kasutamise märge ning KaPo on kirjas viidanud, et see on mõeldud esitamiseks üksnes kohtule. Selles osas tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni täpsustada. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas seisukoha juurde, et viidatud dokumendile kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu õiguse piiramine oli õiguspärane, kordamata Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määruses asjas nr 3-22-1582 p-des 6–12 toodud kõiki põhjendusi. 4
Riigikohus rõhutas 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-8-17 (p 19), et kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut (vt ka Riigikohtu 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 5 ja 6). Vastuses kaebusele on KaPo välja toonud olulise osa Siseministeeriumi vaidlustusotsuse seletuskirja asjaoludest ja kaalutlustest. Seega on kaebajale teada konkreetne keeldumispõhjus (oht riigi julgeolekule) ja seda täpsustavad selgitused. Kaebajal on võimalik esitada nende asjaolude ja kaalutluste kohta oma seisukohad ja tõendid, millega on asja olemust ja kaalul olevaid hüvesid arvestades piisavalt tagatud võistlevuse kui halduskohtumenetluse ühe aluspõhimõtte järgimine (
Po toob põhjendatult esile, et meetodite ja taktikaga seondub muu hulgas teave selle kohta, missuguseid andmeid viisamenetluses kontrollitakse. Selle teabe avaldamine võib ohtu seada tulevaste menetluste objektiivsuse, mis võib omakorda ohustada riigi julgeolekut või avalikku korda. Kui välismaalane teab, milliseid andmeid viisamenetluses kontrollitakse ja kuidas neid andmeid kogutakse, siis võib andmete varjamise või moonutamise abil jõuda riiki isikud, kelle Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi või laiemalt kogu Schengeni konventsiooni liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda. Avalik huvi juurdepääsupiiranguga teabe kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. 13. Kuna menetlusosalist polnud tarvis üheltki menetlustoimingult eemaldada (nt kohtuistung või paikvaatlus), ei ole tarvis kohaldada
lg-t 1 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). 14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, kuid täpsustada tuleb halduskohtu resolutsiooni. Haldusasja menetlus tuleb kuulutada kinniseks Siseministeeriumi viisa andmisest keeldumise otsuse II astme vaidemenetluse seletuskirja (KaPo 05.10.2022 vastuse lisa 1) osas ning keelata kaebajal ja tema esindajal dokumendiga tutvumine ja sellest ärakirja saamine. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.