lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 130 (ükssada kolmkümmend) trahviühikut summas 520 (viissada kakskümmend) eurot. Rahatrahv 520 eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas või EE777700771003813400 LHV pangas, kohustuslik viitenumber
Isiku tegu on kvalifitseeritud
Väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, salvestise, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega. Üldmenetluse otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistusliigi määramisel arvestanud, et isikut ei ole varasemalt karistatud. Karistuse määra valimisel on arvestatud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse määramisel arvestati karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavad asjaolud puudusid. Isikule määrati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega
lg 3 raskeima sanktsiooni alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Põhjendused selle kohta, miks isikut ei saa karistada rahatrahviga, kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad. 07.10.2022 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi uurija D. T. koostatud 23.09.2022 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
227 lg 3 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise rakendamist mitte ainult lisakaristusena, vaid ka põhikaristusena. Seeläbi on kohtuvälisel menetlejal mitmekesisem valik karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistus ei pea olema mugav. Kaebaja palub muuta väärteootsust põhikaristuse määramise osas, s.o jätta temale kohaldatud juhtimisõigus alles, kuivõrd temale on juhtumusõigus vajalik töösõitudeks ja see takistab normaalset elurütmi. Juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina kaotaks oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldada kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust töösõitudeks. Ilmselge, et kaebaja ei ole ise huvitatud oma juhtimisõiguse säilimises. Samuti kohtuväline menetleja on seisukohal, et töösõitudeks on võimalik kasutada ühistranspordi. Rahatrahv väärteo põhikaristusena ei pruugi olla mõjus isikule, kelle majanduslikku olukorda arvestades on trahvisumma ebaefektiivne. Juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Tutvudes Roman Udalovi ülekuulamise protokolliga ja seejärel kaebusega jääb kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde, et vaatamata sellele, et isik tunnistab oma süüd ja kahetseb, tal on hoolimatu suhtumine oma teosse. Kaebaja on kindel, et kiiruseületamine möödasõidu ajal vähendab teda rikkumise ulatust. Vastupidi
lg 4 kohaselt, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada, aga mitte ületada lubatud sõidukiirust. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane. Kohtuväline menetleja on kohaldanud kaebaja suhtes põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tuleb kaebaja mõneks ajaks sõiduki juhtimisest eemaldada, et kaebaja ikkagi saaks aru, et tema pani toime lubamatu ja ohtlikku teo toime. Samas karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samas kohtuväline menetleja arvestab, et kaebaja pani toime 2 raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
lg 1 ja § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises, nimelt mootorsõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis ja ületades lubatud kiirust. Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna menetlusgrupi uurija D. T. koostas 23.09.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 233022003148, millega tunnistas Roman Udalov süüdi
lg 1 ja § 227 lg 3 järgi ja määras raskeima sanktsiooni alusel
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Roman Udalovi poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja ületades kiirust kinnitavad järgmised tõendid: 3/8 - - - - - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koostatud ei ole, vähemalt väärteotoimikus ja kohtule eraldi esitatud ümbrikus seda ei ole. Alkomeetri väljatrükist, mis oli kohtule esitatud eraldi ümbrikus, nähtub, et Drager Alkotest 9510 seadmega oli 27.08.2022 kl 21:15-21:19 tuvastatud Roman Udalovi alkoholiseisund. Mõõtetulemus 0,15 mg/l kohta. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 27.08.2022 kl 20.58 Tallinna-Narva mnt 181-l kilomeetril on seadmega Stalker DP009663 mõõdetud sõiduki kiirust. Patrullauto liikus ja mõõtur on paigaldatud statsionaarselt. Mõõtmise režiim samas suunas liikuva ja kiirema objekti kiiruse mõõtmine. Doppleri signaal on ühtlane, näit 148 km/h, laiendmääramatus 5 km/h. Mõõdetud kiirus on seega 143 km/h. Mõõtmise ajal on tehtud salvestis. Juht on näiduga tutvunud ja on sellega nõus. Tunnistaja ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustes patrullpolitseinik Nadežda Liiv kirjeldab, et koos teise patrullpolitseinikuga teostasid nad liiklusjärelevalvet ( kiiruse režiimi järgimine) Tallinna-Narva maanteel ja 27.08.2022 kell 20.58 liikus maanteel sõidukite kolonn, millest alustas möödasõit üks mootorsõiduk. Tema kiirus oli mõõdetud 148 km/h pluss miinus 5 km/h. See sõiduk, XXX, mille juht oli Roman Udalov, oli peatatud 180-l kilomeetril. Kontrolliti isiku seisundit indikaatorvahendiga, mille näit oli positiivne alkoholile, mille tõttu oli isik saadetud tõendusliku alkomeetriga kontrollile, mille näit oli ka positiivne 0,15 mg/l kohta ja isik ei vaielnud, oli rikkumisega nõus. Menetlusaluse isiku 27.08.2022 ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustega Roman Udalov kinnitab, et sooritas möödasõitu ja seejuures ületas kiirust. Samuti tund aega enne kontrolli indikaatorvahendiga tarvitas ta 2 õlut. Ta lootis, et alkohol on organismist haihtunud tunniga. Kahetseb tehtut. Salvestis ( millega kohus tutvus otsuse tegemisel) kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatut, et sõiduki kiirust mõõdeti 148 km/h. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 27.08.2022 kl 20.58 Ida Virumaal, Toila vallas, Tallina-Narva mnt 181-l kilomeetril juhtis Roman Udalov mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mil tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l kohta, ja kiirusega mitte vähem kui 143 km/h, ületades kiitust mitte vähem kui 53 km/h võrra ( lubatud kiitus teelõigul 90 km/h).
lg 1 p 1 sätestab, et asulavälisel teel on suurim lubatud kiirus 90 km/h.
lg 11 p 2 sätestab, et juhile on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Isik juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema organismis oli alkoholi vähemalt 0,15 mg/l kohta. Seega isik rikkus
Nimetatud tegu on karistatav
Samuti juhtis isik mootorsõidukit, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 53 km/h võrra. Seega ta rikkus
Nimetatud tegu on karistatav
lg 3 järgi.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20– 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– 0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4/8
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– 60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega väärteokoosseisu objektiivne külg on tõendamist leidnud. Ühe teoga, sõiduki juhtimisega, on isik objektiivselt täitnud kahe väärteokoosseisu –
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 18 lg 2 alusel paneb isik teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus on seisukohal, et Roman Udalov täitis
S § 16 lg 3 mõttes ta teadis, et juhib sõidukit ja tahtis seda. Isik teadis, et tund aega enne sõiduki juhtimist tarvitas ta alkoholi. Juhile keelatud alkoholi tarvitamisest tingitud seisundisse suhtus isik sõiduki juhtimisel ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis. Isik tarvitas samal päeval tund enne sõitu 2 õlut, mis on kohtu hinnangul keskmiselt mõõdukas tarvitamine. Seega pidas isik võimalikuks, et tema organismis võib sõidu ajal esineda keelatud alkoholisisaldus. Isiku ütluste kohaselt lootis ta sellele, et selline alkoholikogus kaob organismist tunni ajaga. Kohus leiab, et arvestades inimeese organismi individuaalseid eripärasusi (kasv, kaal, sugu, bioloogilis-keemilised protsessid, terviseseisund), on juhil põhjendatud ootust, et teatud aja möödumisel pärast alkoholi tarvitamist, kaob keelatud alkoholisisaldus organismist. Kohus ei välista, et individuaalset eripära arvestades ja arvesse võttesisiku poolt nö oma keha tundmist, lootis isik põhjendatult, et alkohol on tema organismis kadunud. Seda enam, et isik on tarvitanud kerget alkoholi- õlut. Avastatud alkoholisisalduse tase – 0,15 mh/l kohta – on kohtu arvates piisavalt väike ja osutab sellele, et isikul oligi lootust alkoholi organismist kadumisele, kuid ta siiski eksis kohusetundetusest ja tähelepanematusest. Nö piiripealsesse alkoholiseisundisse tuleb suhtuda kohusetundlikult ja tähelepanelikult ja veenduda siiski, et sõidu ajaks alkoholiseisundit enam ei esine – selleks on kasutusel võimalikud kodused alkomeetrid või tuleb võtta tunduvalt rohkem aega pärast alkoholi tarvitamist enne kui otsustada auto juhtimise kasuks. Ainult 1 tunni aega võtmine kainenemiseks ei näita isiku poolt piisavat kohusetundlikkust. Ületades lubatud kiirust, teadis menetlusalune isik, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, sest ta sõitis vähemalt 143 km/h teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on seaduse alusel 90 km/h. Menetlusalune isik sooviski kiiruse ületamist, sest oli möödasõidu sooritamisel sõidukitest, mis liikusid maanteel kolonnis lubatud kiirusega. Selline manööver eeldabki kiirendamist. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märge, et kiiruse mõõtmise ajal kiirendas sõiduk intensiivselt. Ellnimetatu tähendab, et isik tegutses kiiruse ületamisel otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 1 ka § 227 lg 3 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei tuvastatud. 5/8 Süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei tuvastatud. Väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 29 järgi tuvastatud ei ole. Väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 alusel. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud ja korduvalt rõhutatud seisukoht (näiteks vt 1-17-1629/44 p 28), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Roman Udalov on pannud toime ühe teo, mis vastab kahele väärteokoosseisule (
lg 1 ja § 227 lg 3).
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.
lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, mis liiki karistust isikule toimepandud rikkumise eest tuleb kohaldada. Menetlusalune isik taotles rahatrahvi mõistmist. Roman Udalov’ile on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks ehk
Kohtuvälise menetleja jättis otsuse tegemisel põhjendamata, miks ei ole võimalik või põhjendatud määrata karistusena rahatrahvi. Kirjalikus arvamuses, vastates menetlusaluse isiku taotlusele kohaldada karistusena rahatrahvi, põhjendas kohtuväline menetleja karistuse liigi valimist ühe lausega: „Rahatrahv väärteo põhikaristusena ei pruugi olla mõjus isikule, kelle majanduslikku olukorda arvestades on trahvisumma ebaefektiivne.“ Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei näe kohus väärteoasjas ühtki asjaolu, millel tuleks jätta menetlusaluse isiku taotluse rahatrahvi mõistmiseks rahuldamata. Isik ei ole varasemalt rahalist laadi karistusega karistatud, seega ei ole alust arvata, et rahatrahviga karistamine oleks isiku suhtes algusest peale ebaotstarbekas ja väheefektiivne. Menetlusalune isik 6/8 üldse ei ole kunagi millegi eest karistatud. Sellegipoolest on kohtuväline menetleja seisukoht, et rahatrahv ei mõjuta isikut arvestades isiku majanduslikku olukorda, paljasõnaline. Esiteks, isiku majanduslik olukord ei olnud kohtuvälise menetleja poolt uuritud, et teha selline järeldus, teiseks oleks õige ka vastupidine väide, nimelt arvestades isiku majanduslikku olukorda rahatrahvi summa võib olla efektiivne. Ka karistuse täideviimise seisukohalt on prognoosid pigem positiivsed – karistuse täitmine on üsna reaalne, kuna isikul on töökoht, seega ka sissetulek, millest peaks piisama kuni 200 trahviühikut ( kuni 800 eurot) rahatrahvi tasumiseks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku jaoks sobilik seaduskuuleka käitumise tagamise eesmärgi saavutamiseks. Kohus selliseid asjaolusid väärteoasja pinnal tuvastanud ei ole. Kohus märgib ka järgmist. Juhtimisõiguse äravõtmisel kui karistusel üldse on eeskätt eripreventiivne tähendus, see peab olema suunatud konkreetse isiku käitumise korrigeerimiseks, tema hoiakute muutmiseks, et isik ei saaks enam samalaadseid tegusid toime panna ( Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17, p 16). Konkreetselt menetlusaluse isiku puhul kohus ei näe asjaolusid, millel oleks isiku käitumist korrigeerida ainult juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna isik on varasemalt karistamata isik, põhimõtteliselt on võimalik isikut suunata seadusekuulekale liikluskäitumisele, mõistes isikule karistusena rahatrahvi. Isiku käitumist on võimalik ( ja ka mõistlik) korrigeerida järk-järgult, alustades kergematest meetmetest, korduvate rikkumiste puhul minnes üle rangemale sanktsioonile. Sellega antakse isikule signaali, et ühiskonna huvi ei ole karistamine kui selline, vaid tõepoolest isiku hoiakute muutmine ja lõpuks õige liikluskultuuri moodustamine. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime 2 rikkumist. Kahe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü suurem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. Samas ei tähenda ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise fakt automaatselt suurt süüd. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Mõlemas rikkumises on tegemist ohudeliktiga, isik lõi liiklejatele teatud ohu. Menetlusalune isik juhtis sõidukit seisundis, mis tema organismis oli alkoholi vähemalt 0,15 mg/l kohta.
lg 1 sätte kohaselt on antud rikkumise puhul tegemist alkoholisisalduse vahemiku minimaalsesse ossa jääva näiduga (0,10 – 0,24 mg/l). Selles rikkumises on isiku süü pigem alla keskmise. Samuti on rikkumine toime pandud ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Menetlusalune isiku juhtis sõidukit kiirusega vähemalt 143 km/h, ületades vähemalt 53 km/h võrra.
lg 3 sätte kohaselt on antud rikkumise puhul tegemist kiiruse ületamise vahemiku keskmisesse ossa jääva näiduga (41- 60 km/h). Selles rikkumises on isiku süü keskmine. Rikkumine on toime pandud otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus, et isik ületas kiirust, sooritades möödasõitu – selliselt manöövri sooritamine on ohtlik ja suurendab isiku süüd. Eeltoodut arvestades hindab kohus Roman Udalovi süüd teos keskmisest veidi suuremal määral. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi
lg 1 ja 227 lg 3 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma, märgib kohus, ei alkoholi tarvitamisest keelatud seisundis sõiduki juhtimine ja samaaegselt kiirust ületades on liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu ja väheoluliseks seda pidada ei tohi. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. 7/8 KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tunnistab ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena. Kohtu hinnangul on isik oma tegu hinnates olnud järjepidev ja väljendanud oma kahetsust vahetult peale teo toime panemist (tunnistaja ütluste kohaselt), ülekuulamise ajal kui ka kaebuses ning puudub alus kahelda isiku kahetsuse siiruses. Ka kohus arvestab selle kergendava asjaoluga. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Isik on varasemalt karistamata ja käesolevas väärteoasjas on talle esitatud süüdistus kahes rikkumises, mis on toime pandud ühe teoga, üks rikkumine ettevaatamatusest, teine rikkumine otsese tahtlusega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist rikkujaga, kelle puhul ei ole alust arvata, et ta oleks süstemaatiline liiklusrikkuja või suhtuks liiklusreeglitesse püsivalt negatiivselt. Arvestades eeltooduga, samuti sellega, et kohtu hinnangul isiku süü teo toimepanemisel on veidi üle keskmine, isik tunnistab süüd ja kahetseb, on põhjendatud karistada rahatrahviga keskmisest määrast suuremal määral – 130 trahviühikut, mis on 520 eurot. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt kohus rahuldab Roman Udalovi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.09.2022 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 233022003148 osaliselt, nimelt määratud karistuse osas, ja määrab Roman Udalov’ile karistuseks rahatrahvi 130 trahviühikut, s.o 520 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.