lg 2 p 1 alusel hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) selgitusega „RL tagastamine vastavalt kompromisslepingule tsiviilasjas nr 2-22-13169”. 3. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. 1 Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Peenjoogivabrik Nudist OÜ vastu võla nõudes. Pooled jõudsid asjas kompromissi kokkuleppele, mille kohus kohtumäärusega kinnitab. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-22-131691 menetluse. Pooled on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-22-131691 tekkinud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded ja pretensioonid, välja arvatud käesolevast kompromissist tulenevad nõuded. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse,
lg 1.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 2
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid tulenevalt
lõikest 4 määruskaebuse esitamise õigusest,
lg 2 punkti 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus tagastab hagejale ½ hagilt tasutud riigilõivust s.o 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.