Obsah (11)

§ 45§ 47§ 49§ 18§ 14§ 15§ 46§ 2§ 44§ 54§ 59

2-22-14400 KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Jõhvi kohtumaja, kell 12.00 Tsiviilasja number 2-22-14400 Tsiviilasi O.

§ 45lg 1 kohaselt.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada 1 2-22-14400 pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 11.novembril

2. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2. Pankrotiavalduse tagamiseks pankrotihalduri nõusolekuta. keelata avaldajal vara käsutamine ilma
3. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
4. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. kohtumäärust pankrotihaldur
5. Jätta menetluskulud võlgniku O. O. kanda.
6. Kinnitada usaldusisiku Tiia Kalause tasu summas 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot ja 40 senti (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu summas 784,80 eurot (sh käibemaks) maksta välja riigi vahenditest OÜ CiviLex arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.
7. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 0,60 eurot mõista välja pankrotivara arvelt.
8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
9. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, 2 2-22-14400 ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
10. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 13 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Maakohtu kaudu Tartu Asjaolud
11. O. O. (avaldaja, võlgnik) esitas 27.09.2022 Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mille suurus moodustab ca 13 096 eurot. Avaldaja ei ole märkinud menetluse liiki, jättes selle kohtu otsustada.
12. 30.09.2022.a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so maksejõuetusavalduse täpsustamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 02.10.
14. Kohus tegi usaldusisiku osas 03.102.2022 päringu pankrotihaldur Eve Selbergile, kes 03.10.2022 andis selleks nõusoleku. 04.10.2022 edastas kohus nõusoleku O. O.le, paludes teatada, kas ta on nõus usaldusisiku kandidaadiga. O. O. esitas 05.10.2022 nõusolekuavalduse, milles teatas, et on nõus sellega, et tema usaldusisikuks oleks Tiia Kalaus. Kohus teostas 11.10.2022 päringu pankrotihaldur Tiia Kalausele, kes andis selleks nõusoleku.
15. Kohus võttis 11.10.2022 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalause, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, määras asja arutamise kirjalikus menetluses, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. 5. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas 09.11.2022 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et vara võlgnikul puudub, võlgniku kohustused moodustavad ca 12 436,71 eurot. Võlausaldajate nõuded võivad muutuda, sest lepingud on käesolevaks ajaks lõpetamata ning need lõpetatakse pankroti väljakuulutamisel. Vahepealse perioodi jooksul võivad suureneda kõrvalnõuded (intress, viivis, halduskulud, meeldetuletused vms). Väärtpabereid ei ole. Võlgniku pensionikonto osakud on võlgniku poolt realiseeritud ning saadud tulu arvelt on tasunud täitemenetluses olnud nõuded. Usaldusisik on seisukohal, et O. O. on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad kulusid. Võlgniku sissetulekud ei võimalda täita igakuiselt kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on kõiki tema vastu esitatud nõudeid tunnistanud. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Võlgniku selgituste kohaselt on ta käesolevaks ajaks läinud lahku ka oma elukaaslasest, mistõttu on sunnitud üürima korterit ning seega on väljaminekud suurenenud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik viimastel aastatel omanud püsivat töökohta AS-s XXX. Töötasu on enamasti jäänud alla 1000 euro. 2020.a. on võlgnik viibinud pikaajaliselt haiguslehel. Usaldusisiku hinnangul on kõik täitmata kohustused kiirlaenu lepingutest tulenevad. Võlgnik on selgitanud, et soovis aidata oma poega ning laenas seetõttu rahalisi vahendeid lisaks oma sissetulekule. Võttes kohustusi juurde ei märganudki, kui sattus ise makseraskustesse. 3 2-22-14400 Käesoleval ajal on ka poeg makseraskustes ning tema suhtes on samuti välja kuulutatud pankrot ja alustatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisiku hinnangul ei ole tegemist tahtlikult tekitatud maksejõuetusega. Samuti ei ole tuvastatud seadusest tulenevaid aluseid, mille tõttu oleks välistatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on usaldusisikule kinnitanud, et nõustub pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgniku kinnitusel on ta abi saanud ja saab jätkuvalt täiendavaid selgitusi pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta võlanõustajalt. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning teeb ettepaneku Viru Maakohtule

§ 18lg 2 p 2 alusel: - Kuulutada välja O.

O. pankrot ning alustada kohustustest vabastamise menetlust; - Nimetada pankrotihalduriks usaldusisikuna tegutsenud ja nõusoleku andnud pankrotihaldur Tiia Kalaus; - Avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; - Mõista välja usaldusisiku tasu riigi vahenditest. Kohtu põhjendused 6. Kohus leiab, et O. O. maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (ligi 12 436,71 eurot) ületavad tema igakuise võime (ca 1 000 eurot) võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnikul puudub muu vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Täitemenetluse registri andmetel on täitemenetlused puuduvad. Kohtu infosüsteemist nähtub, et võlgniku suhtes menetlused puuduvad.
2. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 9. Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

1. Kohus kuulutab võlgniku O. O. pankroti välja 11.novembril 2022.a kell 12.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 30.novembril 2022 algusega kell 14.
2. 11.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal 4 2-22-14400 pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.novembriks

2. Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47

lg 1 ja 2) 5 2-22-14400 • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9) 13. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulud 15.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot.
2. Usaldusisik palub tasuks määrata 654,50 eurot, millele lisandub käibemaks 130,90 eurot (arvestusega 9 tundi 50 minutit tunnihinnaga 66 eurot + käibemaks), kokku 785,40 eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 654,50 eurot, millele lisandub käibemaks 130,90 eurot, so kokku 785,40 eurot. 6 2-22-14400
4. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022 aastal on kuupalga alammääraks 654 eurot.
5. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
6. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, hüvitada riigi vahenditest.
7. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest, mis vastavalt usaldusisiku taotlusele makstakse välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, CiviLex OÜ-le. Ülejäänud osa usaldusisiku tasust summas 0,60 eurot mõista välja pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7