KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1972 Haldusasi X kaebus vangistus

§ 121

lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Käesoleval juhul on kohus palunud Tallinna Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale taotlusi seoses vanglavälise suhtlemise ja vanglas sportimise või muul viisil enam kui 1 tund päevas liikumise võimaldamisega. Tallinna Vangla on selgitanud vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud praegusel vanglas viibimise perioodil vanglale taotlusi kutseõppes osalemiseks, abikoka või maastikuehituse kursustel osalemiseks ning tööhõives osalemiseks, kuid vastavasisulisi vangla otsuseid kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud halduskohtus üksnes VangS § 90 lg-d 3 ja 5, mistõttu on tegemist kaebusega õigustloova akti peale.
2. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi õigustloova akti peale. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4

lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Seetõttu ei ole kaebus lubatav ning kuulub tagastamisele. 7. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada VangS § 90 lgte 3 ja 5 alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta seadus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (PS § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1,

§ 158lg 4).

Seda on kaebaja ka varasemalt teinud. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on 10.05.2022 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 01.04.2022 vastusele nr 5-8/22/5531-2, 04.05.2022 vaideotsusele nr 5-15/22/122-2 ning Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebajal osakonna piires liikuda (haldusasi nr 3-22-773). Küll aga on Tallinna Halduskohus jätnud 08.08.2022 määrusega nr 3-22-773 X kaebuse läbi vaatamata. 2

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3).

Samuti juhul, kui kaebaja eesmärgiks oleks vaidlustada Tallinna Vangla otsuseid seoses kutseõppes osalemise, abikoka või maastikuehituse kursustel osalemise ning tööhõives osalemise mitte võimaldamisega, ei oleks selline kaebus lubatav. Nimelt näeb vangistusseadus ette kohustusliku kohtueelse menetluse (vt VangS § 11 lg 5), mida kaebaja läbinud ei ole (vt

§ 121lg 1 p 4).

1. Kaebaja on esitanud kaebuses ka nõude tunnistada tema õiguste ja vabaduste piiramine õigusvastaseks.
2. Isegi juhul, kui kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, ei oleks tuvastamisnõue lubatav, kuivõrd kaebaja väidetavate õiguste kaitseks leidub tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (

§ 45lg 2).

Tühistamiskaebus või kohustamiskaebus on tõhusamad vahendid, kui tuvastamisnõue, kuivõrd tühistamis- või kohustamiskaebuse edukuse korral on halduskohtul volitus vaidlusalune haldusakt tühistada või vastustajale vastavasisuline ettekirjutus teha (

§ 5

lg 1 p-d 1 ja 2), erinevalt tuvastamiskaebusest, mil kohtul puudub volitus teha vastustajale ettekirjutus kohtuotsuse resolutsioonis (vt

§ 5lg 1 p 6).

Juhul, kui kaebaja peab silmas haldusasjas nr 3-22-773 vaidlustatud vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamisnõuet, siis ka selline kaebus lubatav ei oleks (

§ 45

lg 2) ning kuuluks tagastamisele ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Tõhusam vahend oleks esitada vanglale uus taotlus seoses liikumisega vanglas ning selle lahendamisel on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus esmalt vaidemenetluses ning seejärel halduskohtus.

1. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus tervikuna selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele.
2. Kaebuses on esitatud ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kuigi kaebaja on esitanud 21.09.2022 riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, siiski tõlgendab kohus seda kui majandusliku seisundi teatist, mis on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse juurde, kuivõrd kaebaja ei ole taotlenud riigi õigusabi. Arvestades, et kaebus kuulub tagastamisele jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3