Obsah (7)

§ 67§ 71§ 150§ 152§ 124§ 109§ 108

3-22-1203 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1203 Määruse kuupäev ja koht 1.11.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõude

) § 47 lg 2 sätestab, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 7. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja tutvus Viru Vangla 23.05.2022 kahjunõude rahuldamata jätmise otsusega 25.04.2022 (vt VV vastuse lisa nr 2). Seega, vastavalt

§ 67

lg-le 1 hakkas hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 26.04.2022 ja lõppes 25.05.

1. Kaebaja edastas kaebuse kohtule vangla kaudu 26.05.
2. Seda arvestades ja tulenevalt

68 lg-st 4, loeb kohus hüvitamiskaebuse kohtusse laekumise ajaks 26.05.2022, mis tähendab ka seda, et hüvitamiskaebus ei ole esitatud kohtule tähtaegselt.

1. Kaebaja esitas 25.10.2022 kohtule möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles teatas, et eksis kaebuse õigeaegse esitamisega kohtule.
2. Vastavalt

§ 71

lg-le 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 10. Kohus on seisukohal, et taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaebetähtaja ennistamiseks saab olla eelkõige objektiivne takistus. Nendeks objektiivseks takistuseks on õiguskirjanduses peetud

§ 150

lg-s 1 nimetatud liikluskatkestust, menetlusosalise ootamatu haigestumist või lähedase surma või ootamatu rasket haigust, mille tulemusena ei saanud menetlusosaline objektiivselt pöörduda kohtusse.1 Menetlusosalise eksimust kaebetähtaja arvutamisel ei pea ei kohtupraktika ega seadus objektiivseks põhjuseks, mis oleks olnud möödalastud kaebetähtaja ennistamise aluseks. Tegemist on subjektiivse põhjusega. Kuigi teatud juhtudel võivad ka subjektiivsed takistused olla möödalastud kaebetähtaja ennistamise aluseks, ei ole nende hulgas kohtupraktikas märgitud kaebaja eksimust kaebetähtaja arvutamisel.2 Kohus rõhutab, et kohtute infosüsteemis olemasolevate andmete järgi on kaebaja korduvalt pöördunud halduskohtusse kaebustega ja muude pöördumistega, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajal puudus ettekujutus kaebetähtaja väljaarvutamisel jne. Lisaks märgib kohus, et ei pea haldusasja menetlust kaebaja õiguste kaitseks tähtsaks. Tegemist on kohtule esitatud hüvitamiskaebusega, mitte tühistamis- või kohustamiskaebusega. Seega on kaebaja jaoks oluline väidetavalt tema õigusi rikkuva negatiivse tagajärje korvamine rahalise kompensatsiooni määramise kaudu, kuid mitte näiteks keelata vanglal paigutada kaebajat koristamata kambrisse tulevikus või kohustada hoida kamber puhas, mille esitamiseks oleks preventiivne eesmärk. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse. 1 2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 276. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 277. 2 3-22-1203 11.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Juhindudes

§ 124lg-st 2 ja § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3, lõpetab kohus haldusasja menetluse.

Seoses haldusasja menetluse lõpetamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 12.

§ 109

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Võttes aevesse, et Viru Vanglal ei saanud tekkida antud juhul menetluskulusid, jätab kohus tulenevalt

§ 109lg-st 1 poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

13. Kohus märgib, et kaebaja on halduskohtule esitanud seoses tolmuallergiaga mitmeid kaebusi, mis on kohtu menetluses 3-22-1662, 3-22-1191, 3-22-1192, 3-22-966, 3-22-968, 3-221141 jj. Haldusasi nr 3-21-2820 on kohtu menetluses, kus kaebaja nõuab samuti koristamata kambrisse paigutamisega kahju hüvitamist, mille tulemusena ägenes tal allergia. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Selle sätte alusel on kohtul õigus tagastada kaebaja korduv kaebus. (allkirjastatud digitaalselt) 3