1-15-8438/148

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8438 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.M. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.M., isikukood 36702090217, xxxx kodanik, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 13.05.2015 ja lõpp 13.05.2024 Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määratud korras RESOLUTSIOON Jätta M.M. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 124,80 (ükssada kakskümmend neli eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 20,80 eurot) eurot vandeadvokaat Marina Valge poolt määratud korras süüdimõistetu M.M. kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.M.lt menetluskuluna kaitsjatasu 124,80 (ükssada kakskümmend neli eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. M.M.l tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700024575 ning selgitus: „M.M., 1-15-8438, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.08.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.M. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8438 tunnistati M.M. süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 13.05.
3. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 3 korral. Kõik toimepandud kuriteod on seotud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Käideldud narkootilise aine kogus on iga kuriteoga aina suurenenud. Kuriteod on toime pandud ettekavatsetult ja lühikese intervalliga. Kahel esimesel korral oli soodusteguriks ka narkosõltuvus ning narkootikumide käitlemine võimaldas olla ise ainega varustatud. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on läbivalt varalise kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vanglas viibib isik kolmandat korda. Kinnipeetaval on üks pooleliolev kriminaalasi. Vangistuses on isikuga läbi viidud vestlused toetamaks lähisuhete säilitamist vangistuse ajal, suhete analüüsimiseks kuritegude kontekstis, põhjus-tagajärg seoste loomiseks. Käesoleval hetkel on lähisuhted pereliikmetega head. Isik kardab vabanemist, kuna võib sattuda taas narkosõltuvusse ning kaotada seeläbi peresuhted, mida on siiani üles ehitanud. Narkootikumid on isiku sõnul olnud tema jaoks pääsetee elu ja inimeste eest. Kinnipeetav tunneb ära enda käitumis- ja mõttemustreid seoses kuritegeliku käitumisega, kuid tal on raske neid korrigeerida (eneseusk madal hakkama saamise uskumiseks). Isik suudab luua põhjus-tagajärg seoseid kuritegude kontekstis, kuid tunnistab ka ise, et tal on kombeks pisendada paljusid asju. Kinnipeetav minimaliseerib oma osalust kuritegudes ja käesoleval hetkel ei analüüsi reaalseid kuritegude sooritamise põhjuseid viimase kuriteo puhul. Varasemate rikkumiste puhul oskab isik edukalt luua põhjus-tegu-tagajärg seoseid, leida alternatiivseid käitumise võimalusi. Isik põhjendab paljuski oma käitumist vanglas vaimse tervisliku seisundiga, kuid vesteldes väljendab ametnike vastaseid hoiakuid. Kinnipeetav on teadlikult hoidnud suhteid teatud kriminaalse taustaga isikutega. Isikuga on läbi viidud vestlused töötamise ja võlgade tasumise teemadel. Isik on väidetavalt motiveeritud võlgasid tasuma, kuid süüdistab vanglat temale vajaliku töökoha mitte leidmisel. Isik on seisukohal, et vangla peab temale looma sellised tingimused, et ta saaks tasuda nõudeid, osta kauplusest asju jms. Kinnipeetav on veendunud, et kui vangla midagi positiivset temale ei anna, siis ei ole mõtet ka vestlustel midagi arutada, kuna sellisel juhul on tegemist pelgalt "sõnade loopimisega". Isikuga on läbi viidud vestlused narkootikumide tarbimisharjumuse analüüsimiseks, kuid vajadus selleks on minimaalne, kuna väidetavalt pole M.M. juba aastaid neid tarvitanud ning sõltuvuse seisukohast on remissioonis. 15.11.2019.a käskkirjaga on kinnipeetav tööle määratud, kuid ta keeldub tööle asumast. Isikuga on läbi viidud vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ning selle põhjustajaid. Vestlusel käsitleti legaalsete sissetulekute võimalikkust vanglast vabanemisel, sest üheks kuritegeliku käitumise põhjustajaks oli täiendava materiaalse hüve lisandumine. Vesteldi pensionist ja töövõimest. 2020.a III kv planeeritud sotsiaalprogrammis Õige hetk osalemisest isik esialgu keeldus, kuid 22.02.2021 alustas osalemist programmis. Kinnipeetava osalus programmis oli ebaregulaarne, mis tema enda sõnul oli tingitud tervislikust seisundist. Programmi läbiviimine katkestati 3 01.06.2021, kuna kinnipeetav keeldus programmis osalemisest, põhjendades seda psüühiliste probleemidaga. Ametniku hinnangul puudus kinnipeetaval motiveeritus programmis osalemiseks. Programm on uuesti planeeritud 2022.a III kv. Kinnipeetav kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt 107 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist enamus on määratud allumatuse eest, kuid esineb ka töökohustuse rikkumist, ebaviisakat käitumist, keelatud esemete valdamist ja muid rikkumisi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 7 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval sissekirjutus aadressil xxxx, mis on tema elukoht alates
4. aastast. Pärast vabanemist soovib M.M. elama asuda samale aadressile. E-kinnistusraamatu kohaselt kuulub 1-toaline korter kinnipeetava õele A.M.. Antud aadressil kinnipeetava õde ei ela, kuid tal on kokkulepe kinnipeetava ja viimase pojaga, et nad võivad tema korteris elada, kui tasuvad korrektselt kommunaalarveid ja hoiavad korterit korras. Praegu elab korteris kinnipeetava poeg M.M. üksinda. Kinnipeetava poja sõnul ei ole tema selle vastu, kui isa peaks vabanedes elama asuma eelnimetatud aadressile, kuid siis kolib tema eraldi elama, kuna korter on vaid 1-toaline ja ei ole mõeldav, et 2 täiskasvanud meest seal koos elavad. Kinnipeetava sõnul alustas ta kooliteed xxxx ning heade sportlike eelduste tõttu panid vanemad ta xxxx. Varasema riskihindamise kohaselt mõjus vanemate lahutus isikule enda sõnul nii rängalt, et ta hakkas alkoholi kuritarvitama, mistõttu heideti koolist välja. Hilisemalt on kinnipeetav vestlusel väitnud, et jättis kooli küll pooleli, kuid seetõttu, et vanemate lahutus mõjutas teda tugevasti ja ühel hetkel ta lihtsalt kooli enam ei läinud. Kinnipeetava sõnul ei visatud teda koolist välja alkoholi kuritarvitamise tõttu. Seejärel asus kinnipeetav tööle restorani Gloria ja samal ajal jätkas õpinguid.
5. aastal lõpetas isik keskkooli Tallinna
6. Õhtukoolis. Vangla ei ole tuvastanud, et selline kool oleks kunagi eksisteerinud. Kuni
7. aastani oli olemas Tallinna
8. Keskkool, mis tänapäeval kannab nime Karjamaa Põhikool. Eeltoodud kooli tehtud päringu vastuse kohaselt puuduvad neil andmed M.M. kohta. Kutset isik omandanud ei ole. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õppis kinnipeetav Tartu Vanglas ligi 2 kuud väikeettevõtluse töökorraldust, kuid katkestas õpingud tervislikel põhjustel. Vangistuse ajal on kinnipeetav tegelenud iseseisva õppimisega. Isiku sõnul õpib ta matemaatikat ja inglise keelt, et sooritada uuesti riigieksamid kõrgkooli astumiseks. Pärast keskkooli pooleli jätmist töötas M.M. lühiajaliselt erinevates kohtades: alates
9. aastast restoranis Gloria kelnerina (üle 2 aasta),
10. aastal Tallinna Kaubamajas (umbes 2 kuud), Eesti Telefilmis võtteplatside ettevalmistajana (2 aastat) ja
11. aastal turustas Eesti kaupu Moskvas väikeettevõttes Prisma. 1990-ndate algusest töötas isik enda sõnul keskastme juhina mitmes erinevas ehitusfirmas ning tegeles projektide juhtimisega. Omas ka ise firmat, teenis palju, pidutses ja kulutas palju, tekkisid narkosõltuvus ja võlad. Kinnipeetava sõnul asus ta
12. aastal tööle F. OÜ-s projektijuhina, kus töötas kuni 13.05.
13. Töökohad on enda sõnul olnud kõik ametlikud. Varasema riskihindamise kohaselt on isik öelnud, et töötas suulisel kokkuleppel F. OÜ-s kinnisvara arenduse projektijuhina. Kohtus väitis isik, et sai sissetuleku ansambli V. autojuhi ja suveniirimüüjana ning vahendas tööjõudu Soome. Töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetel on kinnipeetav töötanud ühel korral ametlikult töölepingu alusel ajavahemikul 01.10.2014-31.03.2018 F. OÜ-s. TÖR-i andmetel on kinnipeetava töötamine peatatud alates 14.05.2015, kuna ta vahistati 13.05.
14. Töötamise peatamise lõpu kuupäev on 31.03.
15. Enne käesolevat vangistust oli isik töövõimetuspensionär. K-Raha andmetel seisuga 26.07.2022 on isikul jooksvaid nõudeid 46892 eurot. Vestlusel väitis kinnipeetav, et võlgnevusi tal plaanis tasuda 4 ei ole, kuna need on aegunud. Kinnipeetav soovib tegeleda võlgnevuste kustutamisega, kuid hetkel pole selle jaoks piisavalt raha. Vabanemisfondis on isikul 1133,54 eurot. Materiaalselt toetavad teda ema ja poeg, aga ka sõbrad. Isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud 3 rahvatervisevastast kuritegu. Arst on andnud kooskõlastuse kinnipeetava töötamise osas, et saab töötada 30 minutit (püsti seistes tolmu pühkimine). Alates 18.11.2019 on kinnipeetav käskkirjaga vanglas tööle määratud. Kuni 31.12.2021 oli kinnipeetaval esialgne õiguskaitse (tööle määramise käskkirja täitmine oli kohtumäärusega peatatud). Käesoleval hetkel on kinnipeetaval kehtiv tööle määramise käskkiri, kuid isik keeldub tööle asumast. Kinnipeetav on negatiivselt meelestatud koristustööde suhtes, kuna ta ei näe sellel tööl mõtet. Kinnipeetava hinnangul on vanglas piisavalt koristajaid. Vabanemisjärgseks töökohaks on M.M. nimetanud F. OÜ ja A.S. kontaktandmed. Kriminaalhooldusametnik vestles 16.06.2022 F. OÜ osaniku A.S.ga, kes kinnitas telefonivestluse käigus, et ta on valmis M.M. vabanemisel pakkuma talle tööd F. OÜ-s. M.M.le jääks esialgsete plaanide kohaselt ehitusalane töö, kuna sellel alal pidavat ta olema pädev. A.S. sõnul on tal varasemast ajast olemas ka koostöökogemus M.M.ga ja see oli pigem positiivne. A.S. sõnul ei saaks ta kindlasti pakkuda kinnipeetavale tööd hea palgaga. Avalikult kättesaadavate andmete baasil ei ole võimalik tuvastada A.S. seost F. OÜ-ga. Osaühingu esindusõigus on juhatuse liikmel A.E.. OÜ tegevusalaks on telekommunikatsiooniseadmete jaemüük. Kriminaalhooldusametnik vestles 26.07.2022 telefoni teel ka A.E., kes kinnitas, et osaühingu kaasomanik 50% ulatuses on ka A.S.. A.E. sõnul on ka temal olemas varasem koostöökogemus M.M.ga ja ta teab kinnipeetavat kui hea taibu ja kiire organiseerimisvõimega inimest, kellele ta saaks pakkuda tööd F. OÜ-s kontori- ja organiseerimistööl ning töötasuks saaks olema pisut suurem kui miinimumpalk, kuid see sõltuks juba konkreetselt sellest, kui palju ja milliseid tööpakkumisi nad saavad. A.E. sõnul tegeles F. OÜ varasemalt telekommunikatsiooniseadmete (antennid) müügiga, kuid viimasel ajal on tegevusala laienenud ja proovitakse ka erinevaid ehitustöid (nt soojuspumpade müük ja paigaldus jne). 2022.a seisuga on avalike andmete kohaselt osaühingus ainult üks töötaja. Kinnipeetaval on Eesti Töötukassa otsuse kohaselt puuduv töövõime 25.04.2022-24.04.2027, seega on tal võimalus peale vabanemist taotleda töövõimetoetust. Arvestades seda, et kinnipeetav on varasemalt teeninud oma kuritegudega hõlptulu ning keeldunud vanglas töötamisest, kuna ei näe sellel mõtet, samuti arvestades seda, et kinnipeetavale pakutav töökoht vabanemisel tagaks talle miinimumpalgast veidi kõrgema töötasu, on uue kuriteo toimepanemise risk majandusliku kasu saamise eesmärgil suur. Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad isiku perekonda ema R.M. ja poeg M.M. (sündinud xxxx). Lähivõrgustikku kuulub veel õde A.M.. Isa Ü.M. suri xxxx. Isa oli teistkordselt abielus ning kinnipeetava sõnul suhtleb ta ka poolõdedega. Kinnipeetava poeg on samuti narkokuriteo eest kriminaalkorras karistatud ning kandnud vanglakaristust. Omavahelised suhted on isiku hinnangul head ja toetavad. Varasemalt on kinnipeetaval olnud 2 pikaajalist kooselu. E.J., kes on ühtlasi ka kinnipeetava poja ema, kestis kooselu umbes 10 aastat. Hilisem kooselu T.T. kestis umbes 5 aastat. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid. M.M. sõnul on kõik need tema kauaaegsed tuttavad. Kinnipeetav väitis, et tänu vangistusele omandas ta vajalikud kontaktid hankimaks kergemini ja suuremas koguses narkootikume. Kinnipeetava enda (ja ka eelmise vangla) väitel on ta vangistuse ajal hoidunud rohkem omaette ning vältinud kaasvangidega lähedaste kontaktide loomist. Kohtus püüdis kinnipeetav viimast kuritegu põhjendada psüühilisest seisundist tingitud mõjutatavusega, mis küll kinnitust ei leidnud. Mõningatel juhtudel võib esineda teatavat mõjutamist kaaskinnipeetavate poolt, kuid üldjuhul tegutseb isik iseseisvalt ega ole sedavõrd mõjutatav, pigem võib ise manipuleerida. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad lühikese intervalliga toime pandud korduvad samalaadsed kuriteod, elupõletajalik käitumine minevikus (narkosõltuvus, hasartmängud, alkoholi kuritarvitamine ja liiklusrikkumised). 5 Kriminaalhooldaja telefonivestlustest kinnipeetava õe A.M., ema R.M. ja poja M.M.ga selgus, et kinnipeetaval on kõige tihedamad suhted oma emaga, kellega suhtleb telefoni teel praktiliselt iga päev, õe ja pojaga on suhted pisut pealiskaudsemad, kuid siiski head. Ka õele ja pojale helistab isik vahel kinnipidamiskohast. Telefonivestlusest kinnipeetava poja M.M.ga selgus, et isaga suhtleb ta telefoni teel, kuid kindlasti on nendevahelist suhet mõjutanud ka see, et isa on viibinud pikka aega kinnipidamiskohas. Lühiajalisel kokkusaamisel käisid ema ja poeg viimati 2016.a, õde kokkusaamistel käinud ei ole. Pikaajalisi kokkusaamisi kinnipeetaval vangistuse jooksul toimunud ei ole. Kinnipeetav on väitnud, et Viru Vangla pigem lõhub tema lähisuhteid, sest lähedastel ei ole pika vahemaa tõttu võimalik kokkusaamistel käia. Isiku sõnul on tal olnud tõsine alkoholiprobleem, mis sai alguse keskkoolis, pärast vanemate lahutust, mida ta raskelt üle elas. Pärast koolist ära tulemist olid töökoha vahetused tingitud alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetava sõnul viibis ta 2 korda ravil seoses alkoholiprobleemiga. Käesolevaks ajaks ei ole ta üle 20 aasta alkoholi tarvitanud. 1990-ndate lõpus hakkas isik tarvitama narkootikume ja alkoholi tarbimine vähenes. Kinnipeetav on tarvitanud narkootilisi aineid nagu kokaiin, amfetamiin ja kanep 10 aasta jooksul. Oma sõnul tarvitas ta põhiliselt kokaiini, mida hilisemalt segas amfetamiiniga, kuna kokaiin üksinda ei mõjunud enam. Viimased viis aastat enne eelmist vangistust (kuni 2008) tarvitas isik keskmiselt 1-2 grammi iga päev. Narkootikume süstinud ei ole. Enda sõnul tarvitas isik neid eesmärgiga tõsta meeleolu ning põgeneda elumurede eest. Kinnipeetava sõnul pärast vanglast vabanemist
16. aastal ta narkootikume enam tarvitanud ei ole. Käesolevaks ajaks ei ole isik 14-15 aastat narkootikume tarvitanud. Viimane kuritegu ei ole seotud narkootikumide tarvitamise ehk isikliku vajaduse rahuldamisega. Varasemate kuritegude üheks põhjuseks oli see, et olla ise narkootilise ainega varustatud. Meditsiiniosakonna andmetel on isik sõltlane remissiooni staadiumis. Kinnipeetav tunnistab, et oli narkootikumidest sõltuvuses. Isik on seisukohal, et kui oleks esimese vangistuse ajal abi saanud, ei oleks ta järgnevaid kuritegusid toime pannud. Kinnipeetav on väljendanud seisukohta, et igasugune aine võib olla sõltuvust tekitav ning ta ei näe ohtu, mida narkootikumid kujutavad ühiskonnale laiemalt. Isiku sõnul käis ta kasiinodes umbes 1-2 korda kuus ning seda ainult meelelahutuslikul eesmärgil. Tunnistab, et oli ka sellest mingil määral sõltuvuses ning see käis justkui käsikäes narkosõltuvusega.
17. aastal lõpetas isik kasiinodes käimise. Isik on teadlik hasartmängudega kaasnevatest riskidest. Kinnipeetav on kindel, et tulevikus enam probleemkäitumist ei esine. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav mitmeid kroonilisi haigusi. Tal esinevad psühhiaatrilised ja psühholoogilised probleemid ning ta tarvitab pidevalt ravimeid. Varasemalt on isik viibinud psühhiaatriliste probleemidega seoses ravil. Kinnipeetava sõnul on vangistuse jooksul tema terviseseisund halvenenud. Isiku sõnul ei oska vangla teda ravida, mistõttu ta väljendab pidevalt rahulolematust vangla meditsiiniosakonna töö üle. Kinnipeetavale on vangistuse jooksul määratud abistaja. Isik on väljendanud suitsiidimõtteid, olles madala elutahtega. 11.04.2022 viibis kinnipeetav psühhiaatri vastuvõtul, kus talle soovitati individuaalset psühhoteraapiat. Vangla tegeleb selle planeerimisega, kuid seni on kinnipeetaval vajadusel võimalik kohtuda psühholoogiga. Vägivaldse käitumise kohta puudub vanglal informatsioon. Kinnipeetav süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi, enda süüd tunnistab osaliselt. Isik on enesekeskne ja ennast õigustav, oma kindlate väljakujunenud seisukohtade tõttu teiste inimeste seisukohti ei mõista. Kriitilises olukorras püüab vastutuskeset asetada endast väljapoole või mängida kaastundele. 02.05.2022 toimunud vestlusel kinnipeetav tuleviku eesmärkidest väga rääkida ei tahtnud, kuid ütles, et on mõelnud tulevikuplaanidele. Ainus, mille kinnipeetav välja tõi, oli see, et pärast vabanemist hakkab ta tegelema enda ravimisega. Isik ei ole väljendanud kindlaid ja pikaajalisi eesmärke. Narkootikume on isik alati hakanud uuesti käitlema vähem kui aasta pärast vabanemist 6 (sealhulgas kriminaalhoolduse ajal) ning kogused on iga kuriteoga suurenenud, mis seab kahtluse alla isiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda. Samuti ei hooli kinnipeetav võimalikest kahjulikest tagajärgedest, mida võivad narkootikumid põhjustada rahvatervisele. Kriminaalhooldusel olles on isik sooritanud uue kuriteo. Vanglaametnike ja karistuse täideviimise suhtes on kinnipeetav üldiselt kriitiline, kuid koostöö ei ole välistatud, kui ta näeb selles kasu. 05.06.2021 kasutas M.M. valvuri suhtes ähvardavaid väljendeid, kinnipeetava suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ja alustati kriminaalmenetlust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 16%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava M.M. tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.M. tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 13.05.
18. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 21,7 sätestatud kohustusi. M.M. teatas vanglatöötaja kaudu, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda ning edastas kohtule ka kirjaliku avalduse, milles kinnitas, et ei soovi osaleda 12.09.2022 toimuval kohtuistungil, kus arutatakse tema võimalikku ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.M. tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, M.M. tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et on väga kahju, et M.M. kohtuistungist ei soovinud osa võtta, sest oma silmaga inimese nägemine, kes kirjeldab oma tervislikku seisundit, milline see on ja millist abi ta vajab, seda oleks väga hea olnud näha. Arvestades ka iseloomustuses kirjapandut, mis puudutab M.M. tervislikku seisundit ja kuulates, mida ta ise on kirjutanud, siis fakt on see, et isikul on nii füüsiline kui ka psüühiline puue. Puude aeg on kindlaksmääratud, see keskmine puue on määratud kuni
19. aastani. Karistust peab M.M. kandma kuni
20. aasta
21. maini. Nii, et teha saab sellise järelduse, et vaevalt nüüd vanglas viibides tema tervislik seisund paremaks läheb. See, et vanglas ei ole võimalik saada niisugust ravi nagu on vabaduses, see on kõigile teada ju ilmselgelt. Vaatamata sellele, et M.M.l on veel kaua aega vanglas viibida, on kaitsja siiski seisukohal, et kohus võiks väga tõsiselt kaaluda tema vabastamist ennetähtaegselt ja panna kohustused, mida vangla on ette näinud. Kaitsja rõhutas ka veel seda, et nii vangla kui prokuratuur on seisukohal, et M.M. on isik, keda on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Seega on kaitsja taotlus, et M.M. vabastada ennetähtaegselt. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.M. ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. M.M. kannab karistust esimese astme 7 kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust, millised on mõistetud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti viitavad korduvad analoogsed kuriteod isiku väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning sellele, et ta ei teadvusta endale, millist ohtu kujutavad narkootilised ained rahvatervisele. Kuriteod on toime pandud ettekavatsetult ja lühikese intervalliga, kusjuures käideldud narkootilise aine kogus on iga kuriteoga aina suurenenud. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on läbivalt olnud varalise kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel 26.07.2022 seisuga tasumata nõudeid 46 892 eurot. Kinnipeetav on vestlusel väitnud, et võlgnevusi tal plaanis tasuda ei ole, kuna need on aegunud. Ta soovib tegeleda võlgnevuste kustutamisega, kuid hetkel pole selle jaoks piisavalt raha. Arvestades seda, et isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil pannud toime 3 rahvatervisevastast kuritegu (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) ning tal on suures ulatuses tasumata nõudeid ja tema töötasuks lubatakse vabaduses miinimumpalgast veidi kõrgemat tasu, esineb kohtu hinnangul tema puhul jätkuvalt oht, et ta võib panna toime kuritegusid oma majandusliku toimetuleku parandamiseks. Vangistuses on kinnipeetav määratud 15.11.2019 käskkirjaga tööle, kuid ta keeldub tööle asumast, kuigi arst on andnud kooskõlastuse kinnipeetava töötamise osas, et saab töötada 30 minutit (püsti seistes tolmu pühkimine). Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav negatiivselt meelestatud koristustööde suhtes, kuna ei näe sellel tööl mõtet. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et kinnipeetaval on täitmata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üks esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul, kuna 30.09.2022 seisuga on kinnipeetaval 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks sellele nähtub iseloomustusest, et 05.06.2021 kasutas kinnipeetav valvuri suhtes ähvardavaid väljendeid, mille tõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning alustati kriminaalmenetlust. Viru Maakohtu 31.05.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-2899 anti süüdistatav M.M. kohtu alla süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetav olnud varasemalt talle mõistetud vangistusest osaliselt tingimisi vabastatud ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kohus möönab, et positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht õele kuuluvas korteris ning talle garanteeritakse töökoht F. OÜ-s miinimumpalgast veidi kõrgema töötasuga. Vangistuses on kinnipeetavaga läbiviidud erinevaid vestlusi toetamaks lähisuhete säilitamist, töötamise ja võlgnevuste teemal, narkootikumide tarbimisharjumuste analüüsimiseks ning kuritegeliku käitumise ja selle põhjustajate analüüsimiseks. Kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates, ei kaalu kohtu hinnangul aga kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesolevalt põhjendatud M.M. vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Täiendavalt 8 märgib kohus, et kinnipeetava halb tervislik seisund ei anna käesolevas menetluses iseseisvat alust tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 124,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
22. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2022 jäeti Viru Maakohtu
23. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 30.09.2022 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis Referent 1-15-8483 jõustus 25.11.2022 Tartu Ringkonnakohtu