Obsah (13)

§ 832§ 833§ 8350§ 83§ 11§ 19§ 32§ 34§ 20§ 21§ 78§ 80§ 201

1-21-1857 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1857 (20230100403) Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming, r

) muudatuste kohaselt (RT I, 29.06.2018, 3) reguleeritakse sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemine täiendavalt peatükis nr 111.

§ 832

lg 1 kohaselt on lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.

§ 832

lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi.

§ 833

lg 2 järgi on lahingumoon relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. 6 Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja.

§ 8350

lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning

§ 83

33 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Assar Paulusel puudus ülal loetletud lõhkeainet sisaldavate lõhkeseadeldiste ja nende oluliste osade (täpsemalt lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade) käitlemiseks nõutav luba. Olles olnud aktiivne Kaitseliidu liige alates aastast 1996, olles omanud Kaitseliidu relvaluba ning olles osalenud Kaitseliidu liikmeks olemise ajal enam kui

1. sõjaväelise iseloomuga õppusel, oli Assar Paulus teadlik lõhkeseadeldiste käitlemise regulatsioonist ja teadis, milline on tema poolt ebaseaduslikult omandatud ja vallatud lahingumoona purustus- ja hävitusjõud. Seega oli Assar Paulus teadlik ohust inimeste elule, tervisele ja varale, mille tekitab süüdistuses kirjeldatud lahingumoona hoidmine elumajade rajoonis välitingimustes asuva koerakuudi plekk-katuse all. Seega pani Assar Paulus toime lahingumoona, lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmise suures koguses, põhjustades sellise tegevusegaohu paljude inimeste elule ja tervisele, s.o KarS § 415 lg 1¹ p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ajavahemikul 14.04.2014 kuni 30.06.2018 on Assar Pauluse tegevus kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi kui lõhkseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmisena. Alates 01.07.2018 jõustunud KarS redaktsiooni kohaselt on ajavahemikul 01.07.2018 kuni 10.04.2020 Assar Pauluse tegevus kvalifitseeritav Kars § 415 lg 11 p 3, 4 järgi, s.o suures koguses lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade hoidmisena, kui teo objektiks on lahingumoon suures koguses ning sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule ja tervisele.
2. Samuti süüdistatakse Assar Paulust tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt. Assar Paulus omandas kohtueelsel menetlusel tuvastamata asjaoludel enne 14.04.2014 ning hoidis ja valdas kuni 10.04.2020 laskekõlblikke tulirelvi ebaseaduslikult järgnevas ulatuses: Tulirelvad: • .38 Special kaliibriline revolver Taurus 85 nr XXX • 7,65x17 mm kaliibriline püstol Allies nr xxx koos padrunisalvega • 7,92x57 mm kaliibrilisest vintpüssist Mauser 98 tööstuslikult ümberehitatud 7,62x63 mm kaliibriline vintpüss nr xxx koos optilise sihikuga Ülal loetletud tulirelvad peitis Assar Paulus eeluurimisel tuvastamata hetkel enne 14.04.2014 oma elukohas xxx asuva kinnistu territooriumil asuva koerakuudi katuse all olevasse peidikusse. 14.04.2014 peeti Assar Paulus kriminaalasja nr 13221000003 raames kahtlustatavana kinni. Samal kuupäeval teostati Assar Pauluse osalusel tema elukohas xxx läbiotsimine ja tehti isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid (sh muud ebaseaduslikult hoitavad esemed). Eesmärgiga hoida ebaseaduslikult enda valduses ülalkirjeldatud tulirelvi, ei avaldanud Assar Paulus kavatsetult politseile läbiotsimise käigus eelpoolkirjeldatud peidikut ega selle ebaseaduslikku sisu. Seetõttu ei avastatud 14.04.2014 toimunud läbiotsimise käigus koerakuudi katuse alla peidetud tulirelvi. 07.09.2016 mõistis Harju Maakohus Assar Pauluse süüdi KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistas teda 7 (seitsme) aasta pikkuse vangistusega, mille ärakandmist arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Nimetatud karistus liideti 7 hilisema Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega nr 1-16-9898, millega Assar Paulus mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi, karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja mis loeti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 1-16-6717 mõistetud 7 (seitsme) aastase vangistusega. Assar Paulus on viibinud alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014 kinnipidamisasutuses ning tulirelvi politseile läbiotsimise käigus välja andmata jättes manifesteeris kirjeldatud ebaseaduslike esemete vältavat valdus- ja hoidmistahet. Hoolimata Xxx 30 kinnistu omaniku muutustest kinnistusraamatus Assar Pauluse kinnipidamisasutuses viibimise ajal (25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning selles sisalduvad tulirelvad ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära. Lisaks võeti politsei poolt ära eelpool kirjeldatud peidikust kasutuskõlblik tulirelva laskemoon järgnevas ulatuses: 14 laskekõlblikku 7,65x17 mm kaliibrilist püstolipadrunit, 2 laskekõlblikku 9x18 mm kaliibrilist püstolipadrunit, 5 laskekõlblikku .38 Special kaliibrilist revolvripadrunit, 31 laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, 4 laskekõlblikku 7,62x63 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit. Püstolipadrunid kaliiber 7,65x17 mm sobivad laskmiseks äravõetud püstolist Allies nr xxx ja revolvripadrunid kaliiber .38 Special sobivad laskmiseks äravõetud revolvrist Taurus 85 nr XXX.

§ 11

lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

§ 11

p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. (Perioodil 28.07.2010 kuni 30.06.2018 kehtinud

redaktsioonides (RT I, 2010, 43, 256; RT I, 19.03.2018, 9) oli § 11 p 1 sõnastuse kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu.)

§ 19

lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvad on tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad.

§ 32

lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.

§ 32

lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. (Perioodil 27.04.2007 (RT I 2007, 7, 38) kuni 30.06.2018 (RT I, 09.03.2018, 9) kehtis

§ 34

lg 2 esimene lause järgnevas sõnastuses: „Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.“) 8 Assar Paulusel puudus ülal loetletud tulirelvade omandamiseks ning edasiseks hoidmiseks ja valdamiseks

§ 34

lg 2 sätestatud vastav relvaluba ning

32 lg 1 ja 2 sätestatud relva soetamisluba. Seega pani Assar Paulus toime tulirelvade ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. Samuti süüdistatakse Assar Paulust tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja nende oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt. Assar Paulus omandas kohtueelsel menetlusel tuvastamata asjaoludel enne 14.04.2014 ning hoidis ja valdas kuni 10.04.2020 tsiviilkäibes keelatud tulirelva, laskekõlbmatut tsiviilkäibes keelatud tulirelva koos kasutuskõlblikke tulirelva oluliste osadega ning tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulisi osi ebaseaduslikult järgnevas ulatuses: Tsiviilkäibes keelatud tulirelv • 7,62x51 mm kaliibriline automaatvintpüss AK-4 nr xxx koos kahe padrunisalvega. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulised osad • 9x19 mm kaliibriline püstolkuulipilduja MP40, mille luku nr xxx ja päästikukaitsme nr xxx koos padrunisalvega. Püstolkuulipilduja relvaraud on asendatud umbse õõnega rauaimitatsiooniga ning on leitud kujul laskekõlbmatu. Eraldi võetuna on püstolkuulipilduja teised olulised osad, s.o relvaraam, relva lukukoda ja lukk kasutuskõlblikud. • 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja MP38 või MP40 relvaraud nr xxx, mis sobib kasutamiseks eelnevas punktis mainitud püstolkuulipildujas MP40, kuid on kasutuskõlbmatu. Relvaraud ei ole nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muudetud. Ülal loetletud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad ja nende olulised osad peitis Assar Paulus eeluurimisel tuvastamata hetkel enne 14.04.2014 oma elukohas xxx kinnistu territooriumil asuva koerakuudi katuse all olevasse peidikusse. 14.04.2014 peeti Assar Paulus kriminaalasja nr 13221000003 raames kahtlustatavana kinni. Samal kuupäeval teostati Assar Pauluse osalusel tema elukohas Xxx tn 30 läbiotsimine ja tehti isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid (sh muud ebaseaduslikult hoitavad esemed). Eesmärgiga hoida ebaseaduslikult enda valduses ülalkirjeldatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvi ja nende olulisi osasid, ei avaldanud Assar Paulus kavatsetult politseile läbiotsimise käigus eelpoolkirjeldatud peidikut ega selle ebaseaduslikku sisu. Seetõttu ei avastatud 14.04.2014 toimunud läbiotsimise käigus koerakuudi katuse alla peidetud tsiviilkäibes keelatud tulirelvi ja nende olulisi osasid. 07.09.2016 mõistis Harju Maakohus Assar Pauluse süüdi KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistas teda 7 (seitsme) aasta pikkuse vangistusega, mille ärakandmist arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Nimetatud karistus liideti hilisema Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega nr 1-16-9898, millega Assar Paulus mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi, karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja mis loeti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 1-16-6717 mõistetud 7 (seitsme) aastase vangistusega. Assar Paulus on viibinud alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014 kinnipidamisasutuses ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvi ja nende olulisi osi politseile läbiotsimise käigus välja andmata jättes manifesteeris kirjeldatud ebaseaduslike esemete vältavat valdus- ja hoidmistahet. Hoolimata xxx kinnistu omaniku muutustest kinnistusraamatus Assar Pauluse kinnipidamisasutuses viibimise ajal 9 (25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning sellest leitud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära. Lisaks võeti politsei poolt ära eelpool kirjeldatud peidikust automaatvintpüssi AK või AKM puidust kaba sobitatud kanderihmaga, lukukoja kaas nr XXX koos punatäpp sihikuga markeerimistähisega „Veber 1x40“, automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv ja metallist sisemise keermega muhv.

§ 11

lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

§ 11

p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. (Perioodil 28.07.2010 kuni 30.06.2018 kehtinud

redaktsioonides (RT I, 2010, 43, 256; RT I, 09.03.2018, 9) oli § 11 p 1 sõnastuse kohaselt tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu.)

§ 20

lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

(RT I, 12.12.2018, 4, muudatus jõustunud 01.01.2019) § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Ajavahemikul 28.07.2010 (RT I 2010, 43, 256) kuni 31.12.2018 kehtinud

§ 21

lg 1 nägi ette, et tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Alates 01.04.2015 jõustunud

muudatuse kohaselt (

redaktsioon RT I , 19.03.2015, 18), millega lisati seadusesse § 21 lg 11, käsitletakse tulirelva oluliste osadena ka § 21 lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks.

§ 21

lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

§ 78

lg 5 kohaselt toimub laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt.

§ 80

lg 1 kohaselt annab relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet. Seega pani Assar Paulus toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4. Samuti süüdistatakse Assar Paulust tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt. 10 Assar Paulus omandas kohtueelsel menetlusel tuvastamata asjaoludel enne 14.04.2014 ning hoidis ja valdas kuni 10.04.2020 ebaseaduslikult kasutuskõlblikku omavalmistatud helisummutit, mis sobib kasutamiseks automaatvintpüssides AK või AKM. Kirjeldatud helisummuti peitis Assar Paulus eeluurimisel tuvastamata ajal enne 14.04.2020 oma elukohas xxx asuva kinnistu territooriumil asuva koerakuudi katuse all olevasse peidikusse. 14.04.2014 peeti Assar Paulus kriminaalasja nr 13221000003 raames kahtlustatavana kinni. Samal kuupäeval teostati Assar Pauluse osalusel tema elukohas xxx läbiotsimine ja tehti isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid (sh muud ebaseaduslikult hoitavad esemed). Eesmärgiga hoida ebaseaduslikult enda valduses kirjeldatud helisummutit, ei avaldanud Assar Paulus kavatsetult politseile läbiotsimise käigus eelpoolkirjeldatud peidikut ega selle ebaseaduslikku sisu. Seetõttu ei avastatud 14.04.2014 toimunud läbiotsimise käigus koerakuudi katuse alla peidetud helisummutit. 07.09.2016 mõistis Harju Maakohus Assar Pauluse süüdi KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistas teda 7 (seitsme) aasta pikkuse vangistusega, mille ärakandmist arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Nimetatud karistus liideti hilisema Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega nr 1-16-9898, millega Assar Paulus mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi, karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja mis loeti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 1-16-6717 mõistetud 7 (seitsme) aastase vangistusega. Assar Paulus on viibinud alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014 kinnipidamisasutuses ning helisummutit politseile läbiotsimise käigus välja andmata jättes manifesteeris kirjeldatud ebaseadusliku eseme vältavat valdus- ja hoidmistahet. Hoolimata Xxx 30 kinnistu omaniku muutustest kinnistusraamatus Assar Pauluse kinnipidamisasutuses viibimise ajal (25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning sellest leitud tulirelva helisummuti ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära.

§ 20

¹ lg 2 kohaselt käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.

§ 20

¹ lg 3 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. (Perioodil 01.01.2014 (RT I 23.12.2013, 20) kuni 30.06.2018 kehtis

§ 201

lg 3 järgnevas sõnastuses: Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.)

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. (Perioodil 27.04.2007 (RT I 2007, 7, 38) kuni 30.06.2018 (RT I, 09.03.2018, 9) kehtis

§ 34

lg 2 esimene lause järgnevas sõnastuses: Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.) 11 Assar Paulusel puudus ülal loetletud tulirelva helisummuti soetamiseks ja edasiseks valdamiseks

§ 34lg 2 sätestatud vastav relvaluba. Seega pani Assar Paulus toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o Kar

S § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.04.2021 kohtuistungil ütles Assar Paulus, et süüdistus on talle arusaadav ja ei tunnista end üheski süüdistuspunktis süüdi. Kohtulikes vaidlustes leidis prokurör, et Assar Pauluse süü on süüdistuses esitatud ulatuses täielikult tõendamist leidnud ning taotles: - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust; - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust; - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust; - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 420 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 12 (kaksteist) aastat. Karistusaja alguseks lugeda 14.04.2021, millal kohaldati Assar Pauluse suhtes tõkendina vahistamist. Kaitsjad leidsid, et prokuröri poolt Assar Paulusele esitatud süüdistus ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud, mistõttu taotlesid kaitsjad Assar Pauluse õigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses KarS §-de 415 lg 11p 3,4; 418 lg 1; 4181 lg 1; 420 lg 1 järgi, menetluskulude, sh õigusabikulude, jätmist riigi kanda ning süütemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. 03.12.2021 kohtuistungil ütles Assar Paulus viimase sõna korras, et ta ei soovi rehabiliteerimist ning antud pika protsessi osas kinnitab, et ta ei teadnud, et selles koerakuudis olid relvad, laskemoon, lõhkeained ja muud militaartarvikud, palus tema üle kohut mõistes talle mitte ülekohut teha. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü eitamise, tunnistajate ja ekspertide ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Assar Paulust süüdistatakse KarS § 415 lg 1¹ p 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o lahingumoona, lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamises ja hoidmises suures koguses, põhjustades sellise tegevusega ohu paljude inimeste elule ja tervisele ning KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o tulirelvade ebaseadusliku käitlemises. Samuti süüdistatakse teda KarS § 418¹ lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemises ning KarS § 420 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemises. 12 I Esemete leidmise aeg, koht ja iseloomulikud tunnused Süüdistuse kohaselt leiti ebaseaduslikud esemed 10.04.2020 aadressilt xxx, seega kõigepealt peab kohus vajalikuks analüüsida seda kust kohast, kuidas ning millised ebaseaduslikud esemed leiti. S. L. poolt menetlejale edastatud telefoni kuvatõmmised kinnitavad, et viimane soovis saada K. N.lt pakutavat koerakuuti ning lepiti kokku, et sellele tullakse järgi 10.04.2020, K. N. andis kontaktiks ka oma elukaaslase H. P. (krim. toimik I kd, tl 117-124). Sama kinnitavad ka K. N. poolt edastatud ekraanitõmmised ning pildid (krim. toimik I kd, tl 125-127). Seda, et koerakuuti sooviti ära anda, kinnitab ka 20.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kuulutus koerakuudi ära andmiseks pandi üles 09.04.2020 ajavahemikul 17.32-17.41 (krim. toimik tl 128-132). Tunnistaja H. P. kohtus antud ütlustes (kohtutoimik I kd, tl 66-75 pöördel) selgitas, et M. P. otsustas koerakuudi ära anda, K. N. pani Facebooki sellekohase kuulutuse üles, kui huvilised kuudile järelkäruga järgi tulid, tõstis koos ühe huvilisega kuudil katuse pealt ära, et seda oleks kergem tõsta. Katust maha tõstes nägid, et selle all oli relvad ja muu taoline, tõstsid asjad kuudi vahelae pealt maha, seejärel kuudi enda järelkärusse ja uued omanikud sõitsid kuudiga minema. Katuse alt tulid välja mitu musta kilekotti, kus olid esemed sees, ühe kile otsast oli näha relvakaba. Pakendid tõstsid koos kahe inimesega, kes kuudile järgi tulid, paljakäsi, kindaid ei kandnud. Avas mõned pakendid ja nägi, et sealt tuli relvi välja. Siis kutsus H. P. välja M. P., kes arvas, et asjad võiks autosse tõsta ja politseisse viia, kuni nägid, et seal on ka granaate, mille peale enam asju liigutada ei julgenud ja helistasid politseisse. Emaga tõstsid autosse alla poole asjadest, mis olid enamasti mustades kiledes. Enamasti tõstsid asju mustades kiledes, kõik olid mässitud kiledesse, sel hetkel kui need maas olid, siis korra vaatas, mis seal oli ja siis mässisid uuesti kinni. Mäletab, et ise tegi lahti sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist nähtuva markeeringuga 1 relvakohvri, tõstis markeeringu 3 juures oleva seljakoti välja, katsus seal olevat relva, markeeringuga 2 relvakoti vist tegi lahti. Võttis markeeringuga 12 kaks granaadiheitjat (sündmuskoha vaatlusprotokoll foto 62), mis temale tutvustatud fotol asetsevad valget värvi kile ja omakorda valget värvi kanga peal, millede sisse esemed pakendatud olid, kotist välja ja katsus neid. Teksapükste riidest asja ja markeeringuga 11 eset ta ei näinud. Kõigepealt saabus politsei, kes käskis kuudist eemale hoida ja kui päästeamet kohale jõudis, siis enam ei näinud täpselt, mida nad tegid. Tunnistaja K. N. andis kohtus ütlusi (kohtutoimik I kd, tl 76 pöördel-78), kus selgitas, et H. P. on ta elukaaslane ning M. P. ja H. P.ga arutati, et koerakuut ära anda. Kuivõrd tunnistajal oli olemas Facebooki konto ja kuulus seal gruppi x valla kuulutaja, pani tema sinna üles koerakuudi ära andmise kuulutuse. Kindlaks soovijaks oli S., kes tuli kuudile järgi 10.04.2020, tunnistaja ise üleandmise juures ei olnud. H. P. talle sel päeval toimunust ei rääkinud, sai teada paar päeva hiljem, kui ilmus sellest artikkel, H. P. rääkis peale seda asjast üldiselt, lühidalt. Tunnistaja M. P. keeldus 14.05.2021 kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 80) ütluste andmisest, mistõttu avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 sätestatud alusel tema eeluurimisel 10.04.2020 antud ütlused (krim. toimik II kd, tl 236-238). Tunnistaja antud ütluste kohaselt soovisid nad juba pikemat aega koerakuudist lahti saada, panid 09.04.2020 Facebooki kuulutuse üles ja järgmisel päeval olid sellele soovijad olemas. Kuudile tuldi järelkäruga järgi 10.04.2021, ei tea täpselt mis kell, kuna neile läks vastu tema poeg H.. Mingi hetk kutsus H. ta välja ja nägi, et järelkäru kõrval maas on relvad, kuna ühe kilekoti otsast oli näha relvaosa. Tunnistaja oli vaatepildist šokeeritud, teadis et 2014 toimus majas ja kõrvalhoonetes läbiotsimine, mille käigus vaadati kõik kohad üle. H. sõnade kohaselt vaadati siis üle ka koerakuut, kust midagi ei leitud. Tunnistaja ise läbiotsimise juures ei viibinud. Neil on kodus ka seaduslikke relvi olnud ja ta ei 13 saanud aru, kuidas need asjad sinna said. Kui ta šokist üle sai, siis mõtlesid relvad politseisse viia, kuni H. ühe koti seest granaadid leidis, peale mida otsustasid neid rohkem mitte puutuda ja helistasid politseisse. Osasid relvasid H.ga puutusid kui need alguses autosse tõstsid ja pärast muru peale tagasi. Tal ei ole õrna aimugi, kes need relvad ja granaadid võis koerakuuti panna ega mis ajast need seal olla võisid. Ei usu, et need asjad võis sinna panna Assar Paulus, samuti pole teda näinud koerakuudi juures kahtlaselt käitumas. Assar Paulust peab usaldusväärseks. Tunnistaja S. L. (L.) kohtus antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 80 pöördel-84) kohaselt nägi 09.04.2020 Facebookis kuulutust, et koerakuut antakse ära, kuulutuse üles pannud K. N.ga leppisid üleandmise aja kokku, kontaktiks oli tema elukaaslane H.. Aadressiks oli xxx. Kuudile läks järgi koos oma äia T. J.ga, autol oli järelhaagis. Kuna kuut oli suur, siis H. oli öelnud, et katus peaks pealt ära käima ja kahes osas oleks lihtsam tõsta. Tunnistaja koos äiaga tõstsid katuse pealt maha, mille panid kohe auto järelkäru peale ja avastasid vahelae pealt relvakotid ja kilekotid. H. oli tunnistaja sõnul väga üllatunud, esimest korda nägi neid. Arvab, et suuremaid relvakotte võis olla 3-4, 2 suuremat ja 2 väiksemat, tema tõstis musta värvi prügikoti ära, heledamast sinakast kotist paistis kohe relvakaba välja. Tema ise katsus ainult seda musta kotti, kindlasti olid tal kindad käes, äi oli tema meelest samuti kinnastatud, H. kindaid ei mäleta. T. ja H. võtsid vist kaks korda asju. Nad ei arutanud, mis need olla võisid, kuid aimasid. H. ütles, et kõik asjad maha tõsta, kolmekesi tõstsid need maha ja laadisid seejärel kuudi auto peale ja sõitsid minema. Hiljem pommirühm tahtis nendega rääkida, tulid kuuti vaatama, mida T. J. neile näitas. Paar nädalat hiljem käidi ütlusi võtmas, sõrmejälgi võtmas, öeldi, et kuuti kaasa ei võeta, mistõttu tegid kuudi koerale sobilikumaks, vahetasid vahelae ära, soojustasid seinad ja värvisid üle, panid uue akna ja nurgaliistud. Vana vahelagi oli kaardu, oli täiesti lahti, mõõtudelt ei ulatunud üle kuudi seinte, oli nö kuudis sees, vana vahelae viskasid ära. Koerakuudi mõõte ei muutnud. Selgitas, et kuudi vaatlusprotokolli fotol nr 17 (krim. toimik I kd, tl 114) on näha vahelae pealmine osa ja kõik nähtuvad kahjustused olid seal ja nemad neid ei tekitanud. Kuu aega pärast kuudi endale saamist helistati, et kuuti soovitakse ära võtta, toodi sularahas uue kuudi maksumus ja tuldi kuudile järgi. Tunnistaja T. J. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 84-87 pöördel) kohaselt leidis kuudi kuulutuse tema tütre mees S. L., kes ka kuudi pakkujaga suhtles. 10.04.2020 läksid järelkäruga kuudile järele. Kuut tundus raske, noormees ütles, et katuse saab pealt maha võtta, mille peale tõstsid S.ga kahekesi kuudi kahekesi otse käru peale. Lae peal olid valged tavalised kilekotid 3-4 tk ja kaks relvakohvrit, tõstsid need kolmekesi sinna kõrvale muru peale maha. Mäletab, et tema tõstis ühe, S. tõstis ühe koos noormehega ja ülejäänud tõstis noormees. Ei arutanud seal, mida nad leidsid. Enamus kilekotte olid suletud, ühest paistsid nagu püssikabad välja, ühtegi kotti ei avanud. Kui olid pakendid maha tõstnud, oli seal all roheline tuuletõkke plaat, natuke lohku vajunud. Tõstsid kuudi käru peale ja sõitsid koju. Mäletab, et töökindad olid kaasas aga ei tea, kas neid ka kasutas. Umbes 15-20 minuti pärast helistas noormees S.le, ütles, et kutsus demineerijad enda juurde ja palus, et nad kontrolliks ega kuudis relvi pole, midagi nad ei leidnud. Seejärel umbes tunni pärast tulid demineerijad nende juurde, vaatasid kuudi üle, tegid pilte. Pommirühmaga suhtles tema ise. Hiljem paigaldasid uue akna, nurgaliistud, soojustasid kuudi seest ära ning panid uue tuuletõkke plaadi, kuna eelmine oli vajunud. Nädal paar pärast pommirühma käis politsei, võttis tunnistusi, sõrmejäljed, DNA analüüsi ja pildistasid uuesti kuuti. Ei mäleta, et politsei poolt oleks korraldusi antud kuudi säilitamise osas. Kuudi värvisid üle pärast politsei käimist. Kuskil 3 kuud hiljem võeti kuut nende käest politsei poolt asitõendiks ära, mille eest maksti paar-kolm nädalat enne sularahas umbes 350 eurot kompensatsiooni, et koer peavarjuta ei jääks ja saaks samaväärse uue kuudi osta. Kui kuudile järgi tuldi, tehti samuti pilte. 14 Asitõendi vaatlusprotokollist (krim. toimik I kd, tl 2-6) nähtub, et 10.04.2020 kell 14.31 helistas M. P. abonentnumbrilt xxx Häirekeskusesse ning teatas, et andsid ära vana koera kuudi, mille katus tõsteti üles, et seda oleks kergem transportida, ja selle alt leiti relvi, granaate ja veel mingeid asju. Leitud asjad olid tõstetud muru peale ning aadressiks ütles M. P., xxx. Selgitab, et hakkasid asju autosse panema, et viivad need kuhugi, kuid nägid granaate, misjärel ei julgenud neid liigutada. Lisas, et päris hull on mõelda, et kuut oli lõkkekoha kõrval, ei tea, mis ajast need seal on või kes need sinna pannud on, sest 5-6 aastat tagasi oli seal läbiotsimine, siis nisukest asja ei olnud. Häirekeskusest öeldi, et leitud asju enam mitte liigutada ja tullakse sinna kohale. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud, et xxx kinnistult leiti tunnistajate H. P., S. L. ja T. J. poolt 10.04.2014 koerakuudi äraandmisel koerakuudi katuse pealt tõstmise käigus vahelae pealt mitmeid erinevaid pakendeid, millede seas oli esmasel vaatlusel relvakott, granaate ning ühest pakendist paistis välja relvakaba. Põhja-Eesti pommigrupi vastusest Päästeameti nõudekirjale (krim. toimik I kd, tl 9-16) nähtub, et sündmuse nr 1-2020-93 aruande kohaselt oli teate saatmise aeg 10.04.2020 kell 14.33, sündmuskoha aadressiks xxx kontaktisikuks M. P.. Sündmuskohal selgus, et M. P. ja H. P. otsustasid maha müüa koerakuudi, ostja tuli sellele järgi, tõsteti kuudi katus maha ja selle alt leiti erinevaid relvi ja lahingumoona. Päästeamet nägi kohale jõudes kohe relva, granaate ja granaadi sütikuid. Kohale tuli ka Põhja-Eesti pommigrupi juhataja, abijõududena osalesid KAPO ja PPA. Kohapeal tegelesid kriminalist, demineerijad ja RKT. Ohutuse tagamiseks võeti kõik asjad pakenditest, erinevatest kottidest, välja. Sündmuskohalt leiti 5 tulirelva, laskemoona, relvaosasid, 2 tk reaktiivgranaadiheitjat RPG-22, 23 tk UZRGM tüüpi granaadi sütikut, 8 tk F1 käsigranaati, 13 tk RG-42 käsigranaati ja 2 tk RGD-5 käsigranaati. Kõigi leidude ohuastmeks on märgitud II (transporditav). Kriminalistid pakendasid kõik leiud, mis transporditi Xxx tn ja lokaliseeriti seifi. Kontrolliti üle uue omaniku S. L. (L.) kodus ka koerakuuti, seal midagi huvipakkuvat ei leitud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fototabelist (krim. toimik I kd, tl 18-59) nähtub, et eridemineerimisgrupi poolt oli maapinnale ja kaubaalusele paigutatud relvad ja granaadid. Sündmuskohalt leiti halli värvi relvakohver, milles oli automaat AK-4 ning 2 salve; rohelises riidest kotis olev vintpüss FAJEN optilise sihikuga ning salves oli näha vähemalt kahte padrunit; revolver TAURUS, vaatluse hetkel olid trumlis näha padrunid, kokku 5 tk; musta värvi käepideme põskedega püstol koos salvega; seljakott NIKE, tikutoos 10 padruniga, soonkinnisega kilekott 6 padruni ja 2 metallidetailiga; puidust relvakaba; punast värvi kilekott kirjaga SPORTLAND, milles soonkinnisega kilekott padrunitega, relvasummuti ning plastikust kattekork; lukukoja kaas koos sihikuga „VEBER 1x40“; musta värvi riidetükil püstolkuulipilduja MP-40, ilma salveta; soonkinnisega kilekott, milles padrunisalv ja relvaraud; riidel ja riidekotil paiknevad kaks kilesse mähitud raketiheitjat RPG-22; granaadisütikud, 23 tk; ämber ja kolm kilekotti; granaadid 23 tk, kolme erinevat liiki; must prügikott. Vaatlusprotokollist on jälgitav, kuidas leitud esemed olid pakendatud, milliseid puuteproove esemetelt võeti, nende ohutuse kontrollimine ja fikseerimine enne pakendamist. 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks oleva fototabelist (krim. toimik I kd, tl 60-93) nähtub, kuidas 10.04.2020 aadressilt xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud objekte, kokku viies pakendis, vaadeldakse. Vaatlusprotokollis kirjeldatakse pakendite seisukorda, nende avamist, kirjeldatakse objekte ning seda, kust ja kuidas puuteproove võetakse. Tunnistaja V. A. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 120-132) kohaselt töötab ta xxx väljakutse juhina.

1. aprillil 2020 said Häirekeskuse kaudu väljakutse xxx. 15 Sündmuskohale sõitis koos M. H.ga. Kohapeal oli politsei, M. P. ja H. P.. M. P. selgitas, et panid koerakuudi müüki ja kui kuudi katuse pealt tõstsid, siis nad need leiud avastasid. Selleks ajaks kui pommigrupp kohale jõudis kuuti enam ei olnud, esemed olid tõstetud maapinnale sinna ümber, kus kuut oli enne asetsenud. Osad esemed olid kottides, kilesse pakendatud ning osa lihtsalt ämbris, mõned asjadest olid silmnähtavalt näha. Ametijuhendi kohaselt, kui leiavad kaasaegset lahingumoona, teavitavad ülemust ja tema teavitab edasi, keda vaja, politseid. Nende asi on kohapeal esemeid uurida, veenduda, et asjad oleks ohutud ja rohkem neid ei puutu, edasi tegeleb nendega politseiuurija. Ohutuses veendumiseks peavad asjad välja võtma, veenduma, et granaatidel ei oleks sütikut sees, karbid, kastid peab avama, et näha, mis seal sees on. Nad võtsid asjad pakenditest välja, tema fotografeeris ja paarimees võttis kummikinnastega esemed välja, et veenduda nende ohutuses. Enamus asju oli pakendatud kottidesse ja kilekottidesse. Ei mäleta täpselt, mis pakenditest välja tuli aga mäletab, et seal oli kolme erinevat tüüpi granaate, sütikud, kaks soomusvastast reaktiivgranaati ja veel relvi. Vahepeal ei teinud rohkem midagi, kuni tulid politseiuurijad, kes pakendasid kõik asjad nende juuresolekul ja soovituste kohaselt. Mingid lõhkeaineid sisaldavad asjad võtsid ise kaasa, kuna neil on selleks vastav hoidla, politseil seda pole ning on tavapärane praktika, et mingid asitõendid lähevad otse pommigrupi kätte ja sealt ekspertiisi. Xxx tn hoiustasid granaadid ühes seifis, sütikud teises ning seifide vahe on minimaalselt meeter, seda eesmärgil, et kaoks võimalus ahelreaktsiooniks. Ei mäleta, kas kõik granaadid pandi ühte seifi. Asjade vaatluse ajal palusid M. ja H. P. eemale hoida, ei tea, mida nad samal ajal tegid, ära neid ei ajanud. Eemale palusid hoida ohutuse eesmärgil, neil endal on killuvest seljas ja esmased kaitsevahendid. Päästeameti 15.04.2020 vastuse lisaks olevad fotod on tema tehtud. Enamus asju oli pakendatud kilekottidesse ja lihtsalt kottidesse, ümber prügikott. Paarimees laotas granaadid euroalusele. Fotol DSCN3574 on soomukivastased reaktiivgranaadiheitjad, mis suudavad läbistada 40 cm soomust, kuni meeter betooni, lendab ise vähem kui kilomeetri kaugusele, ohuraadius võib olla kuni 2 km ning tegemist on ühekordseks kasutamiseks mõeldud komplektiga. Tegemist on kõige suurema ohuklassiga lõhkematerjaliga, säilitamine peab olema kindlal temperatuuril ja niiskustasemel, ohutult. Kõrgetel temperatuuridel võivad flegmatiseerijad, mis lõhkematerjali stabiliseerib, ära aurustuda. Kui lõhkeainet kindlates tingimustes ei hoiusta, muutub see ebastabiilseks, ettearvamatuks. Kohapealt leitud üks granaadiheitjatest oli õppepraktiline, mis kokkupuutel ei plahvata, kuid ohufaktor on olemas, kuivõrd ühe kilone ese suudab lennata kuni kilomeetri kaugusele. Fotol DSCN3575 on käsigranaadid F-1, RG-42, RGD-
2. F-1 käsigranaat on välimuselt nagu sidrun, mummudega, kaitseotstarbeline, sees on umbes 60g lõhkeainet, ohuraadius 200 meetrit, millises piirkonnas võib tappa. Sees olev lõhkeaine trotüül on üsna tuim aine, paarkümmend kraadi kõrgem temperatuur oluliselt ei mõjuta, samas temperatuur ikkagi mõjutab. Fotol DSCN43598 on RGD-5, sisaldab umbes 100-110g lõhkeainet, rohkem ründeotstarbeline, ohuraadius kuni 40 meetrit. Fotol DSCN3596 on RG-42 käsigranaadid, töötavad sama moodi nagu RGD-5, lihtsalt vanem mudel, lõhkeaine kogus ja ohuraadius on võrreldavad. Leitud UZRGM- tüüpi sütikud sobivad leitud käsigranaatidele, milliste eesmärk on granaat plahvatama panna, sütiku enda sees on ka lõhkeaine, mis oma olemuselt on tundlikum, kõige tundlikum osa granaadist. Olenevalt kuidas sütikud hoiustatud on ja kui palju neid on, on võimalik, et ühe sütiku plahvatamisel tekib ahelreaktsioon. Sütikuplahvatus, olles kontaktis inimesega, on ohtlik, poole meetri kauguselt ei tee midagi. Vene granaatide puhul on 10% praaki. Sütikuid ja granaate peaks hoiustama eraldi, vahemaa peaks olema, muidu on ohtlik, seda võimaliku ahelreaktsiooni tõttu. On võimalik, et granaadiheitjad muutuvad kasutuskõlbmatuks, juba roostetäpi pärast ei pruugi vedru liikuda aga enne seda ei tea. RPG-22 on ohtlik kohe, kui seal on lõhkematerjal sees, aga mõistlikul käitlemisel see ohtu ei kujuta. Aga see on loomupäraselt ohtlik, on lahingmoon. Eesmärgipärasel kasutamisel toru lahti tõmbamisel vinnastatakse mingi löögimehhanism ja sellest hetkest on see ohtlik. Ajategur võib ohtlikkust mõjutada aga kuni lahti ei tee, ei tea, kuidas, võib olla nii üht kui teistpidi. Ajaga 16 võib kasutajale muutuda ohtlikumaks ja praagiprotsent suureneb. Vaatlemise ja ohutuse kindlaks tegemiseks tema ja ta paarimees ladusid granaadid euroalusele. Kõige tõenäolisemalt oleks ahelreaktsiooni põhjustanud see, kui koerakuut oleks põlema pandud, mis järjekorras asjad oleks võinud plahvatada, ei tea, osad asjad oleks lihtsalt kaugemale lennanud. Ka plekkkatuse all võib temperatuur minna päris suureks. Arvab, et esimesena oleks tulele reageerinud reaktiivgranaatide mootorid, granaadisütikud ja relvade juures olnud padrunid. Kui kõik esemed, mis sündmuskohal olid, oleks plahvatanud oleks ohuraadius 2 km, kuid ei usu, et kõik oleks plahvatanud, oleneb kuidas need seal paiknesid ning ei saa ennustada kui suur plahvatus oleks olnud. Plahvatuse puhul tapavad killud kõige kaugemalt, lööklaine ülerõhk vigastab siseorganeid, tekivad sisemised verejooksud. Tehtud fotode peal ei ole ühtegi nende asja, vaid sündmuskohal olnud asjad. Sündmuskohal otsest ohtu ei tajunud, et midagi võiks kohe juhtuda. Peamiselt on oma töös kokku puutunud Vene päritolu lõhkematerjaliga, seerianumbrite kohta kommentaare öelda ei oska, T ja TNT tähendab trotüüli, „inert“ inertainet, mida kasutatakse õppeotstarbeliste lõhkeseadeldiste puhul. Politsei pakendas lõhkeseadeldised, pommigrupp transportis neid oma autos olevas liivakastis, kuhu ka kõik sisse ära ei mahtunud. Täiendavaid ohutusmeetmeid kasutusele ei võtnud ja tavaliselt ei kasutatagi ohuautosid, väga harva linnas. Ohuastmeid on kaks, kas transporditav või mitte, mitte transporditavad hävitatakse kohapeal, neid ei julge ise puutuda. Põhja-Eesti pommigrupi aruandesse pandud lõhkekehade koodid vastavalt x andmebaasile, xxx enne nende lahti pakendamist. Ohutuses veendusid kohapeal, kui nägid, et on tehase pakend, otsad kinni, kui on transpordiasendis siis välja seda lasta ei ole võimalik, kui on koos siis ühe nupule vajutuse peale ei lenda see sealt kuhugi. Kui selliselt mõistlikult käidelda siis olid need ohutud. Tööpraktika kohaselt, kui leitakse vana lõhkekeha maa seest, roostes kärakas, mida ei saa enam kasutada, siis see hävitatakse ja politseid ei kutsuta, kuid kui tegemist on kaasaaegse asjaga, kus on näha kirjad ja värv peal, teavitatakse ka politseid, pommigrupi juhti. Piltidelt granaatidel ilmastikujälgi, roosteplekke ei näinud. Granaatide puhul töötab ka see trotüül, mis on sõja ajast jäänud, nõukogude aja korraliku trotüüli puhul ei ole ette tulnud, et need ei oleks töötanud. Kuuti käisid vaatamas samal ajal kui veel leitud esemed polnud pakendatud, politsei valvas ja siis läksid tagasi Xxx tn, mäletab, et asjad pakendati nende juhendamisel. Kuudist tegid pildid, seda, et asjad asetsesid plaadi peal, ütles vist ostja, sealt enam midagi ei leidnud. Plaati täpsemalt ei mäleta, uuris pigem kuuti, ega kuhugi vahele veel midagi kukkunud ei olnud. Keegi politseist oli ka kaasas, ei mäleta kes ja ei tea, mida ta seal tegi. Ei oska öelda, kas leitud asjad olid kasutuskõlblikud, kuna tähtaegasid ei tea. Esemete sees oli trotüül, mis ise ei vanane, on leidnud ka 110 aasta vanust trotüüli, mis toimib. Pigem tekivad tõrked või mingid sütikumehhanismid ei tööta. Ei oska öelda, mis temperatuuril trotüül ohtlikuks muutub. Tema ekspertiisi puhul mingeid dokumente ei koostanud, osales vaid demineerijana. xxx tuli politsei mingi aeg pakendeid lahti ja sealt proove võtma, selles ta ei osalenud, nad vaid hoiustasid kellegi teise asju xxx, kuna hoiustamistingimusi mujal polnud. Relvadest üks automaat oli nii ja naa, teised oli korralikes vutlarites ja nägid tema hinnangul päris ilusad välja. Kaitsekorgi puudumine granaadil trotüüli ei mõjuta. Tunnistaja M. H. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 151-154) kohaselt töötab ta xxx, alates 2005 aastast. Aprillis 2020 oli lahingumoona väljakutse, xxx. Väljakutse said Häirekeskuselt, läksid asukohta valvemeeskonnaga, koos V. A.ga, sõitsid sinna valvemeeskonna bussiga xxx. Kohale jõudes nägid, et erinevad relvad ja pakendid olid maas, perenaine ja tema poeg selgitasid, et need olid tulnud koerakuudi vahelae pealt. Väitsid, et müüsid koerakuudi ära ning enne peale laadimist tõsteti katus maha ja leiti esemed, tõstsid esemed maha ja helistasid Häirekeskusesse. Osad relvad olid lahtiselt, relvakohver oli lahti, kilepakendid olid natuke eemale pandud. Tema avas kõik pakendid, et näha, mis seal sees on, paariline fotografeeris. Seljas oli killuvest, mis on töö standardprotseduur. Pommigrupp kutsutakse kohale, kuna nemad peavad olema kõige targemad ja ütlema, kui ohtlikud asjad on, 17 kuidas hävitada, Põhja-Eesti pommigrupp reageerib Harjumaa sündmustele lahingumoonaga. Leidsid sealt käsigranaadid, nende sütikud, erinevad relvad, laskemoona, 2 granaadiheitjat. Sütikud olid pakendatud jõupaberisse ja nööriga kinni, mõned olid ilma, tavaliselt on karbis ka aga karpi ei olnud. Sütikute kott oli plastikust ämbris. Käsigranaadid olid pakendatud musta kilekotti, mille sees veel sangadega kilekott, kilekott ise oli kinnine, nemad avasid selle. Ehk siis sütikud ja granaadid olid eraldi pakendites. Relvadest osad tundusid uuemapoolsed, teised olid kasutuses olnud, ei oska öelda kui vanad, samuti ei mäleta roostet. Leitud käsigranaadid olid F-1, RG-42 ja RGD-5, aastate jooksul on nendega kokku puutunud. F-1 on kaitsegranaat, ohuraadiusega 200m, teised on ründegranaadid, väiksema ohuraadiusega. Leitud sütikud on standard ning sobivad leitud granaatidele. Midagi leitud asjadele juurde ei lisanud. Käis koos V. A.e ja politseipatrulliga ka müüdud koerakuuti kontrollimas, vaatasid selle üle, rohkem esemeid sealt ei leidnud, läksid sündmusele tagasi. Ei mäleta, et oleks vahelage näinud, aruande koostas V. A., koerakuudi omanikele mingeid korraldusi kuudi säilitamise osas ei andnud. Samal ajal valvas politsei oma tavariietes, kuulivestiga, Xxx tn esemeid. Kriminalistid kandsid pritsmeülikonda, maski ja kindaid, kaitseks vesti ei kandnud. Leitud granaadiheitjad olid vene päritolu RG-22, üks oli õppe oma, teine lahingu. Need on tankitõrje granaadiheitjad, mõeldud soomukite peatamiseks. Leitud käsigranaatide, sütikute ja granaadiheitjate puhul on tegemist sõjalise moonaga, mis on tsiviilkäibes keelatud. Tema tõstis järjest kõik pakendid välja ja avas neid, ämbrist kohe alguses pilti ei teinud. Kõik leitud esemed olid transporditavad, tõenäoliselt ise nendega midagi ei juhtu, viisid need sealt sõidukiga minema Xxx tn seifi. Kõik oli ekspertide poolt pakendatud ja siis bussi pandud, selliselt ei olnud transportimise käigus midagi ohtlikku. Nendega võib midagi juhtuda kui tulle visata, sütik granaadile panna, on erinevaid võimalusi. Trotüül muutub vedelaks 100 kraadi juures, kui temperatuuri veidi veel tõsta, siis tõenäoliselt mingi hetk läheb põlema, toimub plahvatus, seda temperatuuri ei hakka pakkuma. Ei ole enda teada Xxx tn leitud esemetega seotud ekspertiisis osalenud. Tavaprotseduur on, et mingi hetk lähevad asjad ekspertide või kriminalistide kätte, kes teevad katseid ja siis esemed hävitatakse. Granaadiheitjatega ei ole varem kokku puutunud, ei tea, mis lõhkeainet sisaldab, ei kujuta ka ette, millal leitud esemed olid valmistatud. Seda, kas olid kasutuskõlblikud või mitte ütleb ekspertiis aga trotüül ja lõhkeaine ei aegu. Oma teada granaadiheitjatelt tema ümbert ära ei võtnud, ka sütikutelt kindlasti nööri ega pabereid ära ei võtnud, kui fotode peal nööri pole, siis seda järelikult ei olnud. Nemad identifitseerisid ära, et kellelegi ohtu pole, ütlesid kriminalistidele või ekspertidele, et on ohutu pakkida ja siis nad ka pakkisid. Fotolt 3587 heledas kotis olevaid nööre ei tuvasta, ei tea ka mis kiledest sai, tuleb fotosid vaadata. Leitud lahingumoon oli Vene päriolu, millega on tunnistajal ka kokkupuude aastate jooksul olnud, ka RGD-5 on kokku puutunud. Granaatide peal olevate tähiste tähendusi ei hakka pakkuma, peab andmebaasist vaatama. Sütikutel, granaatidel ikka korpusel on kulumis- ja ajajälgi, ka pildi näeb ühte roosteplekki, ei tea aga mis ajaga need tekivad. Lahingumoona kest kulub ikka vastavalt niiskusele, nagu rauast esemed ikka, trotüüliga ei juhtu midagi, seda teab vastavalt oma kogemustele ja ekspertide arvamusele. Ei tea, kuidas tavapraktikas hoitakse sütikuid ja granaate, milline on turvaline kaugus. Kaitsegranaadi tappev ulatus on 200m siis kui see sütikuga ühendada, lõhkeaine peab detoneeruma, ka tuli võib seda mõjutada, kuid laua peal olles ei juhtu sellega midagi. Relvad jäävad enamasti politsei kätte, peab aruandest üle vaatama. Tunnistaja M. K. (K.) ütluste (kohtutoimik I kd, tl 155-158 pöördel) kohaselt töötab ta xxx alates 2017 aasta lõpust. 10.04.2014 menetlustoimingust mäletab, et see oli kuskil xxx, ei välista, et xxx, leiti erinevaid relvi, relvaosasid koerakuudist, väljakutse tuli läbi juhtimiskeskuse. Nemad konkreetselt koostasid sündmuskoha vaatluse, tema fotografeeris, paariline C. P. koostas vaatluse, võtsid proove. Mäletab, et kohapeal oli ka juhtivuurija S. K., uurija T. K., võimalik, et ka uurija M. Š., samuti eridemineerijad ei mäleta kui palju aga rohkem kui kaks ning süüdistatava pereliikmed, naine ja poeg. Ei mäleta, mis kell sinna jõudsid aga olid seal mitu tundi, võtsid võrdlusproovid naisterahvalt ja pojalt, peale ekspertiisimaterjali võtmise 18 protokolli kohapeal ei vormistanud. Võtsid naisterahvalt ja pojalt DNA proovid välistamise eesmärgil, ei tea, et neil oleks relvadega kokkupuude olnud aga samas kunagi ei tea. Kandsid musta värvi eririietust kriminalistika logoga, kindlalt ei tea, kas keegi või nad ise oleks valgeid kombinesoone kandnud. Nemad enne asitõenditele ligi ei lähe, kui eridemineerijad on kindlaks teinud, et neile ohtu ei ole, seega ei kandnud nad ka kaitsevarustust, killuveste. Demineerijad ütlesid, et ohtu ei ole ja nad võivad edasi asitõenditega tegeleda, see, kui eridemineerijad asjad juba maha panevad, siis järelikult oli nende poolt oht likvideeritud. Selleks ajaks kui kriminalistid kohale jõudsid, oli demineerijate töö tehtud, veendutud, et ohtu ei ole, kuid nad ei lahkunud. Ei oska öelda, kas demineerijad olid koguaeg kohapeal, kuni kriminalistide lahkumiseni. Kui nemad kohale jõudsid, olid seal kilekotid, kilekottidest välja võetud relvaosad, euroaluste peal oli sütikud, granaadid, ka padrunid mis tema teada olid minigrip kotis, relvad olid välja võetud. Kilekotid olid muru peal, nende peale olid tõstetud padrunid. Nende ülesanne oli võtta proove relvadelt, käepidemelt, päästikult, ei mäleta, kas teistelt asjadelt ka, kilekottidelt, relvaosadelt. Proovid on võetud fototabelist näha markeeritud kohtadest. Granaatidelt ja sütikutelt ei võtnud, kuna sai aru, et need lähevad demineerijaga kaasa. Seda, millelt proove võtta või ei, otsustas paariline. Võetud proovid võtsid kriminalistid hiljem asitõendi vaatluse juurde, käis kriminalist V. R., kes võttis ka granaatidelt proove. Samuti oli ülesanne pakendada relvad vastavasse pakendisse ja olustikku fotografeerida. Relvadel olid ka padrunid padrunipesas, tõkestasid need asitõendi teibiga, päästiku, et ei toimuks juhuslikku lasku, et päästik ei vajuks alla. Nähtava jäljena mäletab sõrmejälje fragmenti ühel padrunil, mida nad fotografeerisid, sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli foto nr 44, ei hakanud sõrmejälgi võtma, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) sõrmejäljeosakonnas on professionaalid. Ühel relval, äkki revolvril, oli verekahtlast määrdumist, mis Tetrabase lahusega kontrollides andis verepositiivse tulemuse, ei saa aga öelda, kas tegemist on inimvere või looma verega. Proov võeti kolmele steriilsele tikule, milledest proovitikk, kuhu Tetrabase lahust peale pandi, hävitati, teised kaks pakendatakse pappkarpi ja saab kasutada ekspertiisis. Koerakuudist ei tea midagi, nägi kohapeal ainult vundamenti, mainiti, et seda taheti maha müüa ja siis leiti relvad, ei tea, kas keegi seda vaatamas käis, kriminalistid kindlasti mitte. Kõik esemed olid pakendatud tema ja C. P.i poolt. Lõhkeained ja nende osad võtsid demineerijad kaasa, demineerijad ise panid need pakendatult oma bussi. Relvad transporditi nende bussiga, samuti jäid proovid nende kätte, neile oli vaja veel etiketid peale trükkida. Seda aga ei mäleta, kas relvad läksid kriminalistika ruumidesse või K.iga kaasa. Teised menetlejad küsitlesid pereliikmeid. Sündmuskohal mainiti, et on ka mingi läbiotsimine olnud aga kes mainis, ei tea. Vaatlusprotokolli pandud esemete detailsed andmed andsid demineerijad. Ei mäleta, kas granaadiheitjatel oli märgistus või mitte, samuti seda, kuidas sütikud pakendatud olid. Üle ühe ebaseadusliku relva leiu või ümberehitatud relva ja suurema hulga padrunite puhul kaasatakse ka kriminalistid. Tema mäletamist mööda oli relvade seisukord võrdlemisi hea, ei mäleta suurt roostet ega olnud ka väga õlised. Tema enda DNA ei ole 9 töötamisaasta jooksul kunagi sündmuskohale sattunud. Relvadelt proovide võtmine ei olnud esimene kord, väga palju on tehtud ka asitõendite vaatluseid enda ruumides relvadele, relvaosadele. Sündmuskohale ei lasta kedagi ilma kinnastate, seega kõik teised isikud sündmuskohal kandsid kindlasti kindaid. Eeltoodud tõendite, Põhja-Eesti pommigrupi vastuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokolli ning sündmuskohal viibitud tunnistajate antud ütluste pinnalt on selgelt jälgitav leitud esemete aeg, koht ja nende osas kasutusele võetud meetmed ning edasine liikumine. 19.06.2020 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0010 (krim. toimik I kd, tl 135-143) tuvastati xxx elamu territooriumilt ära võetud granaadiheitjate-, käsigranaatide ja nende sütikute taolised objektid, kasutusala, lõhkematerjali sisaldus, kasutuskõlblikus ning see, kas on tegemist lõhkeseadeldistega. 19 Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud objektid olid: - Reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse vastase soomustehnika hävitamiseks lahingus (päisosa sisaldab ca 350 g tugevajõulisel brisantlõhkeainel oktogeenil (HMX) baseeruvat lõhkeainelaengut ja sütiku detonaatorit ning reaktiivosa kuni 100 g suitsuta püssirohust paiskelaengut); - Treening reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22I, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse reaktiivgranaadi sihtimise ja tulistamise laskeharjutustel (reaktiivosa sisaldab kuni 100 g suitsuta püssirohtu); - 23 käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos sütikuteta käsigranaadiga vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus; - 2 sütikuteta käsigranaati RGD-5, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus (kumbki sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) koguses 110 g); - 13 sütikuta käsigranaati RG-42, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus (millest igaüks sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 110-120 g); - 8 sütikuta käsigranaati F-1, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus (millest igaüks sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 50-60 g). Ekspertiisiks esitatud objektid olid kasutuskõlblikud, välja arvatud üks UZRGM tüüpi sütik markeeringuga 583 Д. Ekspertiisiks esitatud UZRGM tüüpi granaadisütikutest ja sütikuta käsigranaatidest RGD-5, RG-42 ja F-1 oli võimalik moodustada 23 komplektset käsigranaati, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldised. Reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22 ja treening reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22I saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. 15.02.2021 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 (kohtutoimik II kd, tl 246-253) puhul oli ekspertiisiülesandeks tuvastada see, et kui panna koerakuudi katuse alla kolm sütikuta käsigranaati RG-42, kolm sütikuta käsigranaati F-1 ja kuus käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut ning detoneerida ühes RG-42 või F-1 käsigranaadis asuv lõhkeaine, kas ülejäänud sütikud ning käsigranaadid plahvatavad ning millised kahjustused tekivad plahvatuse tagajärjel koerakuudile ning olustiku rekonstruktsioonile. Ekspertiisiobjektidena olid esitatud kolm sütikuta käsigranaati RG-42, kolm sütikuta käsigranaati F-1 ja kuus käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut ja PPA asitõendite laos olnud koerakuut. Kuute käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut otsustati ohutustehnilistel kaalutlustel eksperimendis mitte kasutada. Eksperimendiks asetati koerakuut polügooni lahtisele väljale, selle ümber hoonete seinte imitatsioonid vastavalt xxx territooriumil valitsenud olustikule, samuti märklehed ja mannekeenid. Kolm RG-42 ja kolm F-1 sütikuta käsigranaati kinnitati niiskuskindla teibiga, asetati koerakuudi katusealuse keskkohta ning sisestati ühe RG-42 granaadi sütikukanalisse elektridetonaator, koerakuudile asetati katus peale. Voolimpulsi tulemusel elektridetonaator rakendus, detoneeris RG-42 granaadi, mis pani plahvatama ülejäänud RG-42 ja F-1 granaadid. Plahvatuse tagajärjel hävis koerakuut sisuliselt täielikult, selle osad purunesid ja paiskusid laiali, mõnevõrra paremini säilis üksnes kuudi puitpõranda osa. Deformeerunud katusepleki fragmente leidus plahvatuse keskmest ca 24-45 m kaugusel, kõige kaugemale lennanud plekitükk asus 58 m kaugusel. Kõik katusepleki tükid olid tugevalt deformeerunud ja nendes leidus suurel hulgal läbivaid killukahjustusi läbimõõduga 1-3 mm ning suuremaid rebendeid. Hoone seinte imitatsioonidele märkimisväärseid purustusi ei tekkinud, kuigi metallikilde ja teisi laiali lennanud fragmente neil leidus. Vastavalt uurimuslikus osas toodud skeemile paigutatud märkmelehtede ja mannekeenide kahjustused olid järgnevad: 20 M1 - märkleht, pritsmed esiküljel ja papi sees kaks läbivat kahjustust; M2 – märkleht, pritsmed esiküljel ja all paremal suurem kahjustus; M3 – märkleht, pritsmed esiküljel ja hulgim läbivaid kahjustusi; M4 – märkleht, üks väike kahjustus esiküljel; M5 – märkleht, pritsmed esiküljel, läbivaid kahjutusi ei ole; M6 - märkleht, väikesed pritsmed esiküljel ja kaks läbivat kahjustust; M7 – mannekeen, suured kahjustused keha keskosa, käed ja üks jalg eraldunud; M8 – märkleht, alaosal läbiv rebend; M9 – mannekeen, üks kahjustus vasakul õlal ja üks vasakul säärel; M10 – märkleht, kahjustusi ei olnud. Kohtuistungitel ekspert A. J. antud ütluste (kohtutoimik II kd, tl 1-21) kohaselt on ta EKEI lõhkeseadeldiste-plahvatuse kohtuekspert, kellena on töötanud 16 aastat, ja on antud kriminaalasjas koostanud kaks ekspertiisi. Mõlemat ekspertiisi tehes lähtus „Lõhkeseadeldise ekspertiisi meetodikirjeldusest“, mis on üleüldine metoodika, kinnitatud 2007 aastal. Kasutab ka erialakirjandust ja tema kasutuses olevaid andmeid. Ekspertiisi koostades teeb käsikirjalisi märkmeid ja fotosid, mis ekspertiisi kannab. Katsetuskohaks (ekspertiisiakt nr 20E-PL0010) oli x polügoon, kus tehnilise abina ja ohutuse tagamiseks olid kaasatud Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad. Eksperdi ülesanne on jälgida, et katsetused läheksid plaanipäraselt, ohutult ja tulemused fikseerida, kas mingi objekt plahvatab või mitte. Elektrisüüturid, elektridetonaatorid kaasati, kuna oli vaja need objektid kuidagi käivitada, selleks neid kasutataksegi, nimetavad neid abimaterjalideks. Käivitada oli vaja põhjusel, et oli vaja vastus saada, kas need objektid on kasutuskõlblikud. Abimaterjalide kasutamise õigustuseks on ohutustehnika, ei saa lihtsalt õlalt tulistada neid, mis on teadmata tingimustes, teadmata aeg hoitud ja sel põhjusel viidi katsetused läbi sellisel viisil. Ohutustehniliselt ei ole alternatiivseid variante kasutuskõlblikkuse tuvastamiseks, n.t lõkkesse viskamisel oleks ettearvamatu tulemus, katsetuste käik sai valitud optimaalne ohutuse tagamiseks. Ohutustehniliste kaalutluste järgimine ei takistanud ekspertiisiülesannet täitmast, sai valitud optimaalne viis katsetuste tegemiseks. Distantsilt sütikutega granaatide käivitamine oli välistatud, kuna mõni sütik võib ka mitte töötada, nagu üks selline leidus, ja sellisel juhul kui see granaat on juba kokku komplekteeritud ja sütik ei rakendu, siis on tema nö hävitamine, õhtutuks tegemine kordades keerulisem, kui oleks granaadi ja sütiku puhul eraldi, ohu tase tõuseb juba tugevalt. Pommigrupi enda kohaolu ei taga ohutust, ohutust tagatakse katsetuste käigu õige läbiviimisega. Otsus, et olemasolevatest esemetest, sütikutest ja granaatidest, mitte moodustada komplektseid esemeid, mida katsetada, välistas tunnistaja arutelu järgselt lõplikult ise. Kasutuskõlblikkust granaadi ja sütiku ühendamise teel ekspertiisi käigus tuvastatud ei ole ohutustehnilistel kaalutlustel. Kui lõhkeseadeldiste osad on kasutuskõlblikud, ei ole alust arvata, et granaat tervikuna ei oleks kasutuskõlblik. Ei näinud põhjust keelduda ekspertiisimääruse täitmisest. Ekspert katsetuste käigus kaitseriietust ei kandnud, kuna kõige ohtlikumad etapid, vahetult enne lõhkamist, tegid ära demineerijad. Küsitlemisel viidatakse kaitsjate poolt esitatud fotodele – krim. toimik III kd, tl 3-33, tl 34-
3. Reaktiivgranaadi käivitamiseks lisati sinna suitsuta püssirohtu ja selle külge läks elektrisüütur, millega raketimootor käivitati (tl 9). Püssirohtu u 10 g otsustas ekspert kasutada, et kindlustada impulsi jõudmine raketimootorini välja, üksinda elektrisüüturist ei pruugi piisata ja arvas seda praktiliste kogemuste pinnalt. Raketimootor on kaevatud maa sisse selleks, et see kuhugi ära ei lendaks, juhul kui peaks lendama, on see ka köiega kinni seotud (tl 9-10). Lahingreaktiivgranaadile lisati plastiline lõhkeaine lisalaeng koos elektridetonaatoriga, et lõhkepea täielikku plahvatust garanteerida (tl 15). Kollast värvi lisalaeng on lisatud selleks, et anda vajalik lisaimpulss, et kogu lõhkepeas olev aine käivituks, võimsuselt on lisalaeng sarnane trotüüliga, eraldiseisvana lisalaengu võimsuse suurust ei oska iseloomustada, kuna ei ole sellist ainekogust eraldi katsetanud (tl 15). Samalaadsete esemete puhul on alati juurde pannud plastilise lõhkeaine ja elektridetonaatori või süüturi, või samas suurusjärgus mingi muu 21 lõhkelaengu, sõltuvalt sellest, mis võtta on olnud. Täiendavat lõhkeainet lisatakse, et lõhkeaine üldse plahvataks, teadmine, et ilma see üldse ei plahvataks, tuleneb praktikast. On oma väljaõppe ja teiste riikide lõhkeseadeldiste ekspertidelt saanud infot, et ühest elektridetonaatorist ei pruugi reaktiivgranaadis olev lõhkeaine käivituda. Fotodel 15-17 on näha reaktiivgranaat pärast katsetust, kus esiosa on täielikult hävinenud, labad deformeerunud (tl 1618). Fotol 18 on UZRGM granaadisütiku katsetus, iga erineva markeeringuga sütikust võeti üks ja sütikuga kontakti paigutati elektridetonaator, selleks, et kui distantsilt splint nööriga eemaldada, peaks sütik 3 sek pärast plahvatama, kui aga sütik on vigane, mingil põhjusel ei plahvata, siis seda keegi torkima ei taha minna ja sütik on võimalik hävitada elektridetonaatori abil (tl 19). Katsetuste käigus kontrolliti 6 sütikut, millest 5 rakendusid tõrgeteta, sellest tehti ka järeldus, et üks detonaator ei käivitunud ja kokku ülejäänud 23 käsigranaadi sütikut on lõhkematerjal, kuna tegemist oli täiesti ühesugust tüüpi granaadi sütikutega ning ei ole mingit põhjust eeldada, et teised ei oleks lõhkematerjal. Miks ühe sütiku, markeeringuga 583Д, detonaator ei rakendunud, ei oska ta öelda, võib olla mingi vananemine, tehase praak või mis iganes. Ei saa ka täielikult välistada, et mõni teine kogumist, mida ta ei katsetanud, ei oleks vananenud või tehase praagiga. Järgnevatel fotodel on näha kahjustused, mida sütikud puitprussile põhjustasid (tl 19, 21, 23, 25), külladki sügavad purustused, ümbruskonnas 1 m kaugusel ei ole kahjustusi, sütiku võimsus ei ole nii suur. Ekspertiisiobjektid transportis ekspert EKEI bussiga polügoonile, originaalpakendites, kuidas nad ekspertiisi saadeti. Objektide transportimisel asusid esemed üksteisest ruumiliselt eraldatult, sütikud eraldi, granaadi korpused eraldi, reaktiivgranaadid samuti. Fotol 34 on näha kolm F-1 tüüpi käsigranaati, üksteisest eemal, mis käivitati korraga punkris, kuna tegemist on kaitseotstarbeliste granaatidega, mille killud lendavad kaugemale (tl 36). Kuna granaadid asuvad üksteisest eemal on kolm eraldi plahvatust ja on pärast selgelt näha iga plahvatamise koht. Fotol 38 on näha järele jäänud granaate ja sütikuid, mis pandi ühte punti kokku ja katsetati korraga, kuivõrd eksperdi arvates olid eelnevad katsetused piisavad asjade kasutuskõlblikkuse hindamiseks ja ei olnud enam põhjust neid enam ükshaaval edasi katsetada (tl 40). Kõik granaadid olid kasutuskõlblikud, ei ole võimalik, et kobarast vaid üks plahvatas, kuna pärast plahvatust sai koht üle vaadatud ja ei olnud ühtegi tervena säilinud granaati. Ei ole ka võimalik, et kobarast üks plahvatas, mis omakorda lõhkus ära teised granaadid, ilma, et need plahvatanud oleks ja see ongi kobarasse kokku sidumise mõte, et kui üks plahvatab lähevad kõik teised järgi. Fotol 39 on näha lisalaengu kasutamist, 200g trotüüli, selleks, et kindlustada terve koosluse plahvatamist, käsigranaatidele lisaks olevad pakendid pildil on teisest ekspertiisist järele jäänud, mis oli vaja hävitada (tl 41). Trotüül ja sütikutes olev lõhkeaine on erinevad. Ei ole mingit põhjust arvata, et ülejäänud granaadid peale nende 6, mida katsetati, oleks kuidagi teistmoodi käitunud. Ekspert ka selgitab, et iga üksik plahvatus kätkeb endas riski ning neid asju on otstarbekam teha koos ja mitte rohkem kui vajalik, ükshaaval seda katset läbi teha ei ole mõistlik. Elektridetonaator sisaldab 1,3-1,6 g brisantlõhkeainet, mida on vähem ja omadustest nõrgem kui lõhkeaine, mida on sütikus u 2 g. Tankitõrjegranaatide puhul, pärast reaktiivgranaatide välja võtmist, katsetati ka lasketoru päästikumehhanismi, mille tulemusel süütekapsel käivitus ja sai teha järelduse, et on kasutuskõlblik. Teoreetiliselt oleks olnud võimalus tankitõrjegranaate komplektselt katsetada aga see oleks teinud selle ohtlikumaks, riskitase oleks tõusnud. Sütikute puhul mõjutavad kasutuskõlblikkust nende hoiustamistingimused, peamiselt liigne temperatuur ja niiskus, lõhkeaine vananemist ei ole võimalik ennustada, see sõltub samuti hoiutingimustest. Ekspertiisi saadetud granaatide puhul oli kahjustusi ja roostet minimaalsel määral, võrreldes tavapäraselt ekspertiisi saadetud granaatidele, olid käesolevad hästi säilinud. Kasutusaeg eksperdile teada ei ole, need ei ole kasutusjuhendis kirjas. Lõhkeained kujutavad endast alati reaalset ohtu, mistõttu sütikuid ja lõhkeainet hoitakse eraldi ja ühendatakse omavahel viimasel hetkel enne kasutamist, et juhuslikku plahvatust vältida. Ilma sütikuta käsigranaat iseenesest ei plahvata, selleks on vaja 22 sütikut või detonaatorit, ilma plahvatusohtu ei ole. Sütikud on tundlikumad igasugustele mehhaanilistele mõjutustele, löökidele, kõrgele temperatuurile. Tankitõrjegranaadid on komplekteeritud, seega on neil potentsiaalne oht samuti suurem kui satub mehhaaniliste löökide alla või kui temperatuur on kõrgem. Sütikud ja tankitõrjegranaadid ilma välismõjututeta ohtlikud ei ole, nende mõjutamiseks oleks puidu põlemise temperatuur piisav, seda arvestades neis olevate einete omadusi. Initsieeriva lõhkeaine plahvatama panemiseks on puidu põlemise temperatuur, 800-1000 kraadi, enam kui piisav. Tankitõrjegranaadi kaitsemehhanism on rakendumiskauguse peale, ehk kui see välja tulistada, muutub lõhkepea aktiivseks pärast 2,515 m lennukauguse läbimist. Tankitõrjegranaadis oleva brisantlõhkeaine kogus tuleneb kirjandusest, need varieeruvad, kuid tal olemasolevas raamatus on kirjas 312-340 g, sihikuline lennukagus on kuni 250 m, läbib 400 mm soomust, karastatud terast. Kuudiga seotud ekspertiisi akti nr 20E-PL0026 eksperimentide juures viibisid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad, KKP töötajad, KAPO töötajad, kes olid kaasatud abijõududena. Ekspert mõõtis, tegi fotod, seadis paika videokaamerad ja fikseeris tulemused, vormistas ekspertiisiakti, kaasatud inimesi oli vaja abiks asjade paika panemisel. Maja seinte asukohad pani paika vastavalt maa-ameti väljavõttele. Puitkiudplaadid majaseinte imiteerimiseks ja plastikust mannekeenid tõi polügoonile KKP. Kasutati ka KAPO ja KKP kaameraid lisaks EKEI omadele, mis filmisid kõik ühte sama asja aga erinevate vaatenurkade alt, videosalvestise monteeris kokku ekspert. Ekspertiisiülesande täitis ühe erisusega, nimelt UZRGM sütikuid komplekti ei lisanud, kuna oli teoreetiline oht, et kui plahvatus mingil põhjusel ei toimu, paisatakse granaadisütikud katsetuse välja peale laiali ja neid on hiljem küllaldi keeruline üles leida ning tahtsid vältida olukorda, et mitte plahvatanud objektid sinna maha jääks. Kuivõrd ekspertiisiülesandeks oli granaadis olev lõhkeaine detoneerida, siis ekspert leidis, et tulemuse saamiseks peavad need koos olema. Mannekeenid ja märkelehed olid sina pandud plahvatuse toime näitlikustamiseks, asetus oli vastavalt temale antud skeemile, mannekeenid pandi kuudile lähemale, et plahvatuse efekt oleks ilmekam. Skeemi sai uurijalt A. G., koos ekspertiisimäärusega. Lõhkeseadeldise ekspertiisi meetodi kirjelduses on katsetamiste kohta märgitud, et kasutuskõlblikkuse, lõhkematerjali sisaldamise plahvatusvõimelisuse ja teiste omaduste kontrollimiseks teostatakse välitingimustes. Rohkem ei ole seda reguleeritud, sest konkreetne katsetuste kava pannakse paika iga konkreetse objekti puhul. Samamoodi ei ole juhendis kirjas detailseid täpsustusi elektrisüüturite, elektridetonaatorite ja detoneeriva nööri kasutamise kohta. Juhendis ei ole juttu lisamaterjalidest, samuti võimalusest ekspertiisi tegemisest keeldumisest. Juhendis ei ole ka määratletud võimalust teha katsetused vähemate objektidega kui ekspertiisiks on üle antud. Kohus küll möönab, et „Lõhkeseadeldise ekspertiisi meetodikirjelduse“ (tähis TO-MR-PL01) punktis 7 (krim. toimik III kd, tl 121) kvaliteedi tagamise puhul nähakse ette, et uurimistulemuste vormistamise, uuringute ja katsetuste nõuetele vastavust kontrollitakse teise eksperdi poolt, kuid kohtu hinnangul ei anna see alust kahelda koostatud ekspertiiside väärtuses ja tõele vastavuses. Ekspert A. J. kinnitas kohtuistungil, et hetkel EKEIs teisi lõhkeseadeldise ja plahvatuse eksperte ei ole, mistõttu ei ole ka kontroll teise eksperdi poolt võimalik. Kohus leiab, et ekspertiisi käik ja selle kvaliteet oli tagatud kõigi teiste metoodikas välja toodud ja järgitud nõuetega, samuti jälgitav ekspertiisiaktidele lisatud fototabelite, skeemi ja video kaudu. Samuti on ekspert andnud detailseid selgitusi ekspertiisi läbiviimise kohta kohtuistungil. Kaitsjad on leidnud, et ekspertiisiakti nr 20E-PL0010 puhul on ekspert irdunud ekspertiisimäärusest, kuivõrd katsetuste läbiviimisel on kasutatud lisalõhkeainet ja selline võimalus ei tulene üheski õigusaktist ega EKEI juhendist. Ekspertiisimääruse (krim. toimik I kd, tl 133-134) sisust ja sellega antud ülesannetest ei nähtu, et eksperdile oleks ette kirjutatud, et lisalõhkeainet kasutada ei tohi, vajalik oli selgitada välja, milliste objektidega on tegemist, kas neis sisaldub lõhkeaine ja kas need on kasutuskõlblikud. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 4 kohaselt on ekspert isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi. Seega 23 ei saa ka menetleja eksperdile ettekirjutusi teha, kuidas detailselt ekspertiisi läbi viia, vaid ekspertiis määratakse tõendamisvajadusest ning ekspert lähtub oma eriteadmistest. Samamoodi ei näe ega saagi ekspertiisi läbiviimise korda ette ka ükski õigusakt. EKEI meetodi tähisega TO-MR-PL01 puhul on tegemist üleüldise meetodikirjeldusega, mille punktis 5.2.
4. on välja toodud, et kasutuskõlblikkuse puhul peetakse silmas lõhkematerjali sisaldumist, plahvatusvõimelisust ja teisi omadusi. Meetodis ei ole küll ettenähtud abimaterjali kasutamist, kuid selle kasutamist ei ole seal ka keelatud, samuti ei ole välja toodud, et objektide kasutuskõlblikkust tuleks kindlasti katsetada komplektsete objektidena. Samuti selgitas ekspert pikalt, et abimaterjali kasutamine on ohutustehniliselt vajalik, tema kui eksperdi teada ei ole alternatiivset ohutustehnilist viisi ning valiti kõige optimaalsem ning konkreetne katsetuste kava pannakse paika iga konkreetse objekti puhul. Seega ei saa kohus pidada lisalõhkeaine ja lisalõhkeseadeldiste kasutamist ekspertiisi puhul lubamatuteks. Kohtu arvates oli lisalõhkeaine kasutamine ohutuse tagamiseks vältimatu, kuivõrd pooleldi lõhkenud või sootuks lõhkemata jäänud objekte ei saa territooriumile maha jätta, kuivõrd need kujutavad endast ohtu, kuid nende kahjutukstegemine ise on juba ohtlik. Seega ei saa ekspertiisi läbi viia selliselt, et pärast ekspertiisi läbiviimist luuakse uus oht nii ekspertiisi läbiviijale kui ka kõrvalistele isikutele. Samuti leiavad kaitsjad, et eksperdi väide, et kui lõhkeseadeldise üksikud osad on kasutuskõlblikud, siis ei ole alust arvata, et granaat tervikuna ei oleks kasutuskõlblik, ei saa olla tõene, kuna ei kontrollitud kõiki sütikuid, vaid ainult 6, milledest 1 oli kasutuskõlbmatu ning sellist üldistavat järeldust teha ei saa. Taaskord ole aga üheski kohtule esitatud meetodis ega ka normatiivaktis ette nähtud, et objekte oleks tulnud katsetada komplektselt, et ekspert saaks jõuda järeldusele kasutuskõlblikkuse osas. Kasutuskõlblikkuse puhul, nagu eelpool viidatud meetodis, nähakse ette lõhkematerjali sisalduse ja plahvatusvõimelisuse tuvastamist, seda ka ekspert nii sütikute kui granaatide puhul tegi, selgitas läbi katsetuste välja, kas objektides on lõhkeaine ja kas see plahvatab. Kohtu jaoks on täiesti arusaadav, et lõhkematerjalide, kui väga ohtlike esemete puhul, on täiesti mõistlik kasutada kõige ohutustehnilisemat ning optimaalsemat lahendust ekspertiisi küsimusele vastamisel, mida ekspert enda sõnul ka tegi. Lõhkeseadeldiste-plahvatuse ekspert oli enne ekspertiisi ja selle ajal tutvunud kõigi ekspertiisiks saadud objektidega ning hinnanud neid vastavalt oma eriteadmistele. Kuivõrd eksperdile oli teada, et kõiki objekte hoiustati samas kohas, samadel tingimustel ning granaatide puhul oli kahjustusi ja roostet minimaalsel määral, oli täiesti mõistlik järeldada, et objektidest 1/3 katsetamise teel saab teha üldisemaid järeldusi. Sellisel juhul tõesti ei ole katsetamata jäänud sütikute puhul täit kindlust, et tegemist on kasutuskõlblike sütikutega, kuid samal ajal ei päde kaitsjate väide, et kui sütik ei tööta ei ole ka granaat kasutuskõlblik. Granaadi enda kasutuskõlblikkuse määrab ikkagi selles sisalduv lõhkeaine kvaliteet ja granaadi enda plahvatusvõimelisus. Kahe ekspertiisi käigus lõhati kõik käsigranaadid millede osas ekspert ka leidis, et tegemist oli kasutuskõlblikke käsigranaatidega. Kaitsjate poolt välja T., et järelejäänud granaatide kobaras plahvatama panemise puhul oli tegemist lõhkeseadeldiste kahjutuks tegemisega, ei ole kohtu hinnangul õige, kuivõrd ekspert on selgitanud, et katsetuse lõppedes käsigranaatide kildude suuruseid hinnates sai asuda järeldusele, et kõik nendest olid lõhkenud, ehk kasutuskõlblikud, mitte ei olnud plahvatanud kõrval olevate granaatide mõjul. Seega leiab kohus, et ekspertiisiga tuvastati, et ekspertiisiks esitatud granaadid ja sütikud olid kasutuskõlblikud. Juhul, kui kõiki granaate oleks katsetatud koos sütikutega ükshaaval, oleks ühe kasutuskõlbmatu sütiku puhul tekkinud olukord, kus ekspertiisiks valitud alal on komplektne lõhkemata käsigranaat ning ei ole teada, kas sütik rakendub mõni hetk hiljem või pikema aja möödudes või ei rakendu üldse. Selline olukord oleks aga katkestanud ekspertiisi läbiviimise. Seega oleks komplektse ja lõhkemata käsigranaadi puhul loodud uus oht nii ekspertiisi läbiviijale kui ka kõrvalistele isikutele. Samas pidanuks asuma seda lõhkemata käsigranaati kahjutuks tegema kuna seda ei oleks saanud sinna jätta. Sõltuvalt sellest, milline käsigranaatidest ei oleks lõhkenud, oleks ka oht erinev, kuivõrd RGD-5 ja RG-42 puhul oleks 24 kahjustuste tekkimise raadius 40 meetrit, F-1 puhul aga juba 200 meetrit. Seejuures ei oleks olnud võimalik ette näha millise granaadi sütik ei rakendu, sest väliselt ei viidanud ühegi sütiku väljanägemine sellele, et ta ei ole kasutuskõlbulik. Kaitsjad on samuti leidnud, et kuna tankitõrjegranaatide kasutuskõlblikkuse tuvastamisel eraldati need kaheks erinevaks detailiks ning on kasutatud lisalaengut, ei olnud sellistel tingimustel kasutuskõlblikkuse tuvastamine võimalik. Sarnaselt eelmises lõigus leitule, siis eksperdi eriteadmistele tuginedes ja ohutustehniliselt on tankitõrjegranaadi puhul reaktiivgranaatide ja lasketoru päästikumehhanismide eraldi katsetamine olnud ekspertiisi küsimusele vastamiseks piisav, et tuvastada kummagi seadeldise osa kasutuskõlblikkus ning kohtul ei ole mingit alust kahelda ekspertiisi usaldusväärsuses. Samamoodi nagu ka ülalpool leiab kohus, et juhul, kui ekspert oleks püüdnud tankitõrjegranaati käivitada distantsilt, mis on granaadiga võrreldes päästemehhanismi erinevuse tõttu oluliselt keerulisem, ning laeng ei oleks lasketorust väljunud, oleks ekspertiisi läbiviimise kohas tekitatud uus oht, kuivõrd ei ole teada millal päästemehhanism võib lõpuks rakenduda või kas ta üldse rakendub. Seejuures on tegemist reaktiivgranaadiga, mis võib laengu saata lendu teadmata suunas kui teda ei kasutata vastavalt kasutusotstarbele. Arvestades aga tankitõrjegranaatide teadmata hoiutingimusi oleks raske olnud leida inimest, kes soovib sellega õlalt lasta. Nagu eksperdi ülekuulamisest ilmnes, ongi EKEIs ainult üks lõhkeseadeldise-plahvatuse ekspert alles. Plahvatuse ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 puhul jääb kaitsjatele arusaamatuks, miks koerakuut plahvatama pandi, miks konstrueeriti kobargranaat ja millist eesmärki täitis ühe granaadi detoneerimine, kuivõrd koerakuudi katuse all ei oleks sellist detonatsiooni toimuda saanud. Koerakuudi plahvatama panemine oli osa ekspertiisi ülesandest ja seda ka ekspert tegi, originaalse koerakuudi kasutamine oli vajalik selleks, et saada kõige lähedasem tulemus sellele, kui kuudi katuse all olevad lõhkeseadeldised oleks detoneerunud ning millised kahjustused sellest nii kuudile kui ümbruskonnale oleks tekkinud. Samuti nagu on ka eelnevalt jõutud järeldusele, et elektridetonaatori kasutamine on antud ekspertiiside puhul mõistlik ja kõige ohutum viis katsetuste läbiviimiseks ning ekspert lähtub katsetuste puhul enda eriteadmistest. 10.04.2020 granaadid ja sütikud olid küll teineteise suhtes eraldi pakendatud, kuid granaadid asusid koos, seejuures mitte 6 granaati, vaid 23 granaati, seega oli ka nende kokku sidumine täiesti põhjendatud. Kaitsjad on ka välja toonud, et ekspert ütles, et ühendamata granaadikorpus ei kujuta endast ohtu, kuid tegelikkuses ekspert kordas mitmel korral, et lõhkeained kujutavad endast alati reaalset ohtu. Selgitas tõesti, et ilma sütikuta käsigranaat iseenesest ei plahvata, selleks on vaja sütikut või detonaatorit, ilma plahvatusohtu ei ole. Kuid samuti on toodud välja välised tegurid, mis võivad granaadi plahvatama panda m.h kõrge temperatuur või lähedal olevate lõhkeainete plahvatamisest tulenevad mõjud. Seega ei ole õige väide, et lõhkeainet sisaldav granaadikorpus endas mingit ohtu ei kujuta. Kaitsjad leidsid samuti, et kõne alla oleks võinud tulla ekspertiisi käigus koerakuudi põlema panemine, kuid taaskord oleks tegemist äärmisel ohtlikku katsetusega, kus ei suudeta ette näha, kuidas tuli ning lõhkeained käituvad. Samuti on ekspert A. J. selgitanud, et sütikud ja tankitõrjegranaadid ilma välismõjutusteta ohtlikud ei ole, arvestades aga neis olevate ainete omadusi, on initsieeriva lõhkeaine plahvatama panemiseks puidu põlemise temperatuur, 800-1000 kraadi, enam kui piisav. Seega kuivõrd on tuvastatud sütikute ja granaatide kasutuskõlblikkus, mistõttu on need mõjutatavad ka välismõjude poolt, ei olnud mingit vajadust ekspertiisi käigus koerakuuti põlema panna. Antud ekspertiisi puhul on tõenduslikuks väärtuseks ilmestada, millist mõju avaldab lõhkematerjal detoneerudes koerakuudile, kust need leiti, ning samuti selle ümbrusele. 27.05.2020 tulirelva ekspertiisiaktiga nr 20E-TB0042 (krim. toimik I kd, tl 146-164) tuvastati xxx elamu territooriumilt ära võetud relvade, relva osade ja padrunite osas, et ekspertiisiks esitatud relvad kuuluvad tulirelvade hulka, milledest revolver, püstol, vintpüss ja 25 automaatvintpüss on laskekõlbulikud. Püstolkuulipilduja on laskekõlbmatu. Ekspertiisiks esitatud relvad olid: - Revolver Taurus 85 kaliiber .38 Special nr XXX; - Padrunisalvega püstol Allies kaliiber 7,65x17 mm nr xxx; - Optilise sihikuga 7,92x57 mm kaliibrilisest vintpüssist Mauser 98 tööstuslikult ümberehitatud vintpüss kaliiber 7,62x63 mm nr xxx; - 2 padrunisalvega automaatvintpüss AK-4 kaliiber 7,62x51 mm nr xxx; - Püstolkuulipilduja MP40, kaliiber 9x19 mm, mille luku nr xxx ja päästikukaitsme nr xxx. Esitatud revolvri, püstoli, vintpüssi ja automaatvintpüssi relvaraudu on pärast laskmist ebapiisavalt puhastatud. Ei olnud võimalik kindlaks teha, kas püstolkuulipilduja rauast on pärast viimast puhastamist lastud. Ekspertiisiks esitati 56 padrunit, mis olid: - 1 püstolipadrun kaliiber 7,65x17 mm; - 13 püstolipadrunit kaliiber 7,65x17 mm; - 2 püstolipadrunit kaliiber 9x18 mm; - 5 revolvripadrunit kaliiber .38 Special; - 31 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm; - 4 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x63 mm. Kõik esitatud padrunid kuuluvad laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Esitatud püstolipadruni kaliiber 7,65x17 mm sobivad laskmiseks esitatud püstolist Allies nr xxx, revolvripadrunid kaliiber .38 Special sobivad laskmiseks esitatud revolvrist Taurus 85 nr XXX. Püstolipadrunid kaliiber 9x18 mm ja vintpüssipadrunid kaliiber 7,62x39 mm ei ole ette nähtud esitatud 5 tulirelvast laskmiseks. Ekspertiisiks esitatud automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv, metallist sisemise keerme muhv, automaatvintpüssi AK või AKM puidust kaba, automaatvintpüssi AK või AKM lukukoja kaas nr XXX ei sobi esitatud relvades kasutamiseks. Esitatud püstolkuulipilduja padrunisalv sobib kasutamiseks esitatud püstolkuulipildujas. Esitatud relvaraud sobib kasutamiseks esitatud püstolkuulipildujas, kuid on kasutuskõlbmatu. Esitatud tulirelva helisummuti sobib kasutamiseks automaatvintpüssides AK või AKM, seda on võimalik kinnitada relvale keerme abil. Esitatud helisummuti on vaatluse alusel kasutuskõlblik. Esitatud automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv ja metallist sisemise keermega muhv ei sobi esitatud helisummutiga kasutamiseks. Ekspert P. K. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik II kd, tl 24-32) kohaselt töötab ta EKEIs tehnikaosakonnas tulirelvaeksperdina, staaž 23 aastat. Ekspertiisi tehes juhindus on kahest metoodikat „Objektide relvade hulka kuuluvuse tuvastamine“ ja „Padrunite tulirelvalaskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine“ (tähis TO-MR-TB05), mis on kinnitatud EKEI poolt. Ekspertiisi käigus vormistatakse ekspertiisiakt, fototabel ja õiend, muid dokumente ei vormistata. Ei ole kohustust fikseerida ekspertiisiakti alusdokumenti. Ekspert valib vastavalt relva seisukorrale, mitme padruniga ekspertiisi läbi viib. Automaatvintpüss AK-4 nr xxx seisukord oli hea, mehhanismid töötasid. Ekspertiisiaktis ei ole kontrollitud laskmise aega, teaduslikult ei ole võimalik kindlaks teha, millal relvi viimati puhastati või millal neist viimati lasti. Kindlaks on võimalik teha, kas relva on üldse kasutatud laskmiseks, vastavalt ladestumistele relvarauas. Niiskus mõjutab padrunite kasutuskõlblikkust, kuivõrd need on metallist, kuidas, ei oska ta täpselt öelda, kuna pole keemik. Ekspert luges juhendist ette lause: olenevalt sellest, kui palju padruneid on esitatud võib eksperimentaalselt kontrollida mitte kõiki padruneid vaid valikuliselt, koguseliselt sõltub valik kontrollitavate padrunite hulgast ja kontroll-laskmiste esmastest tulemustest, sagedaste tõrgete puhul kontrollitakse kõiki padruneid. Juhendis ei ole ära toodud, millise koguse puhul on võimalik osasid padruneid kontrollida, seda tehakse suure hulga padrunite puhul. Ekspert otsustas vaid osa padruneid ära 26 lasta kuna nägi, et need on heas seisukorras, tegi valiku ja ühtegi tõrget ei olnud, tegi üldistava järelduse, mida ka metoodika võimaldab. Seda, kui palju padruneid piisab ära lasta üldistuse tegemiseks, otsustab ekspert oma nägemusel, vastavalt padrunite töökorras olekule, kui on hea välimus, piisab vähematest, kui on väga halb või halb välimus, võetakse padruneid juurde, samuti siis, kui esineb tõrkeid. Ei olnud otstarbekas kõiki padruneid lasta, kuna iga lask on ohtlik, relv võib lahti minna, kahjustada laskjat. Eksperdi hinnangul, kuna kontrollitud relvaraudadel tehtud difenüülamiini katse tulemuseks oli nõrk reaktsioon, näitab seda, et relvi oli puhastatud aga ebapiisavalt puhastatud, nii puhtaks relvaraud pärast laskmist ei jää. Tavaliselt ekspertiisi tulevad tunduvalt mustemad rauad. AK-4 oli kaetud läbipaistva määrdeainega, rasvane nagu määrdeained olema peavad. Määretel on mitu eesmärki, üheks on see, et relvaosad liiguksid omavahel ja töötaksid, et relv korrektselt töötaks, teiseks on relva kaitsmine ilma tingimuste või niiskuse eest, et relva säilitada, hoida ära roostet, oksüdeerumist. Kaitsjad on leidnud, et padrunite kasutuskõlblikkuse tuvastamisel on vaid väikese osa padrunite katsetamine ning selle tulemuse pinnalt tehtud järeldused mitte lubatavad. Kuid nagu ekspert oma ütlustes selgitas ja on toodud metoodikas tähisega TO-MR-TB05 punktis 6.5 teisel lehel, võib ekspert olenevalt erinevates gruppides olevatele padrunitele, kontrollida mitte kõiki padruneid, vaid valikuliselt. Juhendis ei ole ära toodud kogused, mille pinnalt valikuid tehakse, otsused teeb ekspert omal äranägemisel vastavalt padrunite töökorras olekule ning katsetuste tulemusel jõuab oma eriteadmiste alusel ka järeldusele. Seega leiab kohus, et eksperdi poolt tehtavad järeldused ekspertiisis on lubatavad. Samuti leiavad kaitsjad, et kui ekspert vastas küsimusele, kas juhend annab võimaluse üldiste tegemiseks, luges ette lõigu metoodikast asendades „erinevates gruppides“ sõnaga „esitatud“ (kohtutoimik II kd, tl 28), on tegemist valeütlustega. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Antud juhul aga ekspert ei ole tõde moonutanud ning andis sisuliselt meetodikale vastava õige vastuse. See, mida on metoodika puhul peetud silmas erinevate gruppide all, on toodud punktis 6.4 ehk erinevatesse gruppidesse jaotatakse defektidega ja ilma defektideta padrunid. Antud juhul defektidega padruneid aga ei olnud ning ekspert leidis, et tegemist oli heas seisukorras padrunitega, seega olid ka kõik padrunid vaid ühes grupis. Kohus leiab, et antud juhul ei ole ekspert andnud valeütlusi. Samuti on kohtu jaoks arusaamatu kaitsjate väide, justkui eksperdi poolt öeldu, et „iga lask on ohtlik“ ei ole tõsiseltvõetav argument kõigi padrunite kontrollimiseks. Kohtu arvates on tulirelvade ja padrunite puhul tegemist ohtlike esemetega, s.t esemete ohtlikkus tuleneb neist esemetest endist, nende omadustest ja kasutamise eesmärgist. Tulirelvad ja nende juurde kuuluvad padrunid on loodud elavjõu hävitamiseks, s.o inimeste vigastamiseks ja tapmiseks. Seega ei saa kaitsjad, isegi juhul, kui nad ise ei ole kunagi tulirelva omanud või kasutanud, asuda seisukohale, et tulirelvad on ohutud. On üldteada, et tulirelva saab soetada vaid vastava loa olemasolul. Ekspert on mitmel korral välja toonud ja ei saa eeldada, et isegi kui katsetusi tehakse kontrollitud keskkonnas, oleks neid vaja teha rohkem kui vajalik, kõrgendades ohtlikkust ja enda tervist ohtu pannes. Eksperdile on metoodikast tulenevalt antud õigus teha üldistusi, tehes seda vastavalt oma eriteadmistele ja tehes täpselt nii palju katsetusi, kui tema arvates on ekspertiisiülesande täitmiseks otstarbekas. Kohus küll möönab, et metoodika „Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine “ (tähis TO-MR-TB05) punktis 10 (krim. toimik III kd, tl 108) kvaliteedi tagamise puhul nähakse ette, et ekspertiisi teostanud ekspert esitab oma koostatud akti koos lisadega teisele eksperdile läbivaatamiseks, mille teostamise osas annab kontrollinud ekspert allkirja ja metoodika „Objektide relvade hulka kuuluvuse tuvastamine“ (tähis T=-MR-TB04) punkt 7 (krim. toimik III kd, tl 113) kohaselt kvaliteedi tagamiseks annab saadud tulemustele hinnangu teine ekspert, kuid kohtu hinnangul ei anna sellise kontrolli puudumine alust kahelda koostatud ekspertiisi kvaliteedis ja tulemustes. 27 Kohtul ei ole ka mitte mingit alust kahelda EKEI poolses väites, et väljastatud metoodikate puhul on osaliselt tegemist teabega, mille suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud. Kohtule saadetud vastuses (krim. toimik III kd, tl 101) on välja toodud loetamatuks tehtud metoodikate käsitlusalad ning arvestades asjaolu, et antud metoodikad käivad erinevat liiki laskemoona ja relvade kohta, mitte ainult käesolevas kriminaalasjas uurimisobjektiks olnud esemete kohta, siis on eluliselt usutav, et varjatud tekstiosas olevaid meetodeid tulirelva ekspertiisiaktis nr 20ETB0042 ei kasutatud. Kaitsjad on kahtluse alla seadnud, et meetodis tähisega TO-MR-TB05 puhul on kinni kaetud punkt 5.3 laskekõlbulikkusele järgnev ja seda kindlasti ekspertiisi tegemisel järgiti, kuid padrunite laskekõlbulikkuse tuvastamine on toodud ka meetodi punktis 6.5, mille kasutamine kohtu hinnangul on tõenäoline. Samuti meetodi tähisega TO-MR-TB04 puhul meetodi rakendamise põhimõtete esimesed kaks punkti (krim. toimik III kd, tl 110) võivad olla ükskõik millise relvaga seotud, mis on p 1 kasutusala juurde märgitud ning ka EKEI on oma vastuses märkinud, et kaeti osa, mis puudutab käsitöönduslike tulirelvi. Seega taaskord, ei ole kohtul mingit alust kahelda EKEI poolt väljatoodus ning peab kaitsjate väiteid asjakohatuteks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavale käsitööndusliku tulirelva valmistamist, hoidmist või muud käitlemist süüks arvatud. Seega ei ole metoodikas kinnikaetud osal mingit puutumust süüdistatavale inkrimineeritud süütegudega. Asjaolu, et EKEI-le väljastatud akrediteerimistunnistusel nr L127 ei ole loetletud m.h tulirelva, lõhkeseadeldise ja plahvatuse valdkondi, tähendab vaid seda, et antud valdkonnad ei vasta standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded“ nõuetele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 359 on riiklikuks ekspertiisiasutuseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 9 lg 1 p 4 on ekspertiisi asutustel pädevus teostada kriminalistika ekspertiise. 18.01.2008 justiitsministri määruse nr 4 riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus on § 5 lg 1 p 10, 13 T.d välja ka lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis ning relvaekspertiis, kui kriminalistika ekspertiiside liigid, mida riiklik ekspertiisiasutus võib teostada ja teostab. Ka Eesti Akrediteerimiskeskus on oma kodulehel (eak.ee) välja toonud, et akrediteering ei kahanda vähimalgi määral asutuse vastutust oma igapäevase töö tulemuste eest, vaid pigem suurendab seda ja selle taotlemine on vabatahtlik. Seega kohus leiab, et EKEI puhul osade valdkondade puhul akrediteerimistunnistuse puudumine ei vähenda kuidagi koostatud ekspertiiside usaldusväärsust. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et 10.04.2020 xxx leiti järgnevalt loetletud esemed. Lahingumoon: - Reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22; - Treening reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22I. Lahingumoona olulised osad: - 23 käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut; - 2 sütikuteta käsigranaati RGD-5; - 13 sütikuteta käsigranaati RG-42; - 8 sütikuta käsigranaati F-1, milliste puhul on tegemist kasutuskõlblike lõhkematerjalidega. UZRGM tüüpi granaadisütikutest ja sütikuta käsigranaatidest RGD-5, RG-42 ja F-1 oli võimalik moodustada komplektseid käsigranaate, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldised. Reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22 ja treening reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22I saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. KarS § 413 kohaselt loetakse lõhkeseadeldiseks lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Relvaseaduse (

) § 833 lg 2 kohaselt on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, on käesoleva seaduse tähenduses 28 lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Seega on antud esemete puhul tegemist lahingumoona ja selle oluliste osadega KarS § 415 lg 1 mõttes. Kaitsja on leidnud, et süüdistatava käitumine ei ole kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi, kuivõrd lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine on karistatav KarS § 416 järgi ning tegemist on teise astme kuriteoga, mis on aegunud. Kohtule jääb selline seisukoht arusaamatuks. KarS § 416 lg 1 näeb ette vastutuse lõhkematerjali või pürotehnilise toote hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele. Viidatud sätte sõnastusest saab üheselt järeldada, et vastutus on ette nähtud isikule, kes on toime pannud lõhkematerjaliseaduse 8. peatükis kirjeldatud väärteo, kuid millega põhjustati oht paljude inimeste elule või tervisele, milline kvalifitseeriv tunnus muudab sellise teo kuriteoks KarS § 416 mõttes. Seega saab KarS § 416 ettenähtud kuritegu toime panna vaid isik, kes käitleb lõhkematerjali või pürotehnilist toodet tegevusloa alusel ja vastab käitlejale kehtestatud nõuetele, kuid rikub käitlemise nõudeid. Kogu menetluse käigus ei ole kaitsja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks olnud vastavat tegevusluba või mõnest muust seadusest tulenevat luba lõhkeseadeldise või lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks. Kohtule esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et süüdistatav käitles temale süüks arvatud esemeid ebaseaduslikult, s.t ilma loata ning sellist käitumist saab kvalifitseerida vaid KarS § 415 järgi ning kaitsja väited, mille kohaselt tuleks süüdistatava käitumist hinnata KarS § 416 järgi, on asjakohatud ning viitavad sellele, et kaitsja ei tee vahet KarS § 416 ja § 415 sätetega kaitstavate õigushüvede ja süüteo toimepanijale omistatava isikutunnuse vahel. Lahingumoona suureks koguseks loetakse

§ 832

lg 6 kohaselt kogust alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Seega oli tegemist ka lahingumoonaga suures koguses KarS § 415 lg 11 p 3 mõttes, kuivõrd reaktiiv tankitõrjegranaadi RPG-22 päisosa sisaldab ca 350 g tugevajõulisel brisantlõhkeainel oktogeenil (HMX) baseeruvat lõhkeainelaengut ja sütiku detonaatorit ning reaktiivosa kuni 100 g suitsuta püssirohust paiskelaengut, treening reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22I reaktiivosa sisaldab kuni 100 g suitsuta püssirohtu, samuti mõlemad käsigranaadid RGD-5 sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) koguses 110 g, käsigranaadid RG-42 sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 110-120 g ning käsigranaadid F-1 sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 50-60 g. UZRGM tüüpi sütikutega, milliseid oli 23 tk, on võimalik eelnimetatud käsigranaatidega moodustada komplektseid käsigranaate. Asjaolu, et üks sütikutest ei rakendunud ja kuus sütikut jäeti EKEisse, ei vähenda lõhkematerjali kogust. Seejuures hoiti käsigranaate ja sütikuid eraldi, mis on eraldivõetuna lahingumoona olulisteks osadeks, kuid omavahel kokku panduna moodustavad lahingumoona, mis on ette nähtud vastase elavjõu või lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks. Seejuures sisaldasid käsigranaadid juba eraldi võetuna mitte vähem kui 1750 grammi brisantlõhkeainet trotüüli, reaktiiv tankitõrjegranaadi RPG-22 päisosa 350 grammi brisantlõhkeainet oktogeeni, s.o kokku lõhkeainet mitte vähem kui 2100 grammi, millele lisandub reaktiivtankitõrjegranaatide reaktiivosades olnud 200 grammi püssirohtu ja sütikute detonaatorites olnud lõhkematerjal. Ülaltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et lahingumoona olulistes osades, kusjuures käsigranaate ja sütikuid omavahel kokku pannes moodustub lahingumoon, oli lõhkeainet üle kahe kilogrammi, mida loetakse suureks koguseks. Arvestades aga käsigranaatide ja nende juurde kuuluvate sütikute arvu, lisaks ka reaktiiv tankitõrjegranaadi kasutamise eesmärki, saab asuda seisukohale, et sellise koguse lahingumoonaga oleks saanud maha pidada lahingu ning tegemist ei olnud ühe või mõne granaadiga, mille purustusjõud on kordades väiksem. 29 Ohu tekitamise all paljude inimeste elule või tervisele tuleb mõista ohu tekitamist määratlemata inimeste hulgale. Seejuures peab oht nimetatud hüvedele olema reaalne, mitte näilik või oletatav. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (RKKK 31-1-7-10 p 10). Ekspertiisiakti nr 20E-PL0010 kohaselt oli tankitõrjegranaatide puhul tegemist lõkematerjaliga, RPG-22 kasutatakse vastase soomustehnika hävitamiseks lahingus ja RPG-22I kasutatakse reaktiivgranaadi sihtimise ja tulistamise laskeharjutustel. Asjatundja, Põhja-Eesti pommigrupi demineerija V. A. selgituste kohaselt soomukivastased reaktiivgranaadiheitjad lendvad kuni kilomeetri kaugusele, suudavad läbistada 40 cm soomust, kuni meeter betooni, ohuraadius võib olla kuni 2 km. Ekspertiisiakti kohaselt sütikuteta käsigranaate kasutatakse koos sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus. Samuti V. A. selgituste kohaselt F-1 käsigranaat on kaitseotstarbeline ja ohuraadius 200 meetrit, millises piirkonnas võib tappa ning käsigranaadid RGD-5 ja RG-42 on rohkem ründeotstarbelised ja ohuraadius on kuni 40 meetrit. Sisuliselt samasuguseid ütlusi andsid ka kaitsjate kutsutud ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad H. T. ja M. R.. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0026 ning lisatud katsetuse salvestuselt nähtub, kuidas mõjub koerakuudile ja selle ümbrusele 6 sütikuta käsigranaadi detoneerimine kuudi katuse all. Plahvatuse tagajärjel hävis koerakuut sisuliselt täielikult, selle osad purunesid ja paiskusid laiali, katuseplekk oli deformeerunud ning killukahjustustega, asusid plahvatuse keskmest 2445 m kaugusel, kõige kaugemal 58 m kaugusel, mõnevõrra säilis kuudi puitpõranda osa. Kuudist 2 m kaugusel asunud mannekeenil olid suured kahjustused keha keskosas, käed ja üks jalg eraldunud, käefragmendid asusid plahvatuskohast üks 6,7 m ja teine 36 m kaugusel. Antud katsetuse tegemisel kasutati vaid 6 sütikuta käsigranaati, kuid kuudi katuse alt leiti neid kokku 23 ning samuti kaks tankitõrjegranaati, seega on eluliselt usutav, et lõhkematerjali lõhkemisel oleks olnud nendest tulenev oht kordades suurem. Seega oli koerakuudi katuse all lõhkeseadeldiste (lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade) hoiustamise puhul põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele KarS § 415 lg 11 p 4 mõttes. Tulirelvad: - Revolver Taurus 85 kaliiber .38 Special nr XXX; - Padrunisalvega püstol Allies kaliiber 7,65x17 mm nr xxx; - Optilise sihikuga 7,92x57 mm kaliibrilisest vintpüssist Mauser 98 tööstuslikult ümberehitatud vintpüss kaliiber 7,62x63 mm nr xxx, milliste puhul on tegemist laskekõlbulike tulirelvadega KarS § 418 lg 1 mõttes. Tulirelv: - 2 padrunisalvega automaatvintpüss AK-4 kaliiber 7,62x51 mm nr xxx; Tulirelva olulised osad: - 9x19 mm kaliibriline püstolkuulipilduja MP40, mille luku nr xxx ja päästikukaitsme nr xxx koos padrunisalvega. Püstolkuulipilduja relvaraud on asendatud umbse õõnega rauaimitatsiooniga ning on leitud kujul laskekõlbmatu. Eraldi võetuna on püstolkuulipilduja teised olulised osad, s.o relvaraam, relva lukukoda ja lukk kasutuskõlblikud; - 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja MP38 või MP40 relvaraud nr xxx, mis sobib kasutamiseks eelnevas punktis mainitud püstolkuulipildujas MP40, kuid on kasutuskõlbmatu. Relvaraud ei ole nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muudetud.

§ 20

lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Antud juhul on tegemist automaattulirelva ja automaatulirelva oluliste osadega, seega tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tulirelva oluliste osadega KarS § 4181 lg 1 mõttes. 30 Tulirelva helisummuti, mis sobib kasutamiseks automaatvintpüssides AK või AKM, seda on võimalik kinnitada relvale keerme abil ning on vaatluse alusel kasutuskõlblik, seega on tegemist tulirelva helisummutiga KarS § 420 lg 1 mõttes. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas seda helisummutit oleks olnud võimalik kasutada helisummutiga koos leitud tulirelvadel, kuivõrd KarS § 420 lg 1 sätestatud teokirjeldus seda ei eelda. II Leitud esemete seotus Assar Paulusega Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Assar Pauluse elukoht on xxx. Seda kinnitas süüdistatav ka 29.04.2021 kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 55) ning ütles, et vabanedes asuks ta samale aadressile elama. Samuti kinnitas Assar Pauluse elukohana xxx ka süüdistatava kaitsja Küllike Namm 29.04.2021 kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 59) ning leidis, et selles osas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljatrüki (krim. toimik I kd, tl 112) kohaselt oli xxx kinnistu omanik M. P., kuni 27.05.2014 omanikukande alusel sai omanikuks M. V.. Uus omanikukanne tehti 24.10.2018, kui omanikuks sai taaskord M. P.. M. P. puhul on tegemist Assar Pauluse abikaasaga ning M. V. on Assar Pauluse tütar. M. V., M