Obsah (7)

§ 657§ 654§ 232§ 442§ 238§ 175§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-9766

§ 657lg 1 p 1).

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. 7.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad ja kostjad Tartus, XXXXXXX asuva kinnistu (elamu) kaasomanikud. Elamut köeti
3. a paigaldatud gaasikatlaga ning seoses
4. a lõpus tekkinud katla rikkega paigaldati hagejate otsusel ja kulul kinnistule uus gaasikatel. Kostjad keeldusid uue gaasikatla vahetamisega tekkinud kulusid hüvitama ning nende peamine vastuväide on jätkuvalt see, et eelmine gaasikatel ei olnud
5. a lõpuks amortiseerunud ning tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 tähenduses. TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Riigikohtu praktika (vt lahendid nr 3-2-1105-16; 3-2-1-61-14; 3-2-1-116-11) kohaselt saab amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid valesti (maakohtu otsuse p-d 17-30) ning sellest tulenevalt põhjendamatult tuvastanud, et elamusse
6. a paigaldatud gaasikatel oli amortiseerunud ning vajas vahetamist. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu. 7.2.

§ 232

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 442

lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid järgides, et asunud põhjendatud seisukohale, et tuginedes eelkõige A. Suvi poolt koostatud defekteerimise aktile (I kd, tl 10) oli hagejate poolt

1. a paigaldatud gaasikatla vahetamine põhjendatud. Aktis on muu hulgas juhitud tähelepanu sellele, et kuna olemasolev katel on väga vana, siis ei ole gaasiklapi ja kontrolleri vahetus otstarbekas. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja I on otsinud võimalusi gaasiklapi ja kontrolleri saamiseks e-poodide kaudu ning A. Suvi on hagejale I vastanud (I kd, t.l 78), et on esinenud juhuseid, kus toote tähistus on sama, kuid toode ise on erinev. Seega on põhjendamatu kostjate väide, et hagejate sooviks oli algusest peale asendada vana gaasikatel uuega. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et A. Suvi poolt koostatud defekteerimise akt on usaldusväärne tõend ning kostjate vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kostjad on vastuses hagile (I kd, tl 62) kinnitanud, et katel paigaldati
2. a ning tootja lubas selle garantiina töötamise aega kümme aastat, v.a juhul, kui tegemist on katla vale hooldusega või hooldamata jätmisega. Lisaks on kostjad märkinud vastuses hagile, et kuni
3. a organiseeris katla hooldust kostja I ning hooldust teostas A. Suvi (I kd, tl 70). Samas ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, et kuni
4. a oleks katelt hooldatud nõuetele mittevastavalt. Kostjate väide, et katla hooldamata jätmine enne
5. a sügist-talvist kütteperioodi põhjustas katla amortiseerumise, on paljasõnaline, kuivõrd
6. a sügisel selgus katla amortiseerumine. Ringkonnakohtu arvates kinnitab defekteerimisakti usaldusväärust see, et selle koostaja A. Suvi 7 hooldas katelt kuni
7. a ning ta oli katla seisukorrast teadlik. Oma peamise vastuväite kohta (s.o et katel ei olnud amortiseerunud ega vajanud väljavahetamist), ei ole kostjad ühtegi tõendit esitanud.

§ 238

lg 5 kohaselt võib jätta tõendi arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kostjad on vastuses hagile kinnitanud (I kd, tl 62 pöördel), et Ehituskaitse Büroo hinnangu kohaselt on elamu küte professionaalselt paigaldatud. Vastusele lisatud nimetatud hinnangu väljavõttest (I kd, tl 81) nähtuvalt on elamu keldris olev küttetorustik professionaalselt paigaldatud. Hagejad vaidlesid nimetatud hinnangu väljavõttele vastu ning esitasid Ehitukaitse Büroo hinnangu täieliku teksti (I kd, tl 174-185), kus on kirjas, et küttetorustik ei ole professionaalselt paigaldatud. Seega püüdsid kostjat kohut eksitada ning maakohus jättis kostjate esitatud väljavõte (I kd, tl 81) õigustatult tähelepanuta. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole kostjad apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Summer Servis OÜ arve (I kd, tl 11) kohaselt paigaldati koos katlaga ka torustik ning seega on tõendamata ka kostjate seisukoht, et torustiku vahetus ei olnud mingil juhul vajalik. Ehituskaitse Büroo hinnangu (I kd, tl 174 pöördel) kohaselt oli hoone küttesüsteem lahendatud gaasikatla baasil ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt elamu küttesüsteem toimis läbi elektriküttel veeboileri, on paljasõnaline. Samuti on tõendamata apellatsioonkaebuses esitatud väide, et gaasiklapi ja kontrolleri maksumus on 142 eurot, mida on kostjatele kinnitanud hageja I. Maakohus on leidnud, et kuigi hagejad ei võtnud pakkumisi teistelt ettevõtetelt, ei ole kostjad tõendanud, et Summer Servis OÜ osutatud teenuse maksumus ületaks keskmist turuhinda. Seega on oletuslik kostjate väide, et teiste analoogset teenust pakkuvate ettevõtete poolt sama teenuse tellimine olnuks odavam. 7.3. Arusaamatu on kostjate väide apellatsioonkaebuses, et kuna Summer Servis OÜ esitas arve hagejale I, siis puudub hagejatel II ja III kostjate vastu nõudeõigus. Hagejad on kinnitanud, et nad on Summer Servis OÜ-le kulutused hüvitanud ning tähendust ei ole sellel, millisele hagejale konkreetselt Summer Servis OÜ arve esitas. 7.4. Maakohus on rahuldanud hagejate kohtueelse õigusabi kulu nõude VÕS § 128 lg 3 alusel summas 300 eurot ning seda ka põhjendanud (kohtuotsuse p-d 41-50). Nimetatud maakohtu otsustust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 7.5. Maakohus leidis, et hagejate õigusabikulud on põhjendatud 14,625 tunni ulatuses summas 1170 eurot. Maakohtu vastavad põhjendused on esitatud kohtuotsuse p-des 51-55. Seejuures lähtus maakohus hagejate lepingulise esindaja tunnihinnast 80 eurot ning vähendas õigusabile kulunud aega kolme tunni võrra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate õigusabikulud 14,625 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalikud

§ 175

lg 1 tähenduses ning kostjate apellatsioonkaebuses esitatud taotlus õigusabikulude veelgi vähendamiseks ei ole põhjendatud. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 399 eurot (4,98x80). Kuna vastuses apellatsioonkaebusel on valdavas ulatuses tuginetud maakohtu menetluses esitatud seisukohtadele, siis on ringkonnakohtu arvates hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud apellatsiooniastmes 320 eurot (4x80). Nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 9. Hageja on lisanud apellatsioonkaebuse vastusele Ehituskaitse Büroo OÜ hinnangu. Sama Ehituskaitse Büroo hinnang on hageja taotlusel võetud maakohtu poolt asja materjalide juurde 8 (I kd, tl 174-185). Seetõttu jätab ringkonnakohus korduva Ehituskaitse Büroo OÜ hinnangu asja materjalide juurde võtmata ning loeb selle hagejale tagastatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja