Obsah (6)
§ 54§ 55§ 56§ 57§ 58§ 108KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2022 a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1424 Haldusasi X kaebus Politsei- ja P
§ 54
). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (
§ 55
lg 1), kirjalikus vormis (lg 2), selles peab olema märgitud haldusorgani nimetus, haldusakti andnud isiku nimi ja allkiri, haldusakti andmise aeg (
§ 55lg 4).
Soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (
§ 56
lg 1) ja haldusaktis peab olema vaidlustamisviide (
§ 57lg 1).
Käesoleval juhul jättis PPA kaebaja taotluse rahuldamata e-kirja teel. Seejuures ei ole vastustaja e-kirjades relvade EL tulirelvapassi kandmisest keeldumine üheselt sõnastatud, e-kirjades puuduvad selged ja üheselt mõistetavad põhjendused, vaid need on olnud kaebajale tuletatavad taotletud relvade klassist, relvade relvaloale kantud eesmägist/otstarbest ja tsiteeritud relvaseaduse sätetest. Samuti puudub e-kirjades kirjalikult haldusaktilt nõutav allkiri ning vaidlustamisviide. Haldusakti olulised põhjendamispuudused tingivad kohtumenetluses üldreeglina haldusakti tühistamise, kuivõrd põhjendamispuudustega haldusakti sisulist õiguspärasust ei ole kohtul võimalik kontrollida. Haldusakti põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses on pigem erandlik ning selleks tuleb haldusorganil tõendada, et samad põhjendused olid olemas juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-29-12 p 20). Praegusel juhul ei tingi haldusakti puudused aga selle tühistamist, kuivõrd vorminõuete rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist (
§ 58
). Kaebaja on e-kirjadest aru saanud nii, et relvade tulirelvapassi kandmisest on keeldutud ja selgitanud välja võimalused keeldumise vaidlustamiseks. Ka selgete kirjalike põhjenduste puudumine ei tingi kaebuse rahuldamist, kuivõrd PPA-l tuleks kaebaja taotletud relvade tulirelvapassi kandmise tingimuste mittetäidetuse tõttu jätta taotlus rahuldamata (vt otsuses edaspidi). Vastustaja on vaideotsusega haldusakti vormilised puudused kõrvaldanud ning sisutu oleks suunata üksnes e-kirja vormi tõttu kaebaja taotlus uuesti vastustajale läbivaatamiseks. Kohus soovitab edaspidi vastustajal järgida keeldumisel kõiki haldusaktile esitatavaid,
is nimetatud nõudeid. Neid nõudeid, ennekõike kirjalik vorm, allkiri ja paremini välja toodud põhjendused on vajalikud ka siis, kui tegemist on toiminguga, sest ka sel juhul tuleb hiljemalt isiku nõudmisel toimingu tegemata jätmist isikule kirjalikult põhjendada (
§ 108
) ning see tagab nii toimingute jälgitavuse kui ka hilisema tõendamisvõimaluse, et neist põhjendustest ka tegelikult lähtuti. 5. Füüsilisele isikule väljastab tulirelvapassi PPA, kui isikule on relvaseaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning tasutud on riigilõiv. Relva võib ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada üksnes laskespordiga ja jahindusega tegelemiseks, ajaloolise sündmuse taasetendamiseks, relva demonstreerimiseks või näitusel väljapaneku eesmärgil osalemiseks, relva parandamiseks teenusepakkuja juures ja riigikaitses osalemiseks harjutamiseks. Tulirelvapassi alusel võib füüsiline isik Euroopa Liidus edasi toimetada C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus, ning A-, B- või C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda laskespordiga. Relva võib edasi toimetada tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning isik tõendab kutse või muu tõendusmaterjaliga reisi eesmärki (RelvS § 624 lg 1 p 1 ja lg 5, § 625 lg 1 p 1-6, lg 2 ja 3). 3
(6)Relvadirektiivi 2021/555 art 17 lg-d 1 ja 2 sätestavad (kohtu rõhutustega): 1. Kui artiklis 16 sätestatud menetlust ei kasutata, ei ole tulirelva valdamine kahte või enamat liikmesriiki läbiva reisi ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on saanud igalt selliselt liikmesriigilt loa. Liikmesriigid võivad sellise loa anda üheks või mitmeks reisiks ja kõige rohkem üheks aastaks, misjärel luba võib uuendada. Need load kantakse Euroopa tulirelvapassi, mille reisija peab liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel alati esitama. 2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võivad jahimehed ja ajalooliste sündmuste taasetendamises osalejad hoida ilma artikli 16 lõikes 2 osutatud eelneva loata oma valduses ühte või mitut C-klassi tulirelva ning sportlaskjad B- ja C-klassi tulirelva, samuti sellist A-klassi tulirelva, mille jaoks on antud luba artikli 9 lõike 6 kohaselt või mille luba on kinnitatud, uuendatud või pikendatud artikli 10 lõike 5 alusel, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel et:
- a)nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(
- ad)tulirelv(
- ad)on kantud, ja
- b)nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse või ajalooliste sündmuste taasetendamises osalemise kohta sihtliikmesriigis. 6. Euroopa Kohus on 04.09.2014 Nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohta kohtuasjas C‑543/123 (Michal Zeman vs Krajské riaditeľstvo Policajného zboru v Žiline) leidnud, et: - Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt seda, kas direktiivi 91/477 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad Euroopa tulirelvapassi väljastada vaid isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil (p 40). Kuna direktiiv 91/477 ei sisalda sõnaselgeid sätteid, tuleb seda tõlgendada lähtudes selle eesmärkidest ja üldisest ülesehitusest ning kontekstist, et anda küsimusele tarvilik vastus (p 41). - Üks direktiivi 91/477 eesmärke on põhimõtteliselt keelata liidu piires selliste relvade vedamine üle piiri, mis ei ole mõeldud küttimiseks või sportlaskmiseks, välja arvatud juhtudel, mil asjaomased liikmesriigid seda lubavad vastavalt nimetatud direktiivi artiklis 11 ja artikli 12 lõikes 1 ette nähtud menetlustele4 (p 46). - Jahimehed ja laskesportlased võivad, kui nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav tulirelv on kantud, liikuda ühest kohast teise, ilma et nende suhtes rakendataks muid haldusformaalsusi, tingimusel, et nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse kohta sihtliikmesriigis (p 48). - Liikmesriigid on kohustatud Euroopa tulirelvapassi väljastama üksnes jahimeestele ja laskesportlastele, kuna sellise passi puudumisel ei saaks nimetatud isikud kasutada õigust, mis neile on direktiiviga sõnaselgelt antud (p 53). - Ainsal tingimusel, et asjaomased siseriiklikud õigusnormid ei piira jahimeeste ja laskesportlaste õigusi, võivad liikmesriigid vastu võtta direktiivis 91/477 sätestatutest rangemaid eeskirju ning nad ei ole kohustatud Euroopa tulirelvapassi väljastama teistele relva valdajatele (p 54). - Eeltoodu on kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega, milles on võetud kohustus rakendada tulirelvade impordi-, ekspordi ja transiidilitsentside tõhus süsteem, lubab lihtsustatud menetluste kehtestamist relvade ajutisel importimisel ja eksportimisel üksnes sellistel eesmärkidel nagu küttimine, sportlaskmine, ekspertiis, näitusel osalemine või parandamine, mille õiguspärasust saab kontrollida (p 59). - Direktiivi 91/477 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad Euroopa tulirelvapassi väljastada vaid isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil (p 60). Sama kohtupraktika jätkuvust kinnitas Euroopa Kohus ka oma 23.01.2018 otsuses nr C-267/165, ennekõike punktides 46-58. Kohus märkis seal, et kuigi tulirelvade vedamise lihtsustatud kord, mis on 3 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=0C761F1826603467274ADBE772871E18?text= &docid=157344&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1648300 4 Kohtu märkus: kehtiva direktiivi art-s 17 toodud menetlus. 4
(6)ette nähtud direktiivi 91/477 artikli 12 lõikes 2 ja sisaldab tulirelvapassi, võib seega mõjutada positiivselt teenuste osutamise vabadust ja isikute vaba liikumist jahipidamise ja sportlaskmise valdkonnas, panustab see säte siiski kõnealuse direktiivi peamisse eesmärki, mis ei ole mitte nende vabaduste hõlbustamine, vaid eesmärk reguleerida tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade omandamist ja valdamist ning nende relvade vaba liikumist liidus (p 58). 7. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale 07.03.2022 väljastatud relvaloale kantud vintraudne püstol ja vintraudne revolver on B-klassi relvad. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebajale on antud neile relvadele relvaluba turvalisuse ja jahipidamise otstarbel. RelvS § 625 lg 2 p 2 võib tulirelvapassi alusel isik B-klassi relva Euroopa Liidus edasi toimetada üksnes siis, kui teise liikmesriiki reisitakse laskespordiga tegelemiseks. Ka direktiiv nr 2021/555 art 2 alapunkt a sätestab, et sportlaskjad võivad hoida oma valduses B-klassi tulirelva, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel, et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(
- ad)tulirelv(
- ad)on kantud. Käesolevas asjas on vaidluse all seega kaks küsimust: - kas tulirelvapassi regulatsioon, mis reguleerib üksnes selle alusel relva valdamist reisides teise liikmesriiki, annab seega ka liikmesriigile volituse keelduda relva tulirelvapassi kandmisest, kui relva tulirelvapassi kandmist või sellest keeldumist ei ole reguleeritud; - kas tulirelvapassi võib relva kanda eesmärgil (sportlaskmiseks), mille otstarbeks isikule relvaluba konkreetse relva omamiseks antud ei ole (turvalisuse tagamiseks ja jahipidamiseks). Kohus märgib esmalt, et juba Euroopa Kohus leidis, et küsimus on direktiivis sõnaselgelt sätestamata, kuid norme tuleb tõlgendada tulenevalt nende eesmärgist ja kontekstist (otsuse nr C-543/12 p 41). Tulirelvapassi võib keelduda väljastamast või sinna konkreetse relva osas kannet tegemast teistele relva valdajatele kui jahimehed ja laskesportlased (p 54). Kuigi kaebajale on antud püstolile ja revolvrile relvaluba mh ka jahipidamiseks, on B-klassi relva tulirelvapassi kandmine lubatud üksnes sportlaskmise eesmärgil, mistõttu saab ka jahimehele keelduda jahi pidamise eesmärgil B-klassi tulirelva tulirelvapassi kandmisest. Luba vallata relva kindlal otstarbel tuleneb relvaloast (RelvS § 28 lg 1). Relvaloa taotlemise otstarvet kontrollitakse relvaloa väljaandmise menetluse käigus (RelvS § 34 erinevad lõiked) ning otstarve kantakse ka relvaloale (samas). Nagu Euroopa Kohus sedastas, on relvadirektiivi eesmärgiks põhimõtteliselt keelata liidu piires selliste relvade vedamine üle piiri, mis ei ole mõeldud küttimiseks või sportlaskmiseks (p 46). Kaebaja käsutuses olevad relvad on kaebaja enda taotletud relvaloa kohaselt mõeldud jahipidamiseks ja turvalisuse tagamiseks. B-klassi relva on keelatud tulirelvapassi alusel üle piiri vedada, kui see ei ole mõeldud sportlaskmiseks. Direktiiviga ei ole vastuolus normid, mis lubavad tulirelvapassi väljastamisel lähtuda relvaloas toodud eesmärgist (otsuse nr C-543/12 p 60). Seega kuna kaebajal ei ole relvaluba B-klassi (konkreetsete) relvade omamiseks sportlaskmise (RelvS § 28 lg 1 p 2 kohaselt vastava spordialaga tegelemiseks), ei saa talle kuuluvaid relvi kanda ka tulirelvapassi sportlaskmise eesmärgil. Selline käsitlus on kooskõlas ka arusaamaga, et relvade liikumine peab olema kontrollitud ja kontrollitav. 8. Kohus möönab, et RelvS regulatsioon võiks olla täpsem ja õigusselgem, mh ei keela täpsustamist ka direktiiv. Sellegipoolest on vastustaja tegevus ja keeldumine kooskõlas Euroopa Liidu relvadirektiivist tulenevate õiguste, kohustuste ja printsiipidega, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. 5 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198645&pageIndex=0&doclang=ET&mode=l st&dir=&occ=first&part=1&cid=619388 5
(6)Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 6
(6)