Obsah (5)

§ 100§ 106§ 102§ 101§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. november 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-14-

§ 100lg 4).

1. Jätta rahuldamata A.P. hagi J.K. vastu osas, milles A.P. soovis elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt aja eest enne hagi esitamist.
2. Jätta E.L. menetluskulud A.P. kanda. Jätta J.K. menetluskuludest 50% tema enda kanda ja 50% A.P. kanda. Jätta A.P. menetluskuludest 50% J.K. kanda ja 50% tema enda kanda.
3. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
4. A.P.(hageja) esitas
5. septembril 2014 Pärnu Maakohtule E.L.(kostja I) ja J.K.(kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt enda kasuks solidaarselt välja mõista alates
6. aprillist 2013 tekkinud elatise võlg 2265,76 eurot ja alates hagi esitamisest elatis perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt on kostjad hageja ema vanemad. Hageja elab koos isaga. Hageja ema ei ole elatist maksnud alates 26. aprillist 2013, kuigi talt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud ning kohtuotsuse täitmiseks on algatatud täitemenetlus. Kuna hageja emalt ei ole võimalik elatist saada esitab hageja hagi kostjate vastu

§ 106lg 2 alusel.

1. Pärnu Maakohus saatis asja
2. oktoobri
3. a määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
4. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad leiavad, et

§ 106

lg-s 2 toodud eeldused nõude esitamiseks hageja vanavanemate vastu ei ole täidetud, kuivõrd hageja ema töötab ja tema töötasust oleks võimalik teha kinnipidamisi elatisenõude täitmiseks. Samuti on Soome Vabariigis asuv fond tasunud hageja ema eest elatise võla. Kostja I ülalpidamisel on tema töövõimetu täisealine laps. Kostja I saab töötasu miinimummääras. Sellest tulenevalt ei ole kostjal I võimalik hagejale elatist maksta ning ta on

§ 102lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest vabanenud.

Ka kostja II ei ole võimeline elatist nõutud määras maksma. Ta on madalapalgaline ning tal puudub vara. KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja on palunud kostjatelt enda kasuks välja mõista elatise. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on hageja ema S.K.. Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega tsiviilasjas nr XXX on S. Kalitsalt mõistetud hageja kasuks välja elatis

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras.

§ 106

lg 2 kohaselt on kostjate ülalpidamiskohustuse tekke eelduseks asjaolu, et hageja emalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Sisuliselt sama tagajärje nägi ette ka varem kehtinud

§ 106redaktsioon.

Hageja on esitanud kohtule mitmeid kohtutäituri koostatud dokumente elatise sissenõudmise ja võla kohta (hagi lisa 4, 20.03.2015 menetlusdokumendi lisa 3 ja 28.10.2015 menetlusdokumendi lisa 1). Neist tõenditest nähtub asjaolu, et elatise võla sissenõudmiseks S. K. on algatatud täitemenetlus, kus ei ole õnnestunud tervikuna võlga sisse nõuda. Olukord, kus elatis on vanemalt välja mõistetud, kuid täitemenetluses ei õnnestu seda kohtuotsust täita, on

§ 106

lg 2 kohaselt aluseks vanavanematel asenduskohustuse tekkimiseks (vt ka Riigikohtu

1. 2/5 oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15 jj). Seega on kostjatel

§ 96, § 97 p 1 ja § 106 lg 2 kohaselt kohustus hagejat ülal pidada.

5.

§ 100lg 1 kohaselt tuleb ülalpidamist anda elatise maksmisega.

Kuivõrd hageja on alaealine laps, siis

§ 101

lg 1 kohaselt ei tohiks üldjuhul tema kasuks välja mõistetud elatis olla väiksem, kui pool kuupalga alammäära. Miinimumelatise nõudmisel ei kontrolli kohus lapse vajadusi ega vanemate varalist olukorda. 6. Kostjad on väitnud, et nende varaline seisund ei võimalda hagejale ülalpidamist anda.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seda, kas kostjad vabanevad ülalpidamiskohustuse täitmisest

§ 102lg 1 alusel tuleb hinnata mõlema kostja puhul eraldi.

1. Kostja I väitel peab ta lisaks ülal pidama enda täisealist töövõimetut poega K.K. Tema sissetulekuks on miinimumpalk ning tema ja tema lapse vajadused on järgmised: K.K. vajadused ühes kuus hügieenitarbed 15 eurot, internet 20 eurot, telefon 15 eurot, transport 15 eurot, riided+jalanõud 30 eurot, hambaravi 15 eurot, ravimid 10 eurot, toit 150 eurot, juuksur 7 eurot, kultuur/meelelahutus 10 eurot, kommunaal/üür 200 eurot, kokku 487 eurot; Kostja I vajadused ühes kuus hügieeni – ja kodutarbed 25 eurot, kultuur/meelelahutus 15 eurot, prillid ja silmakontroll 26 eurot, transport 10 eurot, riided+jalanõud 25 eurot, toit 200 eurot, telefon 10 eurot, hambaravi 20 eurot, juuksur 10 eurot, ujumine 35 eurot, ravimid 17 eurot, kommunaal+küte 75 eurot; kokku 468 eurot.
2. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et kostja I keskmine kuusissetulek oli 413,91 eurot (I kd, tl 169 jj). Kostja I sissetulekut selles suurusjärgus kinnitavad ka kostja I pangakonto väljavõte (II kd, tl 6-8) ja kostja I esitatud palgatõend (I kd, tl 45). Kuivõrd kostjad elavad koos jagunevad eluasemega seonduvad kulud kostjate vahel eelduslikult võrdselt, st kostja I kanda jääb neist pool. Kostjate 18.02.2015 menetlusdokumendile lisatud korteriühistu arvete ja kostja I kontoväljavõttelt nähtuvate arvete tasumise alusel saab järeldada, et keskmine kulu kuus korteriühistu vahendatavatele teenustele on 140 eurot. Sellest kostja I osaks on 70 eurot. Eluasemega seotud kuluks on kohtu hinnangul ka elektri kulu, mis on kostjate 18.02.2015 menetlusdokumendile lisatud arvete ja kviitungite kohaselt ca 50 eurot kuus, millest kostja I osaks on 25 eurot. Hagivastusele lisatud pileti ja kviitungiga on tõendatud ka kostja I kulu ujumisele 35 eurot kuus. Kohtu hinnangul prillide ja silmakontrolliga ning hambaraviga seonduvad kulud, ei ole oma olemuselt igakuised. Nende täpne suurus ei ole kindlaks määratav, mistõttu kohus otsustab nende suuruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-te 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on igakuine mõistlik kulu hambaravile, prillidele ja silmakontrollile 15 eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist on selliste kuludega, mille tegemise kohta tavapäraselt tõendeid ei koguta, kuid mille tegemine kuulub inimese tavapäraste vajaduste hulka, on ebamõistlikult raske täielikult välja selgitada ka igakuiseid kulusid hügieeni- ja kodutarvetele, kultuurile ja meelelahutusele, transpordile, riietele ja jalanõudele, toidule, juuksurile ja ravimitele. Seetõttu otsustab kohus nende suuruse samuti TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on kostja I välja toodud kulutuste suurused nimetatud osas mõistlikud. Suurim kulu on toodud toidule 200 eurot kuus, mis teeb päevaseks toidukuluks 6,66 eurot. Seega loeb kohus nimetatud kulud suuruses 287 eurot kostja I vajaduste hulka. Kokku kulub kostja I vajadustele ühes kuus isegi arvestamata tema kohustust pidada üleval enda last seega 3/5 ca 432 eurot, mis mõningal määral ületab kostja I sissetulekuid. Arvestades ka asjaolu, et kostja I sissetulek ei ole suur, olles lähedal miinimumpalgale, leiab kohus, et kostja I ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist. Seega vabaneb kostja I

§ 102

lg 1 järgi hageja ülalpidamiskohustusest ja hagi kostja I vastu tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

1. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et kostja II keskmine kuusissetulek oli 758,88 eurot (I kd, tl 161 jj). Kostja II sissetulekut selles suurusjärgus kinnitab ka kostja II pangakonto väljavõte (II kd, tl 55 jj). Kostjate väitel on kostja II vajadused kuus järgmised: elekter 55 eurot küte+kommunaal 75 eurot, transport 70 eurot, ravimid 70 eurot (astmahaige, vererõhutõbi), hügieen 15 eurot, meelelahutus/kultuur 15 eurot, riided/jalanõud 25 eurot, prillid/silmakontroll 15 eurot, hambaravi 20 eurot, toit 200 eurot, juuksur 7 eurot, otsekorraldusmaksed pangas (elukindlustus+korterikindlustus+starman+emt) 60 eurot.
2. Nagu eelnevalt tuvastatud on kostja vajaduste hulgas pool eluasemega seotud kuludest kokku ca 95 eurot kuus. Hagivastuse lisaga 17 on tõendatud igakuised kulutused kindlustusele ja sideteenustele kokku ca 59 eurot. Sarnaselt kostjaga I loeb kohus igakuiseks mõistlikuks kuluks hambaravile, prillidele ja silmakontrollile 15 eurot. Arvestades kostja II tervise kohta esitatud tõendeid (I kd, tl 106) ja esitatud kviitungit ravimite kohta (I kd, tl 107), on kohtu hinnangul kostja II väidetud kulu ravimitele 70 eurot kuus põhjendatud. Arvestades asjaolu, et tegemist on selliste kuludega, mille tegemise kohta tavapäraselt tõendeid ei koguta, on ebamõistlikult raske täielikult välja selgitada ka igakuiseid kulusid hügieenitarvetele, kultuurile ja meelelahutusele, transpordile, riietele ja jalanõudele, toidule ja juuksurile. Seetõttu otsustab kohus nende suuruse samuti TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Kostja II ei ole põhjendanud, miks tema transpordikulu vajadus ületab kostja I transpordikulu vajadust 7 korda. Kohtu hinnangul saab transpordikulu osas kostja II põhjendatud vajaduseks pidada 20 eurot kuus. Ülejäänud osas peab kohus kostjate väljatoodud kulusid kokku 262 eurot kuus põhjendatuks. Kostja II vajadused on seega ühes kuus 521 eurot.
3. Arvestades kostja II sissetulekute ja vajaduste vahet (237,88 eurot kuus), leiab kohus, et kostja II on võimeline maksma hagejale elatist

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras (hetkel 195 eurot kuus), kahjustamata oluliselt enese tavalist ülalpidamist. Samas on pärast hagejale elatise maksmist ja kostja II enda vajaduste katmist kostjale II allesjääv summa sedavõrd väike, et kohtu hinnangul ei ole kostjal II võimalik enese tavalist ülalpidamist kahjustamata tasuda elatist tagasiulatuvalt aja eest enne hagi esitamist. Seega selles osas tuleb kostja II elatise tasumise kohustusest

§ 102lg 1 alusel vabastada.

Seega on kostja II vastu võimalik hagi rahuldada osaliselt ja mõista talt hageja kasuks välja elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest.

Kohtutäituri väljastatud tõendist (I kd, tl 144) nähtub, et hageja ema on maksnud elatist

1. ja
2. aastal kahel korral, sh pärast praeguses asjas hagi esitamist
3. detsembril 2014 217,78 eurot. Samas kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millise kohustuse täitmiseks see summa tasuti, tuleb võlaõigusseaduse § 88 lg 6 p 1 kohaselt lugeda selle arvel täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, st kohustus aja eest enne hagi esitamist. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et ülalpidamiskohustust oleks täidetud aja eest pärast hagi esitamist. Seega tuleb selle aja eest võlgnevus tervikuna kostjalt II välja mõista. Võlgnevuse suurus ajavahemiku oktoober 2014 kuni november 2015 eest on 2677,5 eurot. Kohus märgib, et

§ 106

lg 2 kohaselt läheb elatise tasumisega kostjale II üle makstud ulatuses hageja nõudeõigus elatise saamiseks hageja ema vastu. 4/5 12. Kuivõrd hagi jäeti kostja I vastu rahuldamata jäävad kostja I menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna hagi kostja II vastu rahuldati osaliselt jätab kohus hageja ja kostja II menetluskulud nende kanda võrdsetes osades, st mõlema kanda jääb 50% teise poole menetluskuludest. Seda arvestades asjaolu, et elatise nõude tulevikku suunatud olemuse ja terviksumma kindlaksmääramatuse tõttu ei ole võimalik hagi rahuldamise täpset proportsiooni paika panna. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5/5