KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2133 Tsiviilasi T T (pankrotis) pankrotimenetluse

§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.

1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Jrk nr
2. xxx AS xxx AS
4. xxx AS
5. xxx AS
6. xxx AS
7. AS xxx Nimi Järk II II II II II II Nõue (eurodes) 745,28 30 427,30 59 651,75 1 344,30 2 692,34 1 457,27
8. Võlgnik T T võlausaldaja nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
9. Määrata T T (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi tasuks 1 937,28 eurot. Määrata pankrotihalduri tasu väljamaksmisele pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le Autente B2C, registrikood 14305499, arvelduskonto xxx.
10. Kinnitada pankrotimenetluse kinnitamata kulud summas 17,19 eurot.
11. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
12. Algatada T T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
13. Usaldusisikul (T Til) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
14. novembril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
15. T Til esitada üks kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.11.2023, järgnev 01.11.2024, jne.
16. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
17. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 21.03.2017 kuulutas Harju Maakohus välja T Ti pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Veli Kraavi. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 03.11.
18. Pankrotitoimkonda ei ole menetluses moodustatud. 15.04.2021 määrusega vabastati Veli Kraavi pankrotihalduri kohustustest ja uueks pankrotihalduriks nimetati Jüri Truuts. Pankrotihaldur Jüri Truuts on korduvalt taotlenud endiselt pankrotihaldurilt Veli Kraavilt halduri toimiku üleandmist ja/või sellele juurdepääsu võimaldamist veebis. Toimikut üle antud ei ole, toimikule juurdepääsu ei ole võimaldatud, viimase Veli Kraavilt saadud info kohaselt ei ole toimikud enam säilinud ja need on hävitatud. Pankrotihaldur esitas 19.09.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning taotluse, milles palub lõpetada T Ti (pankrotis) pankrotimenetlus. Määrata pankrotihalduri halduri tasuks 1937,28 eurot, pankrotivara arvelt. Väljamaks teostada OÜ-le Autente B2C, mille kaudu haldur tegutseb. Vabastada Jüri Truuts halduri kohustustest. Algatada T Ti (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Teade T Ti pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.09.2022.a. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamisel 21.03.2017 oli võlgnikul rahalisi vahendeid AS Swedbank arvelduskontol 65,42 eurot ja 0,04 eurot SEB Pank AS arvelduskontol, Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskontol vahendid puudusid. AS Swedbank kontol olevad vahendid 65,42 eurot ei ületanud mittearestitavat miinimumi ning neid pankrotivara hulka ei arvatud. Osalused äriühingutes puudusid, ainsaks varaks xxx, reg.märk xxx, esmase registreerimise aasta
19. Endine pankrotihaldur hindas selle vara väärtuseks umbes 300 eurot. Pankrotihaldur Jüri Truuts on tuvastanud, et sõiduk asus juba 2017 aastal nn vanas andmebaasis (sõidukid mis ei ole kasutuses), ka käesoleval hetkel ei ole see sõiduk liiklusregistrisse kantud, sõidukit ei tohi kasutada ja selle asukoht on teadmata. Sõiduk on tõenäoliselt hävinud. Muud vara võlgnik ei omanud. Võlgnik oli 10.07.1999-02.10.2015 abielus S Tiga, kehtiv varasuhe varaühisuse varasuhe. Abikaasade ühisvara hulka kuulus Ti kinnistu asukohaga xxx, registriosa xxx. Ühisvara jagamiseks esitati 07.06.2017 kohtusse hagi, tsiviilasi 2-17-
20. Hagi rahuldati, kuid enne otsuse jõustumist sõlmisid pooled kompromisslepingu, mis kinnitati Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2019 määrusega. Kompromisslepingu kohaselt lõpetati abikaasade ühisomand nii, et kinnistu jäi S Ti ainuomandisse ja S T maksab võlgniku 2 pankrotimenetluses pankrotivara hulka hüvitise 11 000 eurot kahe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuise osamaksena summas 458,33 eurot. Tänaseks on S T oma kohustuse täitnud, hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärge on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15.12.2021 tühistatud. Sõlmitud kompromissi tulemusena laekus S Tilt võlgniku pankrotivarasse 11 000 eurot. Võlgniku sissetulekust on pankrotivarasse laekunud 2 399,97 eurot. Pangaintresse on laekunud 0,12 senti. Raha pankrotivarasse seega 0,04 € (SEB algsaldo) + 11 000 € (ühisvara jagamine) + 2 399,97 € (võlgniku sissetulekust) kokku 13 400,12 €. Andmed Pankrotiseaduse §146 nimetatud väljamaksete kohta (eurodes). Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Pangakontolt on tasutud Veli Kraavi isiklikule arvelduskontole 7 erineva maksega kokku 6 896,40 eurot. Praegusele haldurile ei ole mingeid küsitud dokumente ega selgitusi sooritatud maksete aluste kohta Veli Kraavi poolt esitatud. Pankrotihaldur Jüri Truuts on Veli Kraavi pankrotiavalduse menetluses esitanud nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot, nõue on Harju Maakohtu lahendiga (jõustumata) tunnustatud summas 6 862,56 eurot (esitatud nõue miinus õigustatud väljamaksu osas arutise halduri kulud 33,84 €). Seega on arvelduskontodelt tasutud ajutise halduri kulud summas 33,84 € ja põhjendamatud väljamaksed Veli Kraavile 6 862,56 eurot. Panga teenustasusid makstud kokku 17,19 eurot. Kohtu poolt on pankrotimäärusega kinnitatud kuludeks ajutise halduri tasu 475,20 eurot ja kulud 33,84 eurot (millest osa on välja makstud riigi vahenditest ja 33,84 eurot on tasutud pankrotivara arvelt). Kohtu poolt kinnitamata kuludeks panga teenustasud 17,19 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I rahuldamisjärk (

§ 153lg 1 p 1) - pandiga tagatud nõuded: Nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud.

II rahuldamisjärk (

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: XXX Võlgnik pankrotihaldurile teadaolevalt nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. III rahuldamisjärk (

§ 153

lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotihaldurile teadaolevatel andmetel pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotivara arvelt on endine haldur Veli Kraavi enda isiklikele arvelduskontodele teinud erinevaid makseid summas 6 896,40 eurot, kuludokumendid ja põhjendused maksete sooritamise kohta on uuele pankrotihaldurile esitamata. Veli Kraavi pankrotimenetluses esitas pankrotihaldur Jüri Truuts 13.01.2022 nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot (tsiviilasi 2-21-9737). Pankrotihaldur T Saarma esitas nõudele esialgu täieliku vastuväite, millest 15.02.2022 osaliselt loobus, vastuväite lõplik summa on 33,84 eurot (ajutise halduri tasu). Seega on võlgnikul nõue Veli Kraavi vastu summas 6 862,56 €. Veli Kraavi pankrotipesas on Harju Maakohtu määrusega (jõustumata) tunnustatud nõudeid kokku 2 361 007,97 €, seega moodustab T Ti pankrotipesa nõue sellest umbes 0,3 %. Veli Kraavi pankrotihalduri ettekande põhjal on Veli Kraavi vara väärtus umbes 224 tuhat eurot, millest enamus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Veli Kraavi osa väärtus seega umbes 112 tuhat eurot. Sellest 0,3% moodustaks 336 eurot, mis oleks seega võimalik maksimaalne väljamakse T Ti pankrotipesale. Arvestades 3 saadava summa suhtelist väiksust on T Ti pankrotihaldur seisukohal, et võimalikud täiendavad vaidlused Veli Kraavi pankrotipesaga ei ole majanduslikult otstarbekad. Võimalikud laekumised Veli Kraavi pankrotipesast T Tile saaks võlausaldajatele jagada ka T Ti kohustustest vabastamise menetluse käigus. Ei ole põhjendatud T Ti pankrotimenetluse jätkamine üksnes nende jaotiste ootamiseks. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks rohkem teistelt isikutelt saadaolevat vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamistes, maksete teostamises ja laekumiste jälgimises. S Ti tasutud summadest on pankrotivara arvelt endine haldur Veli Kraavi enda isiklikele arvelduskontodele teinud erinevaid makseid summas 6 896,40 eurot. Kuludokumendid ja põhjendused maksete sooritamise kohta on uuele pankrotihaldurile esitamata. Veli Kraavi pankrot kuulutati välja 22.09.2021, tsiviilasi 2-21-9737, pankrotihaldur T Saarma. Pankrotihaldur Jüri Truuts esitas Veli Kraavi pankrotimenetluses 13.01.2022 nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot. Pankrotihaldur T Saarma esitas nõudele täieliku vastuväite, millest 15.02.2022 osaliselt loobus, vastuväite lõplik summa on 33,84 eurot (ajutise halduri tasu). Seega võlgnikul on Veli Kraavi vastu nõue summas 6 862,56 eurot. Haldur on teostanud T Ti arvelduskontolt ettenähtud maksed võlausaldajatele jaotisteks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. XXX Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus väljaselgitatud andmetel oli võlgnik perioodil 10.07.1999-02.10.2015 abielus S Tiga, varaühisuse varasuhe, ühisvara jagamata. Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara hulka kuulus kinnistu xxx, registriosa xxx. Ühisvara jagamiseks esitas endine haldur 07.06.2017 kohtusse hagi, tsiviilasi 2-17-8903. Hagi rahuldati, kuid enne otsuse jõustumist sõlmisid pooled kompromisslepingu, mis kinnitati Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2019 määrusega. Kompromisslepingu kohaselt lõpetati abikaasade ühisomand nii, et kinnistu jäi S Ti ainuomandisse ja S T maksab võlgniku pankrotimenetluses pankrotivara hulka hüvitise 11 000 eurot kahe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuise osamaksena summas 458,33 eurot. Tänaseks on S T oma kohustuse täitnud, hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärge Veli Kraavi kasuks on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15.12.2021 tühistatud. Pankrotivarasse laekunud rahast on endine haldur Veli Kraavi enda isiklikele arvelduskontodele teinud erinevaid makseid summas 6 896,40 eurot. Kuludokumendid ja põhjendused maksete sooritamise kohta on uuele pankrotihaldurile esitamata. Veli Kraavi pankrot kuulutati välja 22.09.2021, tsiviilasi 2-21-9737, pankrotihaldur T Saarma. Pankrotihaldur Jüri Truuts esitas Veli Kraavi pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot. Pankrotihaldur T Saarma esitas nõudele täieliku vastuväite, millest 15.02.2022 osaliselt loobus, vastuväite lõplik summa on 33,84 eurot (ajutise halduri tasu). Seega antud menetluses on T T tunnustatud nõude (Harju Maakohtu määrus, jõustumata) summa 6 862,56 €. Rohkem hagisid pankrotihaldur esitanud ei ole ja ei kavatse esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Muud kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamakstud massikohustused on kajastatud aruandes. Muud asjaolud Pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jääk võlgniku kontol SEB Pank AS kontol on 0,00 € ja Swedbank AS arvelduskontol 1 937,06 €. Prognoosi kohaselt kulub rahaliste vahendite jääk pankrotihalduri tasu tasumiseks. Pankrotihaldur on kutsunud 18.08.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma 4 usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul eriliiki laenude võtmine, kohustuste tagamine ja suutmatus arvestada oma tegelike majanduslike võimalustega laene teenindada. Võetud kohustuste tagasimaksmine osutus võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul aastaid tagasi (vähemalt 2015), kui ei suutnud täita tsiviilasjas 2-15-16742 xxx AS-iga sõlmitud kompromisslepingust tulenevaid kohustusi, samuti seoses muude võetud laenudega. Halduri tasu: Vastavalt

§ 65on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Vastavalt

§ 65

lg 12 võib haldur taotleda tasu määramist

§ 23

lg 1-3 alusel.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Lähtuvalt sellest taotleb pankrotihaldur tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 20,18 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks (20,18*96 €=) 1 937,28 €. Ajakulu tabel lisatud. Pankrotihaldur kutsus 18.08.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Vastavalt

§ 65

) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne

1. aasta
2. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
3. aasta
4. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
5. peatüki
6. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
7. aasta
8. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163

lg 5 tähenduses muu asjaolu.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Jüri Truuts vabastada pankrotihalduri kohustusest T Ti pankrotimenetluses pärast

§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist. 5 Pankrotihalduri tasu

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna praeguses menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks

§ 65

lg-d 11 ja 12.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel.

§ 65

lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 20,18 h eest 1937,28 eurot (tunnihind 96 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu 1937,28 eurot, mis ei sisalda ega lisandu käibemaksu, vastab nii halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Tulenevalt eelnevast määrab kohus T T (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Jüri Truutsi töötasuks 1937,28 eurot. Halduri taotlusel välja mõista halduri tasu pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb s.o OÜ-le Autente B2C. OÜ Autente B2C ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (tasu ei sisalda ega tasule ei lisandu käibemaksu).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on taotlenud kinnitada veel kinnitamata kulud summas 17,19 eurot. Kohus kinnitab kinnitamata kulud summas 17,19 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 09.02.2017. a esitas võlgnik T T kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas 03.11.2022 kohtule, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

01.07.2022 jõustus Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), millega reguleeriti ka kohustustest vabastamise menetlus. Vastava seaduse rakendussäte- § 68 lg 2 sätestab: Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

1. aasta
2. juunini. Seega tuleb ka käesolevas menetluses kohaldada jätkuvalt varem kehtinud pankrotiseaduse sätteid, mis reguleeris kohustustest vabastamise menetlust. Kohus leiab aga, et isikut ei tohi kohelda halvemini kui seda võimaldab uus seadus, mistõttu tuleb menetluse kestusele kohaldada FIMS-s määratud tähtaegu. Kuni 01.07.2022 kehtinud

§ 169

nägi ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 6 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse koos pankrotiavaldusega. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

4. tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 346 eurost (1 000-654) 25% (86,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (259,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 740,50 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 259,50 eurot. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. 7
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnikku tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, s.o igal aastal
5. novembril ja esitama kohtule esimene aruanne hiljemalt
6. novembril 2023.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 8