Obsah (9)

§ 118§ 68§ 73§ 78§ 83§ 121§ 56§ 58§ 82

1-22-4533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-4533 (22231501048) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 118

lg 1 p 1 järgi Lühimenetluses Merike Tikk Prokurör Süüdistatav Kaitsja Janely Kelu Ik: 49204060917, xxxx kodanik, xxxx, xxxx, xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2022 kuni 06.04.2022 Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 7 kehtivat väärteokaristust, milliste täitmine on aegunud. Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Janely Kelu süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Janely Kelule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o Janely Kelu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.04.2022-06.04.2022, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Janely Kelule mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Janely Kelu suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Janely Kelu temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada Janely Kelule määratud 3-aastase katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 01.11.

2. Janely Kelult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja 10; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; 1 - isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-AOI0053 teostamise kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot; - Lukuabi Grupp OÜle luku vahetuse eest makstud tasu 50 (viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ning kohtumenetlusel makstud tasu 356 (kolmsada viiskümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 810 (kaheksasada kümme) eurot ja 20 (kakskümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 2579 (kaks tuhat viissada seitsekümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Janely Kelu, 1-22-4533, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Janely Kelule tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised
3. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18253 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud 9 bioloogilist proovi (pakendid nr 1, 2, 11.1, 11.2, 13, 14, 15, 16.1, 16.2), 2 plekkpurki 0,5 l „ARGUS“ (pakendid nr 4, 8), 2 klaaspudelit 0,5 l „Kuldne Köster“ (pakendid nr 9, 10), nuga (pakend nr 11), nuga (pakend nr 16), milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
4. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18253 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud verekahtlase määrdumisega tumesinist tooni jope (pakend nr 3), mis kuulub Janeli Kelule, kes asja tagastamist ei soovinud, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.
5. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18253 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud verekahtlase määrdumisega halli värvi mantel (pakend nr 5), mis kuulub M. O. tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule M. O..
6. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18253 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud nuga (pakend nr 16), mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada Kr

MS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.

1. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18252 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud proovid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
2. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18252 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud jope (pakend nr 5), pusa (pakend nr 6), T-särk (pakend 7), aluspüksid (pakend nr 8), rinnahoidja (pakend nr 9), püksid (pakend nr 10) ja sandaalid (pakend nr 11), mis kuuluvad Janely Kelule, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Janely Kelu.
3. DVD+R plaat 05.04.2022 rinnakaamerate videosalvestustega, DVD+R plaat sündmuskoha fotodega, 3 CD-R plaati Häirekeskuse kõnede salvestitega (ühes ümbrikus II kd tagakaane küljes) ja DVD plaat ekspertiisiks esitatud andmetega (ümbrikud II kd tagakaane küljes) on teabekandjateks, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav 2 või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. SÜÜDISTUSE SISU Janely Kelu süüdistatakse selles, et tema 05.04.2022 ajavahemikus alates 01.58 kuni 02.45 Xxxx asuvas kortermajas korteris number xxxx tekkinud tüli käigus lõi noaga oma elukaaslast M. O.´t (O.) vähemalt kolmel korral keha piirkonda, tekitades kannatanu M. O. eluohtliku tervisekahjustuse, so rindkereõõnde ulatuv torke-lõikehaava paremal pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis parempoolne õhkrind. Lisaks põhjustas Janely Kelu oma tegevusega kannatanu M. O. vasakul pool seljal paikneva torke-lõikehaava ja pindmise kaare kujulise torke-lõikehaava vasaku õlaliigese eespinnal. Oma sellise tegevusega pani Janely Kelu toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 3-9) on vaadeldud kokku 5 faili 05.04.2022 ajavahemikul 01.39-02.
2. Kell 01.39 helistab Häirekeskusesse naishääl (numbrilt xxxx), kes teatab, et Xxxx on üks alkohoolik pea katki kukkunud, isikul on peast vere jooks, vanust ei oska öelda. Teataja väidab, et kannatanu ei oska eesti keeles rääkida. Teataja väidab häirekeskuse töötaja küsimustele vastates, et isik ei räägi temaga, kuigi on teadvusel ning ei tea kannatanu nime. Sellele, kas haavale on võimalik midagi peale panna vastas helistaja mõmisedes. Taustal on kuulda meeshäält. Operaatori küsimuse peale, kas korteris on keegi tema jaoks tundmatu isik, vastas helistaja, et tunneb seda inimest, nimi on M., perekonna nime ei tea. Kui operaator palus perekonnanime kannatanult küsida, helistaja ärritus, tõstis häält ja väitis, et kannatanu sõimab kõiki. Ütleb, et kannatanu perekonnanimi on vist V.. Taustal on kuulda, kuidas meeshääl ütleb „xxxx“ ja „verejooks tuleb kinni panna“. Operaatori küsimuse peale, kas kohapeale on politseid vaja, vastavad nii nais- kui meeshääl ei. Helistaja ütleb, et tema enda nimi on A.. Kell 01.57 helistab Häirekeskusesse naishääl (numbrilt xxxx), kes ütleb, et helistas umbes 20 minutit tagasi, üks inimene on kukkunud ja pea verine, aadressil xxxx. Teataja teatab, et enam ei ole vaja tulla, kuna hoidsid ise haava kinni ja isikul hakkas parem. Häirekeskuse operaatori sõnul jõuab kiirabi kohe abivajajani ning kontrollib isiku seisundit. Kell 02.44 helistab Häirekeskusesse meeshääl (numbrilt xxxx), kes ütleb, et noa lõi südamesse, samas kus ennem oli, Xxxx, sõber tõmbleb ja tal lõid nuga südamesse. Kõne alguses on kuulda naisterahva karjumist, sõnadest ei ole aru saada. Küsimuse peale, kes lõi vastab meeshääl, et naine talt, kes ennem, sõber tõmbleb ja palub kiiresti tulla, sama naine, kes ennem kutsus, lõi südamesse. Vastab operaatorile, et kannatanu on teadvusel, räägib veel, tõmbleb jalaga, on verejooks ja kinnitab, et on kannatanu kõrval. Operaator ühendab helistaja valvemeedikuga, jätkub suunatud kõne valvemeedikuga. Meedikule vastab meeshääl, et sõber köhib verd, haav on südames, siis parandab, et kopsus, teisel pool, verd tuleb palju. Meedik palub võtta mingi t-särk, rätik ja seda kõvasti suruda selle koha peale. Taustal räägib naisterahvas, jutt ei ole arusaadav, lõpu poole hakkab karjuma. Meediku küsimise peale, et kus on lööja, see naine, vastab meeshääl, et on see sama, kes kisab, on korteris. Meeshääl annab meediku soovitused sõbrale edasi ja arvab, et sõber vajub varsti ära. Taustal räägib naisterahvas „lihtsalt mine eest, jobu /arusaamatu sõna/ ja 3 nii loll oled siis /arusaamatu lause lõpp/“. Meeshääl ütleb, et sõber hoiab kätt peal, nuga on väljas ja peitis selle ära. Sõber tahab liigutada, meeshääl palub tal pikali olla, näeb suurt haava, ütleb, et verd purskab ja haav on suur, umbes 3 cm ja laiali. Meeshääl ütleb, et naine on kannatanule abikaasa. Kannatanu ütleb, et tal on valus. Politsei jõuab kohale, meesterahvas ei saa ust lahti, tal ei ole võtmeid. Meeshääl ütleb mitu korda, et Janely talle võtmed annaks, kes siis otsib võtmeid, lõpuks leiab, on närvis ja ei saa ust lahti, võtmeid on palju. Kiirabi on ka selleks ajaks maja ette jõudnud. Kell 02.45 helistab Häirekeskusesse naishääl (numbrilt xxxx), kes palub tulla kiiresti Xxxx, keegi sai nuga, taustal on kuulda meesterahva häält, kes ütleb „tulge palun kiiremini“. Naishääl kordab, et keegi sai nuga ja sureb ära, taustal meesterahva hääl ütleb „jah“. Kõne katkeb. Sündmuskoha vaatlusprotokollilt koos fototabeliga (I kd, tl 18-93) nähtub, et aadressil Xxxx, korteri xxxx ukse ees on näha verekahtlast määrdumist, samuti ukse vastas oleval seinal ja ukse siseküljel. Toas külmkapi ees on tumesinist tooni tugeva veremäärdumisega jope. Ukseesine põrandapind on tugeva veremäärdumisega ning voodi ja seina vahel maas on tugeva veremäärdumisega tekk, padi ja tekikotiga tekk. Verekahtlast määrdumist on voodi läheduses olevatel pindadel, põrandal, voodi osadel, voodiriietel, mobiiltelefonil, laual, voodi peal oleval halli mantli parem hõlma ülaosas. WC/duširuumis valamu kõrval kapi peal on verekahtlaseid plekke. Voodi all voodi peatsis on musta käepidemega nuga tekstiga „Fiskars“, teral näha verekahtlast määrdumist, nuga markeeriti nr
3. Noalt võetud bioloogilise proovi vereolemasolu tuvastamisel Tetrabase lahusega andis verepositiivse tulemuse. Muu teabetalletuse vaatlusprotokollis (I kd, tl 118-122) on vaadeldud rinnakaamerate salvestusi 05.04.2022 ajavahemikul 02.53-04.11, aadressil Xxxx. Salvestuselt U07638 nähtub, et ukse vastas seisab isik khaki värvi laigulistes riietes, ütleb, et on sellest korterist, isik tuvastatud kui Janely Kelu. Korterisse sisenedes on kaks inimest. Voodil istub M. O. ja maas lamab kannatanu M. O. vasakul küljel. M. ütleb, et tema helistas, tegi väljakutse, ütleb, et ei tea kuhu nuga jäi, kuhugi korterisse, lisab, et võttis selle „tema“ käest ära. M. on kontaktne, kehal ja kätel on verekahtlane määrdumine, tema all olev tekk on tumepunast värvi. Politsei ja kiirabi abistavad teda. Haavad on rinnal õla juures ja alaseljal selgroo juures vasakul pool. M. ütleb taustal, et tema võttis M.e käest noa ära. M. vastab ametnikele, et temal kaebusi ei ole, ütleb, et teda ei löödud noaga, ütleb, et „ta“ ei andnud nuga, et ta ise kukkus noa otsa, korrutab seda. Operaatorile M. vastab, et nuga on tema käes aga M.e juures nuga näha ei ole. Salvestus P19552 suures osas dubleerib eelneva salvestuse sisu, nähtub, et kiirabi töötaja ütleb, et pool tundi tagasi käisid seal väljakutsel. Janely Kelu viiakse autosse, kus hakatakse talle turvakontrolli teostama. Salvestus P19807 dubleerib osaliselt eelnevaid salvestusi. Salvestuselt nähtub Janely Kelu viiakse politseisõidukisse, kus ta vastab, et ei tea, mis on juhtunud, „nemad“ olid purjus, keegi naabritest käis mingit jama ajamas ja siis M. kukkus kuskile peaga, käis kiirabi ja M. tuli tagasi päris hullus seisus. Janely vastab, et tema ei teinud midagi, vastab, et M.t vist löödi noaga ja oli juhtunu ajal toas. M. ja M. käisid väljas suitsu tegemas. Ütleb, et tal on käed verised kuna otsis võtmeid, mis olid M.e all ja kinnitab, et ei ole vahepeal käsi pesnud. Salvestustelt U07638 nähtub, et patrullpolitseinik läheneb korterile, kus on M., kelle juttu kuuleb katkendlikult. M. ütleb, et ta tõusis voodist püsti, viskas noa käest, ei tea, kust ta sai selle noa. Vastab, et nuga oli naise käes, ma surusin naisele … ma läksin nii paanikasse, mu sõber lööb mu maha, ma ütlen teile, ma räägin teile pikad jutu. Tema kutsus kiirabi, olid korteris kolmekesi. Ta väsis ära, läks magama, järsku käis tsik-tsik-tsik, siis kuulis kisa, vaatas, et sõber on kõrval verine, naine kisab. Tema samal oli seal ja samas magas. Ta ei näinud löömist. Nähtub vestlus ka naabriga, kes magas ja kuulis koridoris tüli. Politsei lahkub M.iga majast. Politsei küsib M.ilt, kus nuga on ja M. vastab, et ta ei saa niimoodi öelda, et kui sõber ütles, et kaitseb oma naist, siis mis tema teha saab. Lõpuks politsei veenmise peale, et tõtt rääkida ja keegi teda tanki ei pane M. ütleb, et noorpaar läks tülli, tema magas kui see action toimus, arvab, et naine andis nuga, tüli sai alguse, et miks sõber tööl ei käi. M.il oli esimene asi, et sõpra päästa, võttis noa haavast välja, viskas selle kõrvale, see on toas. Salvestuselt U08136 nähtub, et M. on politsei bussis, ärritunud, talle selgitatakse asjaolusid ja hakatakse võtma küünealust proovi. Salvestustel P18847 vestleb politseiametnik Janely Keluga, kelle sõnul viimase tunni-kahe jooksul olid korteris kolmekesi, 4 tema, M. ja M.. M. oli pikali maas. Helistasid M.iga politseisse suhteliselt korraga, erinevatelt telefonidelt. Janely vastab, et võib vene keelt rääkida aga valesti, ei osanud öelda, kas võis häirekeskuse kõne ajal vene keeles rääkida. Janely ütleb, et tal on küll K. nimeline tuttav aga teda korteris ei olnud. Korterit üürib M.. Janely ütleb, et jõi ära kaks purki õlut. Kontrollitakse Janely joovet indikaatorvahendiga, näit on 0,30mg/l. Janely vastab, et olid korteris kolmekesi, lisaks naisi korteris ei olnud, maas oli M. ja külas oli M.. Politseinikud arutlevad Janely jutu osas, üks politseinik väidab, et Janely ei näinud kuidas see juhtus, mehed olid suitsul käinud ja tagasi tulles oli see vigastus. Salvestusel P19552 vesteldakse M.ega haiglas, kes vastab, et vist sai nuga, vist keegi märatses ja ise ei tea, kust sai vigastada, väidab, et korteris oli kõik korras ja konflikte ei olnud M.i ega naisega. Tunnistaja R. P. ütluste (I kd, tl 123-126) kohaselt olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik A. K. said kell 02.45 väljakutse Xxxx, kus väidetavalt naisterahvas lõi korteris noaga meesterahvast. Veel reageerisid sündmuskohale kaks patrulli, kellega jõudsid ühel ajal sündmuskohale, hiljem tuli veel kaks patrulli. Nemad jõudsid kohale kell 02.51, korteri ukse avas neile kell 02.53 Janely Kelu, kellele paigaldati kell 02.56 käerauad. Korteris meesterahvas, kannatanu M. O., lamas voodi kõrval maas, tema all oli verine tekk. Voodi peal istus M. O.. Aitas kannatanu M.e istuma ja nägi, et alaseljas on torkehaav, millest verejooks. Samal ajal jõudis ka kiirabi brigaad, vedasid M.e koridori, et osutada esmaabi. Samal ajal kui tema M.ega tegeles küsis tema kolleeg M.ilt, mis juhtus. M. vastas, et „ta torkas, ta torkas“, mille peale vastas M. „vait, vait“. Kui uuris M.elt, mis juhtus, ei tahtnud ta selgitada ja ütles, et kukkus ise noa selga. Kell 02.59 paigaldati M.ile rauad. Kiirabi viis M.e sündmuskohalt haiglasse. Suundudes M.iga politsei bussi poole viitas M., et nad viibisid korteris kolmekesi, tema, M. ja Janely. M. ütles, et tema magas kui kuulis, et M. ja Janely tülitsevad, ühel hetkel kuulis kriiskeid, ärkas ja nägi, et M. on saanud nuga ja nuga oli haavas. M. ütles, et helistas häirekeskusesse ja tõmbas noa välja. M. viitas, et naisterahvas lõi noaga M.t, kuid täpsemalt ei näinud, kuna magas sündmuse ajal. Tunnistaja vaadates ühetoalist korterit, tema nuga vedelemas kuskil ei näinud. M. ütles, et tõmbas selle haavast välja ja viskas selle kuskile tuppa. Janely enda süüd ei tunnistanud, kolleegide sõnul ütles, et tema antud teoga hakkama ei ole saanud. Suhtles ka korteri vastaskorteriga, kes ütles, et väidetavalt on nendega pidevalt probleeme. Kohale sai kutsutud kriminalistid, majas olemas videovalve esimesel korrusel. Kolleegile ütles M. haiglas, et ta vist sai nuga, et tema käis poes ja kuskil sai nuga. Kiirabi vastuse ja edastatud kiirabikaartide kohaselt (I kd, tl 130-134) 05.04.2022 said kiirabibrigaadid väljasõidukorralduse kell 01.43 ja 02.46, mõlemal korral oli abivajajaks M. O.. Kell 01.43 väljasõidukorraldusele vastavalt kiirabikaardilt nähtub, et kiirabi jõudis kell 01.58 Xxxx ning kannatanu istus WC poti peal, joobes, vastab küsimustele. Patsient komistas vannitoas ja lõi pea kraanikausi vastu, haav on lae piirkonnas ja ei ole sügav, 1 cm pikk, Y tähe kujuline, enam ei veritse. Visiidi tulemusena ei hospitaliseeritud, soovitus vajadusel kutsuda uuesti kiirabi või vajadusel pöörduda traumapunkti. Kell 02.46 väljasõidukorraldusele vastavalt kiirabikaartidelt nähtub, et kohale jõudsid kaks kiirabibrigaadi kell 02.
4. KESKLINNA 911 brigaadi kiirabikaardi kohaselt abistab PAE923 brigaad. Oletatav rünne noaga, patsient väidab, et kukkus noa otsa. Torkehaav paremal rindkere ees-ülaosas. Torkehaav vasakul kesk seljas. Pindmine torke-lõikehaav vasakul rindkere ees-ülaosas. PAE923 brigaadi kiirabikaardi kohaselt nende saabumisel randevuu on kohal, patsient toas põrandal pikali, on näha kaks haava, üks paremal pool üleval rindkeres 3 cm, teine seljas neerupiirkonnas vasakul pool 4-5 cm veritsev haav. Nuga ei ole leitud, patsient on joobes, ei räägi, kuidas see juhtus, teistele küsimustele vastab. Patsient viidi Tallinna Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Isiku läbivaatuse protokolliga (I kd, tl 135-140) tuvastati, et kannatanul M. O. on paremal pool rinnaku ülemises osas umbes 5 cm pikkune ja 4 cm laiune torkehaav. Vasakul pool kaenlaaugu ülaosas umbes 12 cm pikkune pindmine haav. Alaselja keskosas umbes 6 cm pikkune ja 1 cm laiune torkehaav. 5 Kannatanu M. O. 05.04.2022 epikriiside (I kd, tl 145-152) kohaselt on diagnoosidena toodud põhihaigusena traumaatiline pneumotooraks (õhkrind), kaasuvate haigustena rindkere eesseina lahtine haav (paremal, 1 cm pikkune torkehaav), alkoholi tarvitamisega äge intoksikatsioon trauma või muu kehavigastus, rindkere tagaseina lahtine haav (vasakul, 1 cm pikkune haav) ja välispõhjusena on toodud ebaselge tahtlusega kokkupuude terava esemega. Kontrollröntgen näitas minimaalset õhkrinda, mis täiendavat ravi ei vaja. Vastu tulles patsiendi tungivale soovile, lubatud koju. Seisund väljakirjutamisel paranenud, ravialasteks soovitusteks säästlik režiim 3 nädalat, valuravi ja hoiatatud, et alkoholi tarvitamine koos ravimitega on eluohtlik. Ekspertiisiakti nr 22E-AOI0053 (II kd, tl 83-95) kohaselt esinesid 05.04.2022 kannatanul M. O. rindkereõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool rindkere esipinnal, torke-lõikehaav vasakul pool seljal ning pindmine torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas. Rindkereõõnde ulatuv tore-lõikehaav paremal pool rindkere esipinnal on eluohtlik tervisekahjustus, vasakul pool seljal paikneva torke-lõikehaava eluohtlikkust ei saa esitatud andmete pinnalt hinnata, pindmine haav ei ole eluohtlik tervisekahjustus. Vigastuste tekkimise järjekord ei ole määratav. Tervisekahjustuse paranemine kestus tüsistumata kulu korral ei ületa 4 nädalat. Kõik sedastatud vigastused võivad olla tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist 05.04.2022 lühikese ajavahemiku vältel. Kõik sedastatud tervisekahjutused on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et ekspertiisi määrusel näidatud viisil, s.o kahest löögist näiteks noaga paremale poole rinna piirkonda ja vasakule poole selja piirkonda; lõikehaav vasaku õlaliigese eespinnal võib olla tekitatud näiteks noa lõikeservaga. Kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal ei ole täpselt määratletav, kuid võttes arvesse vigastuste paiknemist on tõenäoline, et see võis vigastuste tekitamise ajal muutuda. Tüüpilisi enesekaitse vigastusi M. O.el ei sedastatud. Selliste vigastuste tekitamine iseendale ei ole tõenäoline. Kuivõrd M. O.e vigastusi on pildistatud ilma mõõtkavata ei saa vigastuste tekitamist fotodel näidatud nugadega kinnitada ega välistada. Meditsiinidokumentide andmetel oli M. O.el etanooli kontsentratsioon veres 2,25-2,66 mg/g. Kannatanu M. O. ütluste (I kd, tl 153-156) kohaselt viibis ta 04.04.2022 ajavahemikul 19.0020.00 enda kodus aadressil Xxxx koos oma elukaaslase Janely Kelu ja sõbra M. O.iga. Janely on olnud elukaaslane ühe aasta, M.it tunneb kümme aastat. Rääkisid omavahel juttu, sõid, jõid õlut. Enda arvates käis kolm korda poes alkoholi ja/või toidu järgi. Mingi kord käisid mitmekesi, mingi kord käis üksi, enda mäletamist mööda käis viimasel korral üksi poes. Kell oli kindlasti enne 22, kuna pärast seda alkoholi ei müüda ja kindlasti käis SuperAlko poes, Rimis vist käis ka. Seal oli teisi alkoholipoode ka, kus käisid aga nende nimesid ei mäleta. Ei mäleta millises poes viimasena käis ja kui kaua kõndis poest koju. Kui koju jõudis oli kõik korras, kodus olid Janely ja M.. Mingil hetkel hakkas end halvasti tundma ja palus endale kiirabi kutsuda. Halb enesetunne oli vist sellepärast, et jõi liiga palju alkoholi ja komistas kuhugi otsa. Vist tuli ka kiirabi kohale ja tegi talle süsti, järgmisel päeval ärkas Mustamäe Regionaalhaiglas. Tal ei olnud kodus kedagi, kes oleks võinud teda rünnata, arvab, et tekitas vigastused endale ise. M. O.i kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 28-30) kohaselt 04.04.2022 kella 19.00 paiku sai ta kokku oma tuttava M. O.e ja tema elukaaslase Janelyga, sõitsid koos Lidl poodi, ostis endale 10 õllet. Alguses M. küsis, kas võtame Vana-Tallinnat ka, selle peale Janely hakkas häält tõstma, kui ütles ei, siis Janely rahunes maha. Läksid M.e juurde Xxxx, korteri nr ei tea, ja jõid kamba peale tema õlled ära. Siis käisid jala pärast kella 21te Pärnu mnt alkoholipoes, ostis M.ele Vana-Tallinna ja Janelyle kaks kokteili ning läksid tagasi M.e juurde. Mingi hetk käis WCs või suitsul tema teada M. ja Janely oli kahekesi, tuli tagasi ja nägi, et M.el on pea verine. Küsis M.elt, mis juhtus, vastas, et kukkus vastu treppi. Soovitas kutsuda kiirabi ja Janely kutsus. Kiirabile või politseile M. ütles, et käis suitsul ja koridoris kukkus ning lõi pea ära. Tundis end ise väsinuna, oli varem kaua üleval olnud, läks voodisse ja jäi magama. Mingi aeg ärkas kolksu peale üles, nägi, et M. lamab voodi kõrval põrandal ja oli verine. M. ütles talle, et sai nuga. Ei mäleta kas ta ise võttis noa välja või M. ise, mäletab hetke kui see oli juba M.e käes. Helistas samal ajal Häirekeskusesse, kutsus kiirabi. Noa peitsid koos ära, ei mäleta kas viskasid madratsi 6 alla, aitas peita, sest kartis, et keegi võib seda uuesti kasutada. Olid sel hetkel korteris ainult kolmekesi. Ei mäleta täpselt asjaolusid, vist sõimas Janelyt, sest eeldas, et tema tegi seda. Ei näinud aga noaga löömist pealt, nii et ei saa kindel olla. Politsei ja kiirabi tulid kohale, tema peeti kinni. M. O. täpsustas enda tunnistajana ülekuulamisel (II kd, tl 99-103), et kui magama läks, istusid Janely ja M. veel laua taga ja tarvitasid alkoholi. Ärkas, sest kuulis kolksu, kolks oli nagu inimese kukkumine, eeldab, et see oli M.e kukkumine. Nuga nägi korraks, väike nuga oli, ei mäleta, milline see täpselt välja nägi. Janely samal ajal seisis ukse juures, terve aja seisis, ta kindlasti ka karjus tema peale, et millega ta on hakkama saanud. Ei mäleta, kas Janely talle midagi ka vastas. Ei tea, kus võtmed olid, arvab, et olid kas ukse ees või Janely käes, tema arvates poest tulles ust lukku ei pannud. Ei mäleta, et uks kinni oli, aga Janely seisis ukse ees. Arvab, et Janely oli šoki seisundis, seisis nagu post. On arusaadav, et M. kaitseb oma naist, aga ta ei näinud pealt, et Janely oleks M.t löönud. M.t ei ole näinud juhtunust saadik, ta naine nägi M.t ja oli öelnud, et kukkus ise. Janelyt ei ole näinud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, tl 40) kohaselt tuvastati 05.04.2022 Janely Kelul joove 0,30 mg/l. Isiku läbivaatuse protokolli (II kd, tl 45-55) kohaselt tuvastati, et Janely Kelu kätel ja jalgadel, samuti pükstel ja sandaalidel on veretaoline määrdumine. Asitõendi vaatlusprotokollidega (II kd, tl 63-66, 67-70) on samuti tuvastatud sandaalidel ja pükstel verekahtlast määrdumist. Asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 56-62) on vaadeldud Janely Kelul kinnipidamisel seljas olnud jopet, pusa, t-särki ning aluspesu. Janely Kelu kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd, tl 73-75) kohaselt 04.04.2022 kell 21.00 kuni 05.40.2022 kell 02.45 viibis aadressil Xxxx koos elukaaslase M. O.ega. Samuti oli M.e sõber M., kes tuli, et M.ega paar õlut juua. Tema ise väljas ei käinud, oli koguaeg kodus, mehed käisid koguaeg väljas, kas ühe kaupa või koos, käisid vist suitsetasid. Mingi hetk tuli M. tuppa verise peaga ja ütles, et kukkus vastu mingit äärt vannitoas. Ise ta seda pealt ei näinud. Peast jooksis palju verd ja kutsus kiirabi. Selleks ajaks kui kiirabi jõudis oli M. pead pesnud ja meditsiinilist abi enam ei vajanud. Tema ei ole M.t vastu pead löönud. Peale juhtunut läksid kõik riietes koos voodisse magama. Mingi hetk hakkas M. teda tüütama, rääkis midagi agressiivselt, ärritunult, ise tahtis aga magada ja mitte kuulata seda. Ei tea, miks ta sellist juttu ajas, M. oli väga joobes. Mingi hetk hakkas teda lükkama ja togima, mille peale püsti ja läks eemale, kuna arvas, et M. võib minna vägivaldseks, seda oli ka varem juhtunud. Ei tea, mis siis võis juhtuda, ise läks korraks vannituppa, tuli tagasi ja nägi, et M. lamab pikali maas, on verine. Tema ja M. kutsusid kiirabi, politseinikud pidasid ta kinni. Ta ei saa välistada ega kinnitada, kas ta võis M.t noaga rünnata. Oli tema käitumisest emotsionaalses erutuses. Samuti tarvitas õhtu jooksul kaks õlut ning päeval võttis ka talle välja kirjutatud antidepressandid. Arvab, et on rase, test oli positiivne ja käis günekoloogi juures ka. Oli kokkulepe M.ega, et M. ei joo tema juuresolekul, sel õhtul lubas paar õlut juua, aga jõi veel ka 0,5 l Vana-Tallinna. M. jõi õlut ja jäi nende juurde, kuna ei saanud joobes peaga rooli minna. M. muutub joobes olekus ebaadekvaatseks. Mõistab, et võis kahtlustuses olevad teod toime panna, või kannatanu sõber M., samas ei usu, et M. seda teha võis. Janely Kelu 29.06.2022 ülekuulamisel (II kd, tl 105108) täpsustas oma varasemalt antud ütlusi ning tunnistas süüd terves ulatuses ja kahetseb tehtut. Selgitas, et kui olid kõik magama läinud, hakkas M. mingit hetk teda lükkama, togis jalaga, võis teda ka vastu seina lükata, tegi kõik, et teda närvi ajada. Tõusid mõlemad voodi peale püsti, karjusid üksteise peale. Hakkas rüselus, tuba oli pime. Ta ei tea, kuidas nuga tema kätte sai, voodi oli kohe köögilaua juures ju siis võttis sealt noa, võis võtta selle enesekaitseks. M. teda otseselt ei rünnanud, kuid arvas, et võib talle kallale tulla, sest nii on varem juhtunud. Rüseluse ajal oli nuga tema käes, ta ei löönud sellega, käed liikusid rüselusega kaasa. M. võttis temast kinni ja siis lasi jälle lahti, mille peale läks ta vannituppa, et eemal olla. Ta ei saanud aru, et oli M.ele noaga pihta saanud, oli ärritunud ja kuri tema käitumise pärast. Nuga pidi jääma kuskile sinna, kus nad rüselesid. Kui tuli tuppa tagasi tuli põles ja M. oli verisena maas. Ei tea, mis noast edasi sai. Võtmed olid jope taskus, mis oli M.e all. Hetkel on xxxx ja M. O. on lapse isa. On M.ega olnud suhtes üle aasta aja, millest pool aastat on elanud koos. Otsivad uut üürikorterit, et taas koos elada ja kus saaks last kasvatada. On käinud kaks korda vägivallast loobumise vestlusel ning kolmas kord tuleb kindlasti ka. 7 Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 97-101) nähtub, et sündmuskohalt Xxxx toast voodi vasakpoolsel küljel olevast peatsist kaasa võetud musta värvi käepidemega nuga, kirjaga „Fiskars“, tera pikkus on 10,5 cm, tera kõige laiem koht 2,5 cm, teral on mõlemal pool halli värvi määrdumine. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 102-106) nähtub, et sündmuskohalt Xxxx voodi pealt kaasa võetud halli värvi mantlil on parem hõlma ülaosas verekahtlast määrdumist. Läbivad augud või muud kahjustused mantlil puuduvad. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 102-106) nähtub, et sündmuskohalt Xxxx toast põrandalt kaasa võetud tumesinist tooni jopel on näha terve jope ulatuses välisel küljel verekahtlaseid määrdumisi. Jope siseküljel alusel osal ning keskel on näha ulatuslikku verekahtlast määrdumist. Läbivad augud või muud kahjustused jopel puuduvad. Eeltoodud tõenditest nähtub ja puudub ka vaidlus selles, et süüdistatav, kannatanu ja nende sõber M. O. viibisid 04.04-05.04.2022 xxxx ja tarvitasid koos alkoholi. Süüdistatava sõnul tekkis neil kannatanuga tüli ja rüselus ning ta möönab, et rüseluse ajal oli tal nuga käes, täpselt selle võtmist ei mäleta, arvab, et võis selle võtta enesekaitseks, kuna kannatanu oli varem tema vastu agressiivne olnud. Ei saanud aru, et oli M.ele noaga pihta läinud. Janely Kelu sõnul tekkis tüli, kui M. O. teda kiusama hakkas, karjusid üksteise peale ja tekkis rüselus. M. ise õhtust seda konflikti ei mäleta ning on ütlusi andnud vaid samal õhtul olnud varasema peavigastuse kohta, kui kiirabi kohal käis ning enda sõnade kohaselt järgmisel hetkel ärkas haiglas. Seda, et öösel tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt ning kannatanul olid noahaavad, kinnitavavad ka tunnistaja M. O.i ütlused. Tema sõnade kohaselt oli noorpaar tülli läinud siis, kui tema magas ning ärkas kolksu peale, mis tekkis siis, kui M. maha kukkus. Ei näinud pealt, et Janely oleks M.t löönud, kuid M. ütles talle, et ta sai nuga. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt, kui tema kolleeg sündmuskohal küsis M.ilt, mis juhtus, vastas viimane, et „ta torkas, ta torkas“, mille peale vastas M. „vait, vait“. Kui tunnistaja R. P. uuris M.elt, mis juhtus, ei tahtnud ta selgitada ja ütles, et kukkus ise noa selga. Ekspertiisiaktist nähtub, et M.el oli noahaavu kolm, s.o paremal pool rindkere esipinnal, vasakul pool seljal ning pindmine torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas. Samuti ekspertiisiakti kohaselt selliste vigastuste tekitamine iseendale ei ole tõenäoline, seega ei ole usutav ka M. O.e väide, et kukkus ise noa otsa, mis nähtub politseiametnike rinnakaamera salvestuselt. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et M. O. kukkus noa otsa kolm korda järjest nii kõhuli kui ka selili. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka kannatanu M. O.e väidet selle kohta, et sai nuga siis kui viimati poes käis, ehk enne kella 22.00, kuivõrd keegi teine korteris olijatest ei olnud sellisest vigastusest teadlik ning kiirabi käis esimest korda sündmuskohal kell 01.58, kui kaebuseks oli peahaav, mis oli tekkinud väidetavalt kukkumise tagajärjel. Seega said noahaavad tekkida alles pärast kiirabi poolt peahaava ülevaatamist, s.o peale kella 02.
5. Ei ole eluliselt usutav ka võimalus, et kannatanul oli niivõrd ohtlik lõiketorkehaav juba 5 tundi enne kell 02.55 kiirabi brigaadide saabumist. Kuivõrd M. O.i süüle ei viita ükski asjaolu ning korteris kedagi teist sellel öösel ei viibinud ja lõike-torkehaav oli tekkinud ka selga, siis ei saanud neid keegi teine peale süüdistatava tekitada. Süüdistatava suutmatus asjaolude üksikasju mäletada on kohtu arvates seletatav õhtu jooksul tarbitud alkoholi ja selle mõjuga, samuti kaitsereaktsiooniga, mis tingib selle, et isik ise ei suuda endale oma tegu tunnistada, veel vähem siis teistele. Süüdistatav tunnistas end kohtulikul arutamisel siiski süüdi täies ulatuses, kuid ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Seega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 01.58 - 02.45 Xxxx korteris lõi Janely Kelu noaga kolmel korral noaga M. O.t keha piirkonda, tekitades viimasele sellega füüsilist valu ja eluohtliku vigastuse – rindkereõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool rindkere eespinnal, mille tagajärjel tekkis parempoolne õhkrind. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on M. O.el esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist on rinnaõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Lisaks põhjustas Janely Kelu oma tegevusega kannatanu M. O. vasakul pool seljal paikneva torke8 lõikehaava ja pindmise kaare kujulise torke-lõikehaava vasaku õlaliigese eespinnal. Seega on tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 118

lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121

) vastav tagajärg.

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on

§ 118

lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte pdes 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on

§ 118

käsitatav vaid

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Sellise

§ 121

lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab

§ 118lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik.

Järelikult ei saa

§ 118

lgs 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid

§ 118

lg 1 ps 1 nimetatud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Lisaks tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu tunneb või mitte. Järgmisena peab kohus hindama Janely Kelu tegevuses

§ 118lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht. Käesoleval juhul saab tervisekahjustuse asukohast teha järelduse, et mingil hetkel rünnatav oli ründaja poole seljaga. Süüdistatava selgituste kohaselt oli neil kannatanuga tüli ja tekkis rüselus, mille ajal tal nuga käes oli, kannatanut ta lüüa ei tahtnud ning ei saanud aru, et oleks kannatanule üldse noaga pihta läinud. Kannatanule tekkinud vigastuste puhul on vaid ühe torke-lõike haava puhul tegemist pindmise vigastusega, kaks teist vigastust on aga sügavad. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et Janely Kelu, hoides 10,5 cm pikkuse teraga kööginuga rüseluse ajal käes, lõi kannatanut noaga tahtlikult tüli käigus. Süüdistatav pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et lüües rinna ja selja piirkonda, ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, s.o terava otsaga kööginuga, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, kuivõrd teist inimest noaga selga lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki, seda enam, kui lüüa kahel korral ning kolmandal korral tekitada lõikehaav. Kohtu arvates näitab tervise kahjustamise eesmärki juba tekitatud vigastuste rohkus, mis eeldas korduvaid lööke noaga. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga selja ja rinna piirkonda lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Ka süüdistatav sai sellest aru, kuna Häirekeskusele kõnesalvestisel ütleb, et „Keegi sai nuga! Sureb ära“. See tähendab, et süüdistatav pidas võimalikuks, et tema poolt kannatanule tekitatud vigastused võisid kaasa tuua surma. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati 9 kaudse tahtlusega oht elule. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Janely Kelu tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 118

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates Janely Kelu süü suurust

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osundab kohus, et süüdistatav lõi M. O.t noaga vähemalt kolmel korral, tekitades kannatanu M. O. eluohtliku tervisekahjustuse, s.o rindkereõõnde ulatuv torkelõikehaava paremal pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis parempoolne õhkrind. Lisaks põhjustas Janely Kelu oma tegevusega kannatanu M. O. vasakul pool seljal paikneva torke-lõikehaava ja pindmise kaare kujulise torke-lõikehaava vasaku õlaliigese eespinnal. Kohtu hinnangul, arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust on süüdistatava süü keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süüteo toimepanemist täies ulatuses ning tehtut kahetsenud. Ka kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd täielikult ning kahetses toimepandut, millise kahetsuse siiruses kohtul alus kahtlemiseks puudub. Süüdistusaktis on raskendava asjaoluna välja toodud

§ 58p 4 süüteo toimepanemine süüdlase praeguse pereliikme suhtes.

Raskendavaks asjaoluks loetakse seadusest tulenevalt süüteo toimepanemist süüdlasega koos elava isiku suhtes. M. O. ja Janely Kelu on olnud suhtes üle aasta ning koos elanud 6 kuud (vastavalt Janely Kelu 29.06.2022 ütlustele). Kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos ja lähisuhtes elava inimese suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kohus leiab, et asjaolul, et süüdistatav ja kannatanu on käesolevaks ajaks endised elukaaslased, ei muuda olematuks nende koos elamist ja lähisuhet teo toimepanemise ajal ning ka

§ 58

p 4 sõnastusest tuleneb, et raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine süüdlase praeguse pereliikme või süüdlasega koos elava isiku suhtes, s.t selline suhe on oluline juhul, kui see suhe leiab aset teo toimepanemise ajal. Karistusregistri andmete (tl 109-111) kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, on seitse kehtivat väärteokaristust aastast 2013 ja enne seda, milliste tegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samas on nende väärteootsuste täitmine aegunud, kuivõrd vastavalt

§ 82

lg 4 sätetele täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Sama sätte teise lause kohaselt täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaks sellele, et süüdistatav oleks viimase nelja aasta jooksul vangistust kandnud ja otsuste täitmine oleks olnud aastaid peatunud. Seega on tegemist väärteokaristustega, mis ei saa enam olla kehtivad. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ka kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale saaks siiski mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüteo toimepanemine ajendatud süüdistatava ja kannatanu vahelisest tülist, mis tekkis sellest, et kannatanu tarvitas liigselt alkoholi ning süüdistatavale see ei meeldinud. Tüli tekkimise kohta on üheselt ütlusi andnud ka tunnistajana üle kuulatud M. O., kes kuulis süüdistatava ja 10 kannatanu valjuhäälset sõnelemist. Arvestades tekkinud tüli põhjusi ja kannatanu liigsest alkoholi tarvitamisest tekkinud olukorda, kus kannatanu muutus ebaadekvaatseks, leiab kohus, et tüli lõppemine kannatanule tervisekahjustuste tekitamisega süüdistatava poolt on põhjustatud ka kannatanu käitumisest. Kohus leiab, et juhul, kui kannatanu ei oleks sellisel määral alkoholi tarvitanud, ei oleks tüli tekkinud ja võimalik, et süütegu ei oleks ka toime pandud. Iseasi on muidugi see, kas seda tüli pidi lahendama süüdistuses kirjeldatud viisil ja vahendiga. Seetõttu loeb kohus oluliseks ka kannatanu käitumist ning kohtu arvates peab see mõjutama ka mõistetavat karistust ja tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle ettenähtud sanktsiooni kõrgest alammäärast tingituna suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas arvestades teo tagajärge ning kannatanu suhtumist asetleidnud sündmusesse, mille osas tal süüdistatavale mingeid pretensioone ei ole, leiab kohus, et teo ebaõigust arvestades saab kohus mõistetava karistuse jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et süüdistatav on käesoleval hetkel rase ning lapse sünd võib aset leida ühe kuu jooksul. Seejuures on kannatanu lubanud süüdistatavat materiaalselt toetada kuigi nende kooselu on lõppenud. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust. Janely Kelu ütluste kohaselt käis ta vabatahtlikult vägivallast loobumise vestlustel, mis näitab tema soovi oma probleemidega tegeleda. Mis puudutab kehtivaid väärteokaristusi, siis tegemist on karistustega, milliste täitmine on aegunud ning need karistused ei peaks tegelikkuses enam kehtivad olema ning nende karistustega kohus arvestada ei saa. Tegemist on karistustega, mis on määratud üheksa ja enam aastat tagasi ning juba see asjaolu viitab sellele, et need karistused ei saa süüdistatavat iseloomustada käesoleval ajahetkel. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistataval pärast kinnipidamist tuvastatud väljahingatavas õhus alkoholi 0,30 mg/l (tl 40 kd II), mis viitab alkoholi tarvitamise tunnustele, s.t süüdistatav ei olnud alkoholijoobes. Kriminaalasjast ei nähtu ka muid asjaolusid, mis viitaks süüdistatava sõltuvusprobleemidele ning ka süüdistatav ise selgitas, et ta ei ole viimasel ajal midagi tarvitanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava isikuandmed ja ka karistusandmed ei viita sellele, et süüdistatava peaks allutama käitumiskontrollile ja andma ta kriminaalhooldaja järelevalve alla. Seda enam, et pärast lapse sündi peab süüdistatav tegelema lapsega ning käitumiskontrollile allumine ühes käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega oleks sellises olukorras äärmiselt keerukas. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei pea käitumiskontrollile allutama, kuivõrd selleks puudub vajadus ning kohus leiab, et süüdistatava suhtes võib kohaldada

§ 73

sätteid ja karistuse saab jätta kohaldamata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavale määratav katseaeg peaks olema piisav vahend süüdistatava edasisele õiguskuulekusele sundimiseks. Uue tahtliku kuriteo toimepanemine tingiks süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse mõistmise. 11

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, ekspertiisi kulu ning lukuvahetuse kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd ka lühimenetluses on esimese astme kuriteo puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-AOI0053 kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Patrullpolitseinikud tellisid aadressile Xxxx Lukuabi Grupp OÜlt välisukse lukusüdamiku vahetuse, mille kohta esitati arve summas kokku 50 eurot. Antud juhul oli luku vahetamine vajalik kuivõrd kõik sündmuskohal olnud isikud olid ära toimetatud ning ei suudetud tuvastada, kas on olemas ka varuvõtmeid, kuid vajalik oli korteris oleva varaomanike vara kaitse. Seega saab asuda seisukohale, et Lukuabi Grupp OÜ esitatud lukuvahetuse arve on põhjendatud kogu ulatuses. Süüdistatava Janely Kelu ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ja tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et süüteole eelnenud, s.o
3. aastal oli süüdistatava tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 28 eurot. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline või et ta oma terviseseisundi tõttu on töövõimetu. Süüdistatava selgituste kohaselt soovib ta üürida endale elamispinda, mis tähendab seda, et süüdistataval on sissetulek olemas. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt 12 väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab sedagi, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud, millega pidanuks süüdistatav enne süüteo toimepanemist arvestama. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatava tagasihoidlikku sissetulekut, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (I kd, tl 112-113; II kd, tl 71-72). Sündmuskoha vaatluse käigus 05.04.2022 xxxx korterist on kaasa võetud ja üleandmisevastuvõtmise akti nr 21ATH18253 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud 9 bioloogilist proovi (pakendid nr 1, 2, 11.1, 11.2, 13, 14, 15, 16.1, 16.2), 2 plekkpurki 0,5 l „ARGUS“ (pakendid nr 4, 8), 2 klaaspudelit 0,5 l „Kuldne Köster“ (pakendid nr 9, 10), nuga (pakend nr 11). Kohus leiab, et kuivõrd nende esemete (plekkpurgid, klaaspudelid, nuga) puhul on tegemist kaubanduslikku väärtust mitte omavate asjadega ja kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Sündmuskoha vaatluse käigus 05.04.2022 xxxx korterist on kaasa võetud ja üleandmisevastuvõtmise akti nr 21ATH18253 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud nuga (pakend nr 16). Noa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleb nuga

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Sündmuskohta vaatluse käigus 05.04.2022 xxxx korterist on kaasa võetud verekahtlase määrdumisega tumesinist tooni jope (pakend nr 3) ja verekahtlase määrdumisega halli värvi mantel (pakend nr 5). Süüdistatava selgituste kohaselt kuulub jope temale, kuid kuivõrd see on määrdunud ja jope puhastamise võimalikkus on küsitav, siis ta seda tagasi ei soovinud. Süüdistatava sõnade kohaselt kuulub aga hall mantel M. O.. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav oma jopet tagasi ei soovinud, tegemist on tugevalt verega määrdunud riietusesemega, siis ei ole otsuse jõustumise järgselt sellel jopel enam ei materiaalset ega tõenduslikku väärtust ning see jope tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtuseta asi. Hall mantel kuulub M. O., kes aga kohtuistungile ei ilmunud. Seega ei saanud kohus tuvastada kas M. O. soovib asja tagastamist või mitte. Kuigi mantel on tugevasti verega määrdunud ja selle puhastamine võib osutuda keeruliseks, ei saa kohus ise otsustada kas tegemist on väärtusetu asjaga ja lasta see hävitada. Seega kuna asja omanik on teada, tuleb see mantel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule M. O.. Janely Kelu 05.04.2022 läbivaatuse käigus on võetud ja üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH18252 alusel 17.06.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud proovid 13 (pakendid nr 1, 2, 3, 4) ning jope (pakend nr 5), pusa (pakend nr 6), T-särk (pakend 7), aluspüksid (pakend nr 8), rinnahoidjad (pakend nr 9), püksid (pakend nr 10) ja sandaalid (pakend nr 11). Kohus leiab, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Samas kuivõrd muude asjade, s.o jope, pükste, pusa, T-särgi, aluspesu ja sandaalide omanik on teada ja asjade omanik soovis nende tagastamist, tuleb need asjad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule Janely Kelu. Kriminaaltoimikus on DVD+R plaat 05.04.2022 rinnakaamerate videosalvestustega, DVD+R plaat sündmuskoha fotodega, 3 CD-R plaati Häirekeskuse kõnede salvestitega (ühes ümbrikus II kd tagakaane küljes) ja DVD plaat ekspertiisiks esitatud andmetega (ümbrikud II kd tagakaane küljes), mis on teabekandjateks, millistele on talletatud olulist tõendusteavet. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14