Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57021 Tsiviilasi H L kohustustest vabastamise

) § 175 lg-le

1. 22.08.2022 esitas võlgnik H L kohtule viimase usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt kasvatab võlgnik üksikvanemana alaealist tütart. Lapse isa toetab last igakuiselt 50 euroga. Võlgnik töötab xxx. Kogu kohustustest vabastamise menetluse on võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega. 11.08.2022 esitas H L taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad:   Võlausaldaja xxx AS palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees arvestatavas ulatuses rahuldanud. Samuti ei ole ta teinud pikendatud kohustustest vabastamise perioodi jooksul võlausaldajale makseid. Võla jääk on 641,35 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja xxx OÜ ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses jäänud kohustustest vabastamisega. Võlgnik ei ole midagi ette võtnud, et kustutada oma võlgnevus võlausaldaja ees. Võla jääk 187,636 eurot.     Võlausaldaja xxx OÜ teatas, et võlgnikult on laekunud kokku 351,10 eurot. Võlausaldaja on võla kustutanud. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja xxx AS juhib tähelepanu, et võlgnik sai 2021 septembrikuus AS xxx väljamakseid kokku 9428,67 eurot, mida ta ei ole väljamakse tegemisel arvesse võtnud. II pensionisambast väljamakstav pension kujutab endast sissetulekut ja see loetakse loovutatuks usaldusisikule. Seega on võlgnik rikkunud seadusest tulenevat loovutuskohustust ja kahjustanud võlausaldaja huve. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale kokku tasunud 2172,44 eurot. Võla jääk on 4257,85 eurot. Võlausaldaja palub jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja xxx OÜ leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik võttis
2. aasta septembris kogumispensioni teisest sambast välja raha summas 9409,07 eurot. Kuigi antud tulu oleks pidanud minema võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, otsustas võlgnik nimetatud summa kulutada enda tarbeks. Arvestades summasid, mis on menetluse kestel jäänud võlgnikult saamata oli võlgnikul võimalik täies ulatuses rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded. Võlgniku rikkumised on olulised ja korduvad. Võlausaldaja xxx AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võla jääk on 1869,69 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt kohtuistungil ära kuulatud. 01.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku H L ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmusid võlgnik ja usaldusisik H L. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et sellel aastal on sissetulek 1312 eurot kuus. Alates oktoobrist tõuseb palk 1412 euroni. Tasuvama töö saamiseks on vaja haridust, mida võlgnikul ei ole. Võlgniku haridus on sotsiaalvaldkonnas, aga sealsed palgad jäävad samasse vahemikku. Võlgnik on alaealise tütre üksikvanem. Lapse isa maksab elatist 50 eurot kuus. Võlgnik elab sugulase juures ja pere aitab selle eest tasuda, ise üürida ei saaks. Pensioni väljamakse andis võlgnik emale hoiule, et pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist saaks enda kodule mõelda. Pensionikeskuse laekumisest ei ole väljamakseid teinud. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 01.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 28.09.2022 võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks, et saada nende nõusolek võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik esitas 27.09.2022 kohtule xxx AS-ga sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt võlgnik tasub võlausaldajale võla jäägi summas 3939,85 eurot 24 kuuga, orienteeruvalt 164 eurot kuus. Pooled leppisid kokku, et kokkulepe kehtib sõltumata sellest, kas kohus vabastab võlgniku kohustustest või mitte. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud seitse aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ ja xx AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. xxx AS jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. xxx OÜ teatas, et ta on võla kustutanud. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on arvestataval määral vähendanud kõikide võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud mõistlikult tulutooval töökohal ja täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi. Seoses võlausaldajate seisukohtadega märgib kohus järgmist. Võlgnik on menetluse kestel käitunud heatahtlikult ja

§ 173sätestatud kohustusi silmas pidades.

Selleks on ta järjepidevalt tööl käinud, sh teinud ka lisatöid ning kandnud raha usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 7339,74 eurot (21.-23.08.2016 kokku 1097,26 eurot + 25.09.2017 kokku 949,62 eurot + 23.09.-03.10.2018 kokku 950,41 eurot + 08.10.2019 kokku 901,26 eurot + 17.-19.06.2020 kokku 680,19 eurot + 01.11.2021 kokku 1761 eurot + 23.08.2022 kokku 1000 eurot). Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, sh asjaolu, et ta kasvatab vähese toetusega üksinda alaealist last, on võlgniku pingutused märkimisväärsed. Samuti on võlgnik ja tema usaldusisik teinud kohtuga kogu menetluse kestel igakülgset koostööd, sh esitanud aruandeid koos ettenähtud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on käitunud heas usus ja andnud endast parima võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Vaatamata eeltoodule kohus nõustub võlausaldajate xxx AS ja xxx OÜ etteheidetega, et võlgnik ei arvestanud kogumispensioni teisest sambast saadud väljamaksega summas 9428,67 eurot. Samas ei tuvasta kohus selles võlgniku süülist käitumist, mida

§ 175lg 2 p 2 eeldab.

Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-119-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

§ 175lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oma eelpool viidatud kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et andis saadud väljamakse emale hoiule, et peale menetluse lõppemist saaks enda kodule mõelda. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik oma nõudeid võimaluste piires ja arvestatavas ulatuses ka vähendanud. Kohus arvestab mh asjaolu, et võlgnik sõlmis oma suurima võlausaldaja xxx AS-ga 27.09.2022 kokkuleppe, mille kohaselt lubab võlgnik jätkata maksete tasumisega ka peale kohustustest vabastamise menetluse lõppu. Eeltoodu kogumis viitab asjaolule, et võlgnik on vägagi huvitatud oma võlgade tasumisest, kuid selle kõige juures ei saa ta põhjendatult jätta ennast ega oma last elukohata. Kuigi praegusel hetkel on võlgnik esile toonud, et elukoha eest tasumisel abistab teda pere, siis sellele ei ole tal võimalik jääda alatiseks toetuma. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-6013 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku H L majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku H L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb H L tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate H L (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik