2-16-15778/20

Tsiviilasi nr 2-16-15778 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017.a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-15778 Tsiviilasi Tartu MK 07.10.2021, 11.10.2021, 29.10.2021 määrused ja V.S. hagi M.S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1935 eurot ja 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja V.S. (isikukood XXX; XXX) • Hageja V.S.(isikukood XXX; XXX) • Hagejate seaduslik esindaja M.S.(isikukood XXX; XXX; XXX) • Kostja M.S.(isikukood XXX; XXX) • Kostja esindaja vandeadvokaat R.V. (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 04.04.2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1
4. V.S. ja V.S.(hagejad) esitasid 19.10.2016 Tartu Maakohtusse hagi M.S.(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid elatise välja mõista asenduskohustusena seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt ei täida hagejate isa A.S. nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust. A.S. lt kohtuotsusega välja mõistetud elatisraha võlg on kohtutäituri tõendi kohaselt 01.09.2016 seisuga 26 503.06 eurot. Ka kriminaalkaristus elatise mittemaksmise eest ei ole mõjutanud A.S.t elatist tasuma. Laste isa on tasunud elatisena alla 40 euro suuruseid makseid. Hagejate hinnangul võimaldab kostja varaline seisukord asenduskohustuse täitmise korras anda igakuist elatist oma lapselastele. Kostja elab isiklikus majas, tal ei ole vaja maksta üüritasu ega laenumakseid. Kostja ei ole tõendanud suuri kulutusi tervishoiule ega ka teisi hädavajalikke kulusid. Laste ema tervislike põhjuste ja erihariduse puudumise tõttu ei saa perekond regulaarset sissetulekut pereema töötasust. Kostja sissetulek üksikisikuna ületab terve hagejate perekonna igakuised sissetulekud. Asenduskohustuse täitmisel asub laste vanaema algselt kohustatud isiku asemele, mistõttu ei ole tal õigust nõuda lastele makstavast elatisest vabastamist või selle piiramist. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja on pensionär ja tema sissetuleku moodustavad igakuine pension 409.88 eurot ja abikaasa surmast tulenevalt toitjakaotuse toetus summas 216 eurot. Toitjakaotuse toetus on määratud aasta kaupa, st. kostja peab iga-aastaselt tegema avalduse Venemaale, kus sealsed asutused vaatavad selle avalduse põhjendatuse uuesti läbi. Seega ei ole see toetus kostjale garanteeritud vaid ainult 1-aastase perioodina. Kostjale kuuluv kinnistu on tema eluase. Kostjal ei ole muud kinnisvara, sõidukeid ega väärtpabereid. Kostja sissetulek kulub kinnistu ülalpidamisele, elektriarved on kohati ca 200 eurot kuus, samuti maksab kostja küttepuude eest kord aastas ca 300 eurot. Kostja tellib igakuiselt ajalehti, veel on oluline kulu toidu peale, samuti rohtude ja riiete peale, mille peale kulub samuti paarsada eurot kuus. Sellises olukorras ei jää kostjal alles rahalisi vahendeid, et selle arvelt veel lastelastele elatist maksta, ilma et see mõjutaks tema enda tavalist ülalpidamist. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et M.S.on V.S. ja V.S.isa ema, st vanaema. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vastavalt PKS §-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Riigikohus on lahendis XXX jõudnud seisukohale, et PKS § 106 lg 2 esimese lause mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isikult ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil 2 ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Antud juhul on Tartu Maakohtu 04.07.2007 otsusega tsiviilasjas nr XXX A.S.lt välja mõistetud hagejate ülalpidamiseks elatis miinimummääras kuni nende täisealiseks saamiseni (lk 5-8). Kohtutäituri tõendi kohaselt on seisuga 01.09.2016 elatisraha võlgnevus kokku 26 503.06 eurot (lk 9). Seega ei ole laste isalt õnnestunud ka täitemenetluse abil lastele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest lapse isal ei ole vara, mille arvel saaks kohtuotsust täita. Arvestades nimetatud asjaolusid, on kostjal tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejatele lapse isa asemel ülalpidamist. Vanavanemad peavad lapselapse ülalpidamise kohustust täitma vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (Riigikohtu otsus nr XXX, p 20). Kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda tal lapselastele ülalpidamist anda. Elatise tasumine kahjustaks kostjat ennast, kuna tema sissetulek katab vaid tema igapäevased vajalikud kulud. Kostja on esile toonud, et tema sissetulekuks on pension 409.88 eurot kuus. Tema sissetulek perioodil 01.05.2016 kuni 30.04.2017 oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 4704.39 eurot, s.t keskmiselt 392 eurot kuus (lk 58). Kohus loeb kostja sissetuleku suuruse nimetatud ulatuses tuvastatuks. Kostja on lisaks avaldanud, et saab Vene riigilt toitjakaotuse toetust 216 eurot kuus. Kostja selgituse järgi määratakse toetus üheaastase perioodina ning kostja ei tea, kas ta enam uuel aastal vastavat toetust saab. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et toitjakaotuse toetust ei saa arvestada kostja püsiva sissetulekuna. Kostjale ei kuulu sellist vallas- või kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hagejate ülalpidamiseks. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale kinnistu aadressil Metsa 9 väikekoht, Kabina küla, Luunja vald, Tartu maakond. Tegemist on kostja koduga. Kohus on kindlaks teinud, et kostjal puudub muu oluline vara. Kohus leiab, et vanaduspensioniealiselt kostjalt ei saa eeldada alaealiste laste vanematega võrdset võimet ja kohustust hankida endale alaealiste lastelaste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu otsus nr XXX p 15, XXX-12 p 17). Samuti ei ole vanavanemal kohustust piirata lapselapse ülalpidamise eesmärgil omaenda kulutusi ja väljaminekuid. Kostja igakuine vanaduspension tagab eelduslikult kostja enese tavalise ülalpidamise ning selle arvelt ei ole võimalik asenduskohustusena ülalpidamiskohustust täita. Seega arvestades kostja sissetulekut ja varalist seisundit, on kohus jõudnud seisukohale, et kostja ei ole enda tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline hagejatele ülalpidamist andma ning seetõttu vabaneb kostja PKS § 102 lg 1 alusel täielikult oma lapselastele elatise tasumise asenduskohustuse täitmisest.
8. Kohus selgitab hagejatele, et 01.01.2017 jõustus perehüvitiste seadus, mille alusel on hagejatel võimalik saada riigilt täitemenetlusaegset elatisabi. Kui kohtulahendiga välja 3 mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatisabi lapsele 100 euro ulatuses (PHS § 59).
9. Menetluskulud Kohus kohaldab käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja menetluskulude jätmine alaealiste hagejate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4