← Eesti

2-22-114129/9

Obsah (6)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-114129 Tsivi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja C ASi vahel 07.03.2019 sõlmitud leping, mille alusel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. 07.03.2019 esitas kostja laenutaotluse krediidilimiidist 3000 euro saamiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. C AS loovutas nõude hagejale. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis hagimaterjalid e-posti aadressil xxxx, kuid kostja nende kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks püüdis kohus hagimaterjalid kätte toimetada aadressil xxxx, kuid neid ei õnnestunud kostjale isiklikult üle anda. Seetõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.09.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.09.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb menetluskuluna riigilõivu 630 euro ja õigusabikulu 100 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist kostjalt. Õigusabi osutajal on kulunud hagiavalduse aluseks olevate 2 dokumentidega tutvumisele, tõendite komplekteerimisele ja hagi koostamisele kokku 1 h. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot + km. Hageja tasutud riigilõiv 630 eurot jääb

§ 162alusel kostja kanda.

Lisaks jäävad kostja kanda näidatud mahus mõistlikud ja vajalikud hageja esinduskulud 100 eurot. Seega on hüvitatavad menetluskulud kokku 730 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.