Obsah (6)

§ 372§ 371§ 338§ 340§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16669 Tsiviilasi A. P. hagi K.S. vastu elatise vähendam

) § 372 lg-st 1 lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

1. Tartu Maakohus
2. mai 2021 määrusega kinnitanud hageja ja alaealiste seadusliku esindaja K. S. 10.05.2021 kohtuistungil sõlmitud kompromissi, mille järgi leppisid pooled kokku, et hageja tasub alates
3. juunist 2021 tasub hageja laste ülalpidamiseks nende seadusliku esindaja pangakontole kokku 1126 eurot kuus, mis koosneb elatisrahast 292 eurot iga lapse kohta ning 250 eurot lastega seotud lisakulutuste hüvitamiseks. 5.

§ 371

lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus ei vasta

§ 338ja § 363 sätestatud vorminõuetele.

Hagi on esitatud vale isiku vastu ja puuduvad õigete menetlusosaliste andmed. Hageja on märkinud kostjaks K. S., kes ei saa olla antud asjas kostja. Kohus selgitab, et nõue elatise vähendamiseks tuleb esitada ülalpidamise saamiseks õigustatud isikute vastu. Kostjateks saaksid sellise nõude puhul olla seega alaealised lapsed. 6. Samuti on ebaselge hageja nõue ja selle kujunemise kord. Kohus saab aru, et hageja hinnangul on tema jaoks aktsepteeritav tasuda elatist kolmele lapsele kogusummas. Ebaselgeks jääb, kuidas on hageja summa arvestanud ning kuidas jaguneb see kolme lapse peale. Hagejal tuleb selgelt esile tuua, millise summani tuleb vähendada igale lapsele tasutavat elatist. 7.

§ 371

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi teise punkti järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja ei ole piisavalt esile toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis võimaldaksid nende õigsuse korral hagi rahuldada. Hageja tugineb elatise vähendamise nõudes üksnes ühele asjaolule – riikliku toetuse kasvamine kolme lapsega peredele summani 860 eurot kuus. Muid elatise vähendamist tingivaid asjaolusid ei ole hageja esile toonud.
2. Kohus selgitab, et kui hageja soovib tugineda võimalikele muudatustele perehüvitiste seaduses, siis on avaldus esitatud ennatlikult, kuna vastav seaduseelnõu ei ole veel vastu võetud, seega võib selle sisu veel muutuda ning teadmata on, kas ja millal võimalikud õigusmuudatused jõustuvad. Kohus selgitab, et samas eelnõus on paralleelselt menetluses perekonnaseaduse muudatus, mis välistab lasterikka pere toetuse mahaarvestamise tasutava elatise summast, seega välistaks eelnõu sellisel kujul vastuvõtmine hageja nõude. 10.

§ 340

¹ lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine

§ § 340¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus

§-s 2 sätestatud põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuigi hagiavalduse vormilised puudused võiksid eelduslikult olla kõrvaldatavad, ei ole võimalik hagejal muuta faktilist asjaolu, et tema nõude alus ei ole käesoleval hetkel õiguskorda lisandunud ning selle sisu arvestades välistaks see praegusel kujul vastuvõtmisel hageja nõude. 11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

12. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel, st elatise nõude vähendamise aluse tekkimisel, on hagejal võimalik kohtule esitada selge tsiviilkohtumenetluse nõuetele vastav hagiavaldus õigete kostjate vastu. 13.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 14. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik