← Eesti

2-22-3226/18

Obsah (4)§ 101§ 102§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3226 Tsiviilasi E Ru ja S Ru hagi A Ru v

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause)); 2.2.2.

S Ru (isikukood xxx) kasuks igakuine elatis summas 191,79 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (s.o 50% lapsetoetusest;

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) ning vähendada saadud summat 15% võrra (

§ 101lg 7)); 3.

Punktis 2.2 nimetatud elatisemäärad muutuvad iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest 1

(11)vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A R on kohustatud tasuma punktis 2.2 nimetatud elatise iga kuu
  2. kuupäevaks O R arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks „elatis“ ja lisades lapse nime, kalendrikuu ning aasta, mille/kelle eest elatis tasutakse.
  3. Jätta rahuldamata E Ru ja S Ru hagi A Ru vastu tagasiulatuva elatise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  6. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejate isa. Hagejad elavad emaga. Kostja tasus lastele elatist jaanuaris ja veebruaris 2022 kokku 800 eurot, mis on lapse kohta 200 eurot kuus. Hagejate seaduslikule esindajale on teada, et kostja töötasu võib olla 3000-3500 eurot (netos) kuus. Seega on kostjal võimalik tasuda lastele elatist rohkem kui

§ 101lg 3 baassumma 200 eurot.

Hagejad on seisukohal, et kostjal on võimalik lapsele kalendrikuus 300 eurot. Kostja tasus lastele elatist, mitte enda isiklikult pangakontolt, vaid pangakontolt, mis oli abikaasade ühine konto (xxx) ja milline ühisvara oli tasumise hetkel veel jagamata. Seega laste ema sisuliselt ise tasus 50% kostja poolt kolmel kuul tasutud elatisest.

  1. Kostjal tuleb kummalegi lapsele hüvitada tagantjärele kolme kalendrikuu saamata jäänud elatis 300 eurot lapse kohta, kokku 600 eurot.
  2. Laste ema bruto töötasu on 1385 eurot (neto) kuus.
  3. Laste kulud on järgmised: 1) Kommunaalkulud: SR 120 ER 120 2

(11)2) Elekter: 3) Side internet, 4) Tervishoid 5) Toit 6)Riided, jalanõud 7)Treeningud 8) Hügieen 9) Vaba aeg, taskuraha Kokku: 20 40 20 200 100 50 20 50 620 eurot 20 40 20 200 100 50 20 50 620 eurot
  1. Märtsis 2022 olid kulud järgmised: 1) Toit (Rimi, Selver, Maxima, Prisma) 413 : 3 = 138 x 2 = 276 eurot laste kulu; 2) Tasud (korter, Eesti energia, bensiin) 352 : 3 = 117 x 2 = 235 eurot laste kulu; 3) S huvialaringid (sulgpall, rõivad, kingitus.ee sõbrannale) 215 eurot; 4) E kulud (keraamika, sularaha 50 eurot, rõivad, kooliekskursioon) 194 eurot; 5) Laste külastus (xxx, xxx) 54 eurot; Kokku 974 eurot 6) Remont lastetoas 385 : 3 = 128 x 2 = 256 eurot. Kokku koos lastetoa remondikuludega 1230 eurot. Laste kulutused aprill 2022 olid järgmised: 1) Toit (Rimi, Maxima, Selver, Prisma) 304 : 3 = 101 eurot; 2) Tasud (korter, Eesti Energia, STV, bensiin) 458 : 3 = 153 eurot; 3) sulgpall, rõivad, keraamika, sularaha 50 eurot, kingitus sõbrannale, apteek = 68,15 + 109 = 177,15 : 2 = 88,58 eurot; 4) Remont (Bauhaus, K. Rauta, IKEA ) 647 : 3 = 216 eurot. Kokku: 559 eurot. Laste kulutused mai 2022 olid järgmised: 1) Toit (Rimi, Selver, Maxima, Prisma) 473 : 3 = 158 eurot; 2) Tasud (korter, Eesti Energia, STV, bensiin) 342 : 3= 114 eurot; 3) Keraamika, sularaha 50 eurot, ekskursioon, apteek, sulgpall, rõivad, ekskursioon) 126 + 96 = 222 : 2= 111 eurot; 4) tegevused lastega (xxx + xxx) 98 : 2 = 49 eurot. Kokku: 432 eurot.
  2. Hagejad paluvad: a. mõista kostjalt hageja I kasuks välja: i. tagasiulatuv elatis perioodi
  3. a jaanuar – veebruar summas 200 eurot; ii. igakuine elatisraha 300 eurot kuus alates 03.03.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx; b. mõista kostjalt hageja II kasuks välja: i. tagasiulatuv elatis perioodi
  4. a jaanuar – veebruar summas 200 eurot; ii. igakuine elatisraha 300 eurot kuus alates 03.03.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx; c. kanda elatise üle hiljemalt iga kuu
  5. kuupäevaks O R arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks lapse nime, elatis ja kalendrikuu ning aasta, mille/kelle eest elatis tasutakse; d. kanda tagasiulatuva elatise O R arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks „hüvitis jaanuar, veebruar 2022.a. eest“ ja lisades lapse nime, kelle eest hüvitis tasutakse. 3
(11)
  1. Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja ise avaldas laste emale oma sissetulekute suuruse. Kostja deklareeris oma sissetulekuid perioodil 01.02.202030.11.2020 ainult seetõttu, et saada pangast eluasemelaenu. Kostja väide, et tema netosissetulek on 614,83 eurot, ei ole tõsiseltvõetav, sest kui kostja oma ametlikust töötasust 400 eurot ära maksab, siis jääks tal endale elamiseks (toit, riided, jalanõud, kommunaalid jne) 214,83 eurot. Teiseks, kostjal on selline töövaldkond (soojuspumpade ja kliimaseadmete paigaldus ja hooldus), mis on väga nõutud ja kus ei saa olla nii väike sissetulek. Kolmandaks, kostja on xxx aastane mees, kes oma lastele piisava ülalpidamise andmiseks peaks otsima lisatöökoha.
  2. Vanemate vararežiim oli ühisvara, seetõttu oli ühisvara ka pangakonto xxx, mida kostja kasutas lastele elatise tasumiseks. Kostja on leidnud, et selles ei ole midagi seadusevastast, kui kasutada küsimata teise inimese raha.
  3. Kostja poolt 16.05.2022 esitatud lisad ei tõenda mitte midagi, vastupidi tekitavad segadust.
  4. Kostja on keeldunud lastele hüvitamast pool suvelaagi maksumusest ja piletitest Inglismaale, kuigi kostjal on olemas majanduslik võimekus. KOSTJA VASTUS
  5. Kostja on kuni
  6. aprillini kandnud igakuiselt elatisraha 400 eurot. Alates
  7. aprillist kostja kannab jätkuvalt igakuiselt hagejate seadusliku esindaja kontole 400 eurot, võttes arvesse, et iga kuu tasub kostja ka hagejate mobiiltelefoniarveid, mis on kokku vähemalt 20 eurot.
  8. Hagiavalduses on valesti väidetud kostja sissetulek. Alates käesoleva aasta veebruarist on kostja netosissetulek 614.83 eurot.
  9. Hagiavalduses on märgitud valesti, et kostja tasus lastele elatist abikaasade ühiselt kontolt nr xxx. See konto on alati olnud ainult kostja konto.
  10. Hagiavalduse väitel on kulutused kahe lapse peale kokku 1230 eurot, st ema kuludega on see 1845 eurot kuus. Kostja usub, et see on valeväide. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, kui palju on kostja hagejate seadusliku esindaja kontole raha kandnud kogu aja jooksul, kui kostja koos hagejatega Eestis elas. Iga kord kui hagejate seaduslikul esindajal hakkas raha kontol otsa saama, palus ta kostjat kindla summa tema kontole üle kanda. Statistiliselt hagejate seaduslikul esindajal oli keskmiselt vaja vaid 173 eurot kuus, et toime tulla. Tol ajal elas ka kostja koos hagejatega ning osa sellest kuulus ka kostja kulude katmiseks, nt: vesi, elekter, toidud.
  11. Hagejate seaduslik esindaja on abielulahutuse käigus omandanud läbi ühisvara jagamise ligi 177 000 eurot. Remondikulude mainimine elatise arvutamisel tundub imelik.
  12. Kostja hinnangul ei ole hagile lisatud tõendid asjakohased või kulutused vajalikud ega põhjendatud. Hagejate väidetud kulutused on toreduslikud. Samuti ei ole võimalik dokumentidest aru saada, kes väidetavat hüve ja kui suures ulatuses on kasutanud. Esitatud dokumendid, sh arvelduskontode väljavõtted ja maksekorraldused, ei tõenda põhjendatud ja vajalike kulutuste tegemist – arveid pole esitatud, asjaolusid selgitatud jne. Arvestades hagejate seadusliku esindaja esitatud sissetuleku suurusega ca 1696,50 eurot (bruto) ei ole eluliselt usutav, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutatakse eelpool nõutud summa. 4
(11)Hagejad on esitanud kohtule tõendina kulud lennupiletite ostmiseks Milanosse (aprill 2022), kuigi selgituste kohaselt lennupiletid Inglismaale ja rongipiletite ostmiseks Inglismaal (juuni 2022). Kuna kahe reisi vahel on vaheaeg 2 kuud, siis kostjale jääb arusaamatuks, kelle piletite maksumuse hüvitamist nõuavad hagejad ja mis eesmärgiga oli korraldatud reisid? Veelgi enam, antud reisi kulud ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Hagejad on esitanud kohtule kulud välislaagrile summas 200 eurot ja 200 eurot. Antud kulud ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Kostja vaidleb kulutustele vastu. Muu hulgas ei saa lapse mõistlikud ja põhjendatud kommunaalkulud olla 120 eurot, kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused lapse treeningule 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, vaba ajale (sh taskuraha) 50 eurot. 17. Ka hagejate ema on kohustatud hagejaid ülal pidama. Hagejate ema ei vabane laste ülalpidamise kohustusest (

§ 102lg 1 ja lg 2).

  1. Kostja varaline seis on järgmine: garaaž̌ aadressil xxx; xxx registrikood xxx (mittetegutsev ettevõte); xxx, registrikood xxx. Kostja ainuke sissetulekuallikas on netopalk 614.83 eurot. Kogu see raha läheb laste (hagejate) elatise ja eluaseme üüri maksmisele. Ülejäänud kulutuste osas elab kostja kontol olevast rahast. Kostja toidukulud on suured, kuna kostja üürib korterit pinnaga vaid 12m², kus on võimatu või ebapraktiline süüa teha. Samuti kostja on tihti kodust ära ning sööb seal kus on võimalik. Kostja igakuised keskmised kulud on arvestuslikult järgmised:  Ema toetamine 11,67 eurot;  Juuksur 7,67 eurot;  Kodutarbed 41,57 eurot;  Laste elatisrahad 417 eurot;  Mobiiltelefoniteenused 16 eurot;  Pangateenused 1,28 eurot;  Ostud lastele 15,90 eurot;  Üür (elukoht) 260 eurot;  Kommunaalarved 62 eurot;  Söögid, pesu ja puhastusvahendid (nt. Selver, Rimi) 899,33 eurot;  Transport 150,67 eurot;  Garaaži aastamaksud 10,83 eurot; Kokku 1 893,91 eurot.
  2. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja täidab laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja on nõus edaspidi täita laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult tasudes elatisraha hagejatele alates 01.07.2022.a igakuiselt

§-s 101 sätestatud, st muutuvas miinimummääras elatist kokku 417,43 eurot kuus, ehk huvitades lapsega seotud vajalikke ning põhjendatud kulutusi (

§ 100lg 1 ja lg 2).

Kostja on nõus tasuma igale lapsele alates 01.07.2022 igakuiselt

§-s 101 sätestatud ja muutuvas miinimummääras elatist (käesoleval ajal hagejale I 191,79 eurot ja hagejale II 225,64 eurot, kokku 417,43 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. 5

(11)20. Hagejad on esitanud nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Hagejate esindaja ei ole millegagi põhjendanud, milles seisneb ja kui suur on väidetav kahju

§ 108tähenduses ning millega selle kahju olemasolu tõendatakse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 21. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;  hagejad elavad ema juures;  kostja tasub hagejatele elatist 400 eurot kuus (st 200 eurot hageja kohta).
  2. Hagejad paluvad: a. mõista kostjalt hageja I kasuks välja: i. tagasiulatuv elatis perioodi
  3. a jaanuar – veebruar summas 200 eurot; ii. igakuine elatisraha 300 eurot kuus alates 03.03.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx; b. mõista kostjalt hageja II kasuks välja: i. tagasiulatuv elatis perioodi
  4. a jaanuar – veebruar summas 200 eurot; ii. igakuine elatisraha 300 eurot kuus alates 03.03.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx;
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja sissetulek on väike ning hagejate ema varaline seis on pärast vanemate ühisvara jagamist oluliselt parem; (ii) hagejate kulud on ülemäärased ja tõendamata; (iii) ta on elatist tasunud oma isiklikult pangakontolt oma 6

(11)isiklike vahendite arvel, mitte ühisvara arvelt; (
  1. iv)tagasiulatuv elatisnõue on tõendamata; (
  2. v)on nõus alates juulist 2022. a tasuma hagejatele elatist miinimummääras. 25. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kummagi hageja kulud on 620 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on neil kohustus kulude suurust tõendada.
  5. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hagejate poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Eluasemekulud (kommunaalkulud ja elekter) Kulu suurus ühe lapse kohta, eurot 80,81 Kohtu kommentaar Kulu on vajalik. Kommunaalkulu suurus on 224,86 eurot (tlk 72-73) ja elektrikulu keskmiselt 17,56 eurot (tlk 71-72). Pere eluaseme kulu on kokku 242,42 eurot. Peres elab 3 inimest, mistõttu tuleb eelnimetatud kulud jagada kolmega. Kummagi hageja kulu on seega 80,81 eurot. 7

(11)Toit 200 Tervisehoid 20 Riided ja jalanõud 60 Hügieen 20 Sidekulud 5,67 Laager 16,67 Treeningud 50 Vaba aeg 50 Kokku: Põhjendatud, arvestades toiduainete kallidust, hagejate vanust ning elustiili ning asjaolu, et lapsed vajavad kasvamiseks mitmekülgset ja tervislikku toitu. Kostja on küll vaidlustanud, kuid pelgalt nentimine, et kostja kuluga ei nõustu, ei tähenda, et kohus vastuväitega arvestama peaks. Tõendamata, kuid siiski on ilmne, et kulu on olemas. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Tõendamata. Hagejad ei ole siiski põhistanud, et nende kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 100 eurot (so aastas 1200 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses hageja kohta. Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Tlk 31, teleteenused 17 eurot kuus, jagatuna 3 inimese kohta, on ühe lapse kulu 5,67 eurot. Tõendatud, et kulu suurus on 200 eurot lapse kohta (tlk 62). Jagatuna aasta peale on see 16,67 eurot kuus. Põhjendatud. Tõendamata. Kostja on küll vaidlustanud, kuid pelgalt nentimine, et kostja kuluga ei nõustu, ei tähenda, et kohus vastuväitega arvestama peaks. Kulu kandmine on tõendamata. Siiski on hageja põhistanud, et nimetatud kulud aeg-ajalt tekib. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Kostja on küll vaidlustanud, kuid pelgalt nentimine, et kostja kuluga ei nõustu, ei tähenda, et kohus vastuväitega arvestama peaks. 503,15 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus kummagi hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 503,15 eurot kuus. 8
(11)Kohus märgib, et hagejate kulud on valdavas osas tõendamata. Kostja on õigesti märkinud, et hagejate ema arvelduskonto väljavõtte pinnalt ei ole võimalik enamiku kulude olemasolu tõendatuks lugeda, kuivõrd väljavõttelt ei nähtu, mille katteks kulu on läinud, st makset ei ole võimalik väidetava kuluga seostada. 27.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Kummagi hageja kulud on 503,15 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 443,15 euro (503,15 - 60) ulatuses. Kummagi vanema osa on 221,58 eurot kuus (443,15 / 2).

  1. Kostja on esile toonud oma kulud ja sissetuleku suuruse, viidates et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kostjal on arvelduskontodel enam kui 91 000 eurot (tlk 81-99), mille arvel on võimalik laste ülalpidamiskohustust täita. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  2. Tarbetu on vaidlus kostjale kuulval arvelduskontol olevate rahaliste vahendite ühisvara hulka kuuluvuse osas. Kostja on käesoleval juhul vanem, kes on kohustatud lastele ülalpidamist andma, kuivõrd ei ela nendega koos ega kanna nende kulusid vahetult. Kostjal puudub võimalus muul viisil ülalpidamise andmiseks. Vanemate vaheline ühisvara jagamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse, mistõttu jätab kohus hagejate väited tähelepanuta.
  3. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hagejad ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise suurendamiseks üle miinimummäära. Kostja on olnud nõus miinimummääras elatist tasuma. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja I osas kuni 31.03.
  4. a 213,44 eurot ja alates 01.04.
  5. a 225,64 eurot. Seadusjärgne elatisemäär hageja II osas kuni 31.03.
  6. a 181,42 eurot ja alates 01.04.
  7. a 191,79 eurot, kuivõrd arvestada tuleb ka

§ 101lg 7 nimetatud mastaabisäästuga.

Nagu kohus ülal märkis, tuleb arvestada ka peretoetustega. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja:  perioodi 03.03.2022 – 31.03.2022 eest sissenõutavaks muutunud summana: o hagejale I elatise 199,67 eurot (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest); o hagejale II elatise 169,72 eurot (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest ning arvestatud on ka

§ 101lgt 7);  alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni: 9

(11)o hagejale I elatise 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest); o hagejale II elatise 191,79 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest ning arvestatud on ka

§ 101lgt 7).

Eeltoodud elatisemäärad muutuvad iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust.
  3. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks tagasiulatuva elatise perioodi
  4. a jaanuar – veebruar summas 200 eurot. Hagejad märgivad, et kostja ei ole hagejatele nimetatud perioodil piisavalt elatist tasunud ja on osalenud kummagi hageja ülalpidamises vaid 400 euroga, st tasunud kummalegi hagejale 200 eurot kalendrikuus.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja on tõendanud, et ta on vaidlusalusel perioodil hagejatele ülalpidamist andnud, tasudes 800 eurot, st 400 eurot kuus. Elatiskalkulaatori kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejatele elatist kokku 394,86 kuus. Seega on tagasiulatuv nõue alusetu, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust rikkunud. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata. 32. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagejad paluvad väljamõistetud elatise kanda hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks O R arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks lapse nime, elatis ja kalendrikuu ning aasta, mille/kelle eest elatis tasutakse. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o elatis tuleb tasuda hiljemalt 1. 10

(11)kuupäeval hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.
  1. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  2. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.