2-20-15558/28

2-20-15558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15558 Tsiviilasi XO Ehitus OÜ hagi OÜ Kaamos Ehitus vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks ning OÜ Kaamos Ehitus vastuhagi XO Ehitus OÜ vastu leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks.

Hagi hind 71 165,79 eurot. Vastuhagi hind 34 670,96 eurot.

Menetlusosalised ja nende Hageja: (vastuhagis kostja): XO Ehitus OÜ (registrikood 12940984, asukoht Tähistaeva 8-7, 13516 Tallinn) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur & Pärn; Juhkentali 52, 10132 Tallinn; e-post xxx) Kostja (vastuhagis hageja): OÜ Kaamos Ehitus (registrikood 11100288, asukoht Pärnu mnt 153, 11624 Tallinn, e-post xxx) Kostja (vastuhagis hageja) lepingulised esindajad: advokaat Albert Linntam ja advokaat Raul Kartsep (Advokaadibüroo Sorainen AS; Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post xxx, xxx) esindajad Asja läbivaatamine Kohtuistungil 12. mail 2021. a RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XO Ehitus OÜ hagi OÜ Kaamos Ehitus vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

2.Välja mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus XO Ehitus OÜ kasuks võlgnevus summas 50 886,64 eurot.

3.Välja mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus XO Ehitus OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 744,31 eurot.

4.Välja mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus XO Ehitus OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o.

23 210,09 eurot) alates 24.10.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,1% päevas.

5.Välja mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus XO Ehitus OÜ kasuks võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 40 eurot.

6.Jätta rahuldamata OÜ Kaamos Ehitus vastuhagi XO Ehitus OÜ vastu.

Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta OÜ Kaamos Ehitus kanda.

2.Välja mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus menetluskulud summas 5 053,40 eurot XO Ehitus OÜ kasuks.

3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Kaamos Ehitus tasuda XO Ehitus OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 5 053,40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue 1. Kohtule 23.10.2020. a esitatud hagiavalduse ja selle 29.10.2020. a täienduse kohaselt sõlmisid OÜ Kaamos Ehitus (edaspidi Kostja) ja XO Ehitus OÜ (edaspidi Hageja) 20.05.2019 töövõtulepingu nr GON017-16, mille alusel pidi hageja teostama lepingu punktis 2.1. märgitud ehitustöid aadressil Gonsiori 29, Tallinn (lepingu punkt 1.4). Lepingu punkti 10.1 alusel leppisid pooled kokku, et lepingu täitmise käigus koostatakse iga kuuliselt töö kohta mahu ja kvaliteedi hinnangul põhinevad õiendid. Lepingu punkti 10.1.5 alusel oli kostja kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Lepingu punkt 10.1.7 alusel oli hagejal õigus saada tasu, kui töövõtja on vastava õiendi aktsepteerinud. VÕS § 637 lg 4 ja 638 alusel, kui tellija ei võta tööd vastu talle selleks ettenähtud aja jooksul loetakse tööd vastuvõetuks ja tasunõue muutub sissenõutavaks.

Lepingu punkti 9.1 alusel igasugused lisa- ja muudatustööd tehakse eraldi kirjaliku kokkuleppe alusel. Lepingu punkti 9.2 alusel on alltöövõtjal õigus nõuda töövõtjalt lisa- ja muudatustööde kohta tasu, kui tasu suuruses on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud. Lepingu punkti 9.3 alusel ei ole alltöövõtjal õigust keelduda lisa- ega muudatustööde tegemiseset tingimusel, et lisa- või muudatustöö tegemisega või töö mahu muutumisega kaasnevad lepingu tasu ja/või tähtaja muudatused on põhjendatud ja mõistlikud.

2.Riigikohus 19.12.2017.a lahendis 2-15-15662 punktis 23 leidnud, et lisatööde tegemise kohta kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimata jätmine ei välista iseenesest töövõtja õigust nõuda hiljem faktiliselt tehtud lisatööde eest tasu maksmist. Kostja on jätnud vastu võtmata ja tasumata järgmiste tööde eest : perioodil 01.04.19 – 30.04.19 lepinguliste põhitööde õiendis nr 7 (lisa 2) märgitud lepingulised põhitööd summas 13 925,40 eurot. perioodil 01.04.19 -30.04,19 lisatööde õiendis nr 6 (lisa 3) märgitud lisatööd summas 10 818,29 eurot.

2 perioodil 01.05.19 – 31.05.19 lepinguliste põhitööde õiendis nr 8 (Lisa 4) märgitud lepingulised põhitööd summas 16 537,80 eurot. Perioodil 01.05.19 – 02.06.19 lisatööde õiendis nr 7 (lisa 5) märgitud lisatööd summas 11 138,76 eurot.

3.Pooltel ei ole mõistlikku vaidlust teostatud lisatööde mahtude osas ja kostja ei ole kordagi esitanud ühtegi vastuväidet mahtude osas. Kui kostja peaks selle vaidlustama, siis esitab hageja tõendid lisatööde tellimise kohta. Samuti ei peaks pooltel vaidlust olema töö lepingutingimustele mittevastavuse osas, vähemalt kostjat ei ole sellest mõistliku aja jooksul teavitanud (VÕS 644 lg 1).

4.Põhitööde õiendis nr 7 ja lisatööde õiendis nr 6 märgitud tööde eest on esitatud arve nr 16 summas 23 210,09 eurot (lisa 6). Põhitööde õiend nr 7 ja lisatööde õiend nr 6 ja arve nr 16 saadeti kostja esindajale 22.mail 2019 (lisa 7). Lepingu punkti 10.1.5 alusel oli kostja kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kostja pidi hiljemalt 5.juunil 2019 hagejat teavitama, et ta ei võta töid vastu ja põhjendama tööde vastu võtmata jätmist. Kostja esindaja A N vastas 23.mail 2019 aktide ja arvete saamisel ainult, et arve maksetähtaeg peab olema 14 päeva (lisa 8).

5.Kostja juhatuse liige M K vaatas õiendi üle 3. septembril 2019 (3 kuu möödudes) rikkudes lepingu punkti 10.1.5 (Lisa 9). Selleks ajaks oli kohaldunud VÕS § 637 lg 4 ja 638 mis sätestab, et kui tellija ei võta tööd vastu talle selleks ettenähtud aja jooksul loetakse tööd vastuvõetuks ja tasunõue muutub sissenõutavaks. Kui kostja esitab lepingu tähtaja ületamise vastuväite ja leppetrahvi nõude, siis esitame töökoosolekute protokollid, millest nähtub, et lepingu tähtaja ületamises ei olnud hageja süüd.

6.Kuna tellija ei võtnud põhitööde õiendis nr 7 ja lisatööde õiendis nr 6 tööd õigeaegselt vastu, siis loetakse põhitööde õiendis nr 7 ja lisatööde õiendis nr 6 loetletud tööd vastuvõetuks (VÕS § 638) ja töö vastuvõetuks lugemisel loetakse töö kohaselt täidetuks (VÕS § 76 lg 3).

Põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendis nr 7 märgitud tööde vastuvõtmise akti saatis hageja kostjale 13.10.2019 (Lisa 10).

7.Kostja juhatuse liige M K tegi õiendid ümber ja saatis hagejale tagasi muudetud õiendid 18.10.2019 (lisa 11). Formaalselt täitis kostja lepingu punkti 10.1.5, kuid ei täitnud seadusest tulenevat põhimõtet (VÕS § 644 lg 2) kirjeldada piisavalt täpselt lepingule mittevastavust.

Kui tellija ei kirjelda lepingule mittevastavust ei ole töövõtjal võimalik lepingule mittevastavust parandada. Hageja on esitanud 18.10.2019 arve nr 32 (lisa 12) summas 27 676,56 eurot. maksetähtajaga 03.11.2019.

8.Hageja esitab viivisenõude ainult arve nr 16 eest. Arve on kostjale esitatud 22.05.2019 (lisa

7)ja tasumise tähtajaks on lepingu p 11.6 järgi 14 päeva. Seega oli arve tasumise tähtajaks 5. juuni 2019. Arvel nr 16 (lisa 6) märgitud kohustuse summas 23 210,09 eurot täitmise tähtajast (6.06.2019) kuni hagi esitamiseni (23.10.2020) on möödunud 506 päeva. Lepingu p 14.5 alusel on kostja kohustatud tasuma rahalise kohustusega viivitamise korral viivist 0,1% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest Viivise suuruseks arve nr 16 tasumata jätmisel (kuni hagi esitamiseni vastavalt viivisekalkulaatorile (Lisa 13) on 11 744,31 eurot.

Võlaõigusseaduse 113.1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

3 Kostja vastus ja vastuhagi 9. Kohtule 02.12.2020. a vastuses vaidleb kostja hagile vastu. 31.10.2018 sõlmisid hageja ja kostja Gonsiori 29 objekti alltöövõtulepingu nr GON017-16 (edaspidi alltöövõtuleping, vt lisa 1). Alltöövõtja ülesandeks oli lepingu järgi teostada täiskomplektselt C korpuse kipsplaat konstruktsioonide ehitus- ja viimistlustööd, plaatimistööd, aluspõranda ettevalmistustööd, hoone müüritööd ning anda tööd vastavalt lepingule Töövõtjale üle (lisa 1, p 1.5).

Ehitustööde päeviku järgi alustas hageja töödega 09.10.2018. Käesolevas asjas käib vaidlus hageja poolt kostjale esitatud Gonsiori objekti kahe viimase arve ning nende aluseks olevate teostatud tööde õiendite üle. Hageja väitel on ta tööd kvaliteetselt ja õigeaegselt teostanud, mistõttu on tal tasunõue kostja vastu. Hageja püüab jätta kohtule muljet nagu poleks kostja hageja arvetele/õienditele kordagi vastu vaielnud. Tegelikult on kostja korduvalt vaidlusalustele õienditele ja arvetele vastu vaielnud. Samuti on kostja kogu lepingu kestvuse aja juhtinud hageja tähelepanu erinevatele puudustele hageja poolt teostatud töödes. Lisaks oli hageja Gonsiori objektil pidevalt alamehitatud, mistõttu hakkas hageja juba teisel kuul ajagraafikust maha jääma. Seetõttu ei suutnud hageja ka lõpptähtaegadest kinni pidada.

10.Kostja tunnustab hageja tasunõuet arvete 16 ja 32 alusel kokkuvõttes 30 583,07 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Kostja poolt lõplikult aktsepteeritud hageja poolt teostatud tööd ja nende tasu on näha 18.10.2019 kostja poolt hagejale saadetud õienditest (vt lisa 18).

Nimetatud õiendis on kostja lisaks hageja tööde aktsepteerimisele arvestanud hageja tasunõudest maha erinevad hageja lepingurikkumisest põhjustatud kulutused – kolmandate töövõtjate kasutamisest tingitud hageja töömahtude vähenemised (lisa 1, p 14.9), kolmandate töövõtjate kasutamisest tingitud lisakulud (lisa 1, p 14.11), sisekorraeeskirja rikkumistest tulenevad leppetrahvid (lisa 1, p 14.8.5), hageja ebakvaliteetsest tööst tingitud teiste töövõtjate materjali ülekulu (lisa 1, p 14.9). Pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi 2019. aasta oktoobris esitas kostja hagejale leppetrahvinõude tööde lõpptähtaja ületamise eest 91 päeva võrra kogusummas 62 685,81 eurot. Hageja leppetrahvi ei tasunud. 19.02.2020 kui pooled püüdsid taas vaidlust lahendada kokkuleppega, keeldus hageja kostja kompromissettepanekust. Seejärel tasaarvestas kostja oma leppetrahvinõude kattuvas ulatuses hageja tasunõudega, mida kostja oli vastavalt alltöövõtulepingule alandanud 30 583,07 euroni (lisa 1, p 14.9). Kokkuvõttes on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue ulatuses, milles see ületas hageja tasunõuet. Kostja esitab hageja vastu vastuhagi 32 102,74 euro välja mõistmiseks koos viivistega alates hagi esitamisest.

11.Hageja on ekslikult märkinud, et alltöövõtuleping nr GON017-16 sõlmiti alles 20.05.2019.

Mõlema poole poolt 31.10.2018 digiallkirjastatud leping, mis on esitatud käesoleva vastuse lisas 1, tõendab, et alltöövõtuleping sõlmiti ning töödega alustati tegelikult tunduvalt varem kui hagiavalduses märgitud. Tööde üleandmise lõpptähtajaks lepiti alltöövõtulepingus kokku 22.03.2019 (lisa 1, p 3.2). Hageja töödes esines pidevalt mitmeid puudusi, millele kostja lepingu kestvuse ajal läbivalt tähelepanu juhtis. Kostja ei aktsepteerinud vaidlusaluste arvete (arved nr 16 ja 322) aluseks olevaid akte 2019. aasta juunis ja augustis eelkõige seetõttu, et hageja oli ületanud tööde üleandmise lõpptähtaega rohkem kui 2 kuu võrra. Lisaks ei suutnud hageja töid lõpetada ka 2019. aasta juuni lõpuks, mistõttu oli kostja sunnitud tellima objektile kolmanda alltöövõtja, et tööd lõplikult tehtud saaks.

12.Esimesed viivitused hageja töödes tekkisid juba 2018. aasta novembris. 26.11.2018 kirjutas kostja esindaja M L hageja esindajale: „Juhin tähelepanu, et 1.-2. korruse põrandate ettevalmistusega peab hetkel igapäevaselt tegelema. Kui ma täna hommikul 9:30 majas korrustel ringi käin siis ei näe ühtegi müürseppa ega põrandatega tegelevat 4 töömeest. Niimoodi me ajagraafikus ei püsi!“ Kaks päeva hiljem, 28.11.2019, pärast telefonivestlust hageja esindajaga, kirjutas kostja esindaja hagejale detailse e-kirja töödest, mis pole tähtaegselt tehtud ning mis mõjutavad juba teiste alltöövõtjate graafikuid.

Muuhulgas palus kostja esindaja, et hageja esitaks omapoolse tööde teostamise ajakava järgmiseks ehituskoosolekuks. 08.01.2019 kirjutas kostja esindaja hagejale e-kirja, juhtides uuesti tähelepanu alltöövõtulepingu punktile 3.3, mille kohaselt tuleb alltöövõtjal esitada töövõtjale täpsustatud töö tegemise graafikud ja alltöövõtulepingu punktis 3.1 nimetatud ajagraafikule, millest hageja oli maha jäänud. Muuhulgas rõhutas kostja esindaja järgnevat hageja lepingujärgset kohustust: „Tänasest 08.01.2019 peab töö käima kahes vahetuses ja laupäeviti, pühapäeviti, kuni olete jõudnud Lepingus kokkulepitud ajagraafikusse muidu on Kaamos sunnitud kaasama appi teisi töövõtjaid, et mitte hilineda korterite valmimisega, mis on kokku lepitud korteri ostjatega. Võtke tööjõu suurendamist väga tõsiselt.“ 13. 09.01.2019 esitas hageja omapoolse tööde ajagraafiku. Vähem kui kuu aega hiljem, st 08.02.2019, juhtis kostja esindaja hageja tähelepanu hageja enda poolt esitatud ajagraafikust mahajäämisele: „Gonsiori 29 C-osa ehitustöödel on tekkinud mahajäämus ka XO Ehituse poolt koostatud ja Kaamos Ehitusele esitatud ajagraafikust. See puudutab kipsseinte ja lagede ehitust.“ Hageja esindaja selgitused tööde viibimise kohta ei õigustanud ajagraafikust mahajäämist, vaid olid formaalsed ettekäänded oma tegemata töö põhjendamiseks. Kostja esindaja esitas oma seisukohad hageja põhjendustele 11.02.2019 e- kirjas. 21.02.2019 toimus Gonsiori objekti iganädalane töönõupidamine, mille protokollist nähtub XO Ehitus OÜ tegevuste kohta järgnev: „Lepingu järgi peaksid käima juba plaatimistööd. Hetkel seinte tasandusega, põranda kalletega ja hüdroisolatsioonitöödega alustatud ei ole.“ 14.03.2019 toimunud töönõupidamise protokollis on kostja toonud detailselt välja puudused ja tegemata hageja tööd. 2019. aasta märtsi lõpus palus kostja esindaja hagejalt uut tööde ajagraafikut, arvestades, et tähtajad olid edasi nihkunud ning järgmisi töid, sh korterite üleandmist klientidele, oli vaja planeerida. Hageja uut ajagraafikut ei esitanud, mistõttu andis 12.04.2019 kostja esindaja hagejale ise ajagraafiku. Hageja sellest kinni ei pidanud. 24.04.2019 kirjutas kostja esindaja hagejale nimekirja tegemata töödest ning rõhutas tähtaegadest kinnipidamise olulisust, palus objektile mehi juurde tuua ning küsis veelkord hageja poolset ajagraafikut viimistlustööde valmimise kohta.

14.15.05.2019 esitas hageja kostjale ülevaatamiseks ja aktsepteerimiseks käesoleva vaidluse esemeks oleva arve nr 16 aluseks oleva põhitööde õiendi nr 7 ja lisatööde õiendi nr 6. Pooled leppisid kokku õiendis nimetatud põhi- ja lisatööde ülevaatuse 16.05.2019 ja 20.05.2019.

17.05.2019 kirjutas kostja esindaja hagejale e-kirja lõpetamata töödest. Kostja esindaja kirjutas: „/.../ kõigis korterites ja üldkoridorides on ehitustööd lõpetamata. Korterid x, x, mis pidid esimesena valmima (ütlesin nende korterite prioriteedi 8 nädalat tagasi) olid täna kella 11:00 seisuga lõpetamata. Omanikud tulid kohale ja keeldusid täna poolikuid kortereid vaatamast. /.../ Ma keeldun aprilli põhitööde õiendi allkirjastamisest (akteerida soovid 90% põhitööde õiendi summast) kuna tegelikkuses on valmis ca 75% Lepingulistest töödest. Kui soovid võin esmaspäeval esitada 75% arvutuse.“ 21.05.2019 vaatasid hageja ja kostja esindaja koos objektil üle lisatööde õiendis nr 6 nimetatud tööd ning kostja esindaja kirjutas jooksvalt probleemsed kohad lisatöödes üles samale lisatööde õiendile nr 6. 22.05.2019 esitas hageja põhitööde õiendi nr 7 muutmata kujul (st hageja soovis endiselt akteerida 90%, mitte 75%, töödest) ning „parandatud“ lisatööde õiendi nr 6 (vt hagi lisa 7). Ühtegi eelmisel päeval toiminud tööde ülevaatusel kokku lepitud parandust hageja lisatööde õiendisse nr 6 sisse viinud ei olnud. 12.06.2019 kirjutasid M L ja M K hageja esindajale viimistlustööde vastuvõtmisest ja viimaste õiendite 5 aktsepteerimisest järgnevalt: „Hetkel ei vasta Töö Lepingus kokkulepitud kvaliteedinõuetele ja osaliselt ei ole ma kohustatud vastuvõtmisakti allkirjastama. /.../ Ma väidan, et trepikoja viimistluse kvaliteet ei vasta hetkel klass 1 nõuetele seintes ja lagedes. Ma märkisin täna sinise teibiga massiliselt parandatavaid kohti 0-5 korruseni. Väga rohkelt on veel teha pahtli, värvi ja silikooniparandusi. Ma ei räägi hetkel mõnedest kohtadest, mis on vigastatud kolimise käigus, vaid ebakvaliteetsest siseviimistlusest, kus on üle värvitud lihvimata pahteldust jms.“ Samal päeval kirjutas kostja esindaja hageja esindajale uuesti ning juhtis tähelepanu alltöövõtulepingus kokku lepitule: „10.1.6 Töövõtjal on õigus Õiendi keeldumisest kui Alltöövõtja on Töö Lõpptähtaja ületanud (lepingu lõpptähtaeg oli 22.03.2019). /.../ Nii nagu olen ka eelnevalt teada andnud, siis kordan veel üle, et keeldun kõikidest õienditest kuniks tööd on valmis. Annan teada, et kavatseme rakendada Alltöövõtulepingu nr GON017-16 järgset leppetrahvi.“ 17.06.2019 ja 20.06.2019 vaatas kostja esindaja koos hageja esindajaga üle C trepikoja parandus- ja viimistlustöid ning juhtis mõlemal korral hageja tähelepanu puudustega viimistlustöödele. 21.06.2019 kirjutas kostja esindaja hagejale järgneva e-kirja: „Kuna XO Ehitus OÜ ei ole suutnud Töid teostada

vastavalt alltöövõtulepingule nr. GON017-16 (kvaliteet ja tähtajad), anname alates 22.06.19 C trepikoja Tööd lõpetada kolmandale isikule. Kõik kaasnevad kulud arvestatakse maha alltöövõtuleping nr GON017-16 Lepingu tasust.“ 14.08.2019 esitas hageja käesoleva vaidluse esemeks oleva arve nr 32 aluseks oleva põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 kostjale ülevaatamiseks ja aktsepteerimiseks, selgitades järgnevat: „/.../ Vaadake viimane akt üle ja pange miinusega teiste tehtud lõpp trepikojas.“ 19.08.2019 vastas kostja esindaja hagejale, et arveldab sel nädalal teiste alltöövõtjatega kulud ära ning seejärel võtab XO Ehitus OÜ-ga kulud kokku. 03.09.2019 saatis kostja esindaja hagejale tagasi muudetud õiendid pdf. kujul ja kostja ettepaneku omavahelise vaidluse lõpetamiseks kompromissiga. Oluline on märkida, et kostja poolt muudetud ja sellisena aktsepteeritud põhitööde õiend nr 7 ja lisatööde õiend nr 6 sisaldas nii hageja poolt esitatud põhitööde õiendites nr 7 ja nr 8 kirjeldatud töid kui ka lisatööde õiendites nr 6 ja nr 7 nimetatud töid.

Teisisõnu, kostja esindaja võttis viimaste õienditega tehtud põhitööd kõik kokku põhitööde õiendisse nr 7 ning lisatööd kokku lisatööde õiendisse nr 6. Lisaks arvutas kostja esindaja lisatööde nr 6 õiendist maha hageja põhitööde mahu vähenemised, mis olid tingitud 3.-4. korruse hageja tööde üleandmisest kolmandale töövõtjale, hageja ebakvaliteetsest tööst tingitud kostja lisakulutused, sh tasu kolmandatele töövõtjatele hageja viimistlustööde lõpetamiseks, materjali ülekulud ning erinevate sisekorra eeskirjade rikkumistest tulenevad leppetrahvid. Muuhulgas selgitas kostja esindaja 03.09.2019 e-kirjas hagejale, et kavatseb nõuda hagejalt osalist leppetrahvi lõpptähtaja ületamise eest 90 päeva võrra, st ca 37 000 eurot. Vaidluste lõpetamise eesmärgil tegi kostja esindaja hagejale ettepaneku lõpetada vaidlused kompromissiga selliselt, et hageja annab töödele garantiiaegse tagatise ca 4200 euro ulatuses ning muus osas omavahelised nõuded tasaarvestatakse.

Kompromissettepanekust lähtudes saatis kostja esindaja 06.09.2019 hagejale lõpliku ehitustööde üleandmise-vastuvõtu akti, mille allkirjastamisest hageja 09.09.2019 keeldus.

2019. aasta oktoobris pidasid pooled läbirääkimisi, sh kohtusid kaks korda, et arutada kompromissi, kuid ühisele arusaamisele ei jõutud. 13.10.2019 saatis hageja esindaja põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 endisel kujul uuesti kostjale ülevaatamiseks (vt hagi lisa 10). 18.10.2019 saatis kostja hagejale tagasi muudetud õiendid, mis nagu varasemaltki hõlmasid nii hageja poolt esitatud põhitööde õiendites nr 7 ja 8 kui ka lisatööde õiendites nr 6 ja 7 kirjeldatud töid (vt hagi lisa 11 ja käesoleva vastuse lisa 18). 21.10.2019 kohtusid pooled taaskord, et arutada muudetud õiendite sisu. Hageja esindaja lahkus sellelt kohtumiselt ilma kostja seisukohti kuulamata ning täiendavaid selgitusi andmata.

6 15. Kuivõrd kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid ning hageja ei näidanud üles initsiatiivi vaidluse kompromissiga lahendamiseks, esitas kostja 22.10.2019 hagejale alltöövõtulepingu punkti 14.8 alusel leppetrahvinõude plaatimistööde ja viimistlustööde tähtaegade, sh lõpptähtaja, ületamise eest 91 päeva võrra kogusummas 62 685,81 eurot. 07.01.2020 saatis hageja esindaja kostjale veel uue lisatööde õiendi nr 8 selgitades, et see oli varasematest õienditest välja jäänud. Kui kostja palus selgitust nimetatud õiendile, sai kostja vastuse hageja lepinguliselt esindajalt: „Valmistame ette suuremat hagi, kuna te ei olnud valmis kompromissiks.“ 19.02.2020 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse ja kompromissettepaneku Gonsiori 29 objektiga seotud vaidluste lõpetamiseks. Kostja tegi ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga nii, et Kaamos Ehitus tasub XO Ehitusele 18.10.2019 saadetud muudetud õiendite alusel lepinguliste tööde eest kogusumma 30 583,07 eurot (koos käibemaksuga), millest arvatakse maha leppetrahv summas 12 000 eurot.

Kompromissi sõlmimisel oleks mõlemad pooled lugenud omavahelised nõuded täidetuks.

Hageja kostja kompromissiga ei nõustunud ning omapoolset kompromissavaldust kostjale ei teinud. 19.02.2020 tehtud tasaarvestusavalduse kohaselt tasaarvestas kostja hageja alltöövõtulepingust tuleneva tasu nõude summas 30 583,07 eurot oma alltöövõtulepingust tuleneva leppetrahvinõudega summas 62 685,81 eurot. Tasaarvestuse tulemusena võlgnes hageja kostjale 32 102,74 eurot.

16.Hageja nõuab kostjalt arvete 16 ja 32 tasumist, mille aluseks on põhitööde õiendid nr 7 ja 8 ning lisatööde õiendid nr 6 ja 7. Alltöövõtulepingu punktide 10.1 ja 11.1 järgi muutuvad hageja arved sissenõutavaks, kui on täidetud kaks järgmist eeldust: 1) töövõtja on aktsepteerinud vastava arve aluseks oleva tööde mahu ja kvaliteedi õiendi (lisa 1, p 10.1.7);

2)tööd on tehtud lepingukohaselt (lisa 1, p 11.1). Kui nimetatud tingimused on täidetud, muutuvad hageja poolt kostjale esitatud arved sissenõutavaks 14 päeva möödumisel arve saamisest (lisa 1, p 11.6). Alltöövõtulepingu punkti 10.1 kohaselt on kostjal õigus mitte aktsepteerida ning keelduda vastava tasu maksmisest, kui õiendi ja tegelikult tehtud töö vastavust kontrollides ilmnevad tehtud töödes: 1) puudused; 2) lepingutingimustele mittevastavused või 3) vastuolud õiendis kirjeldatu ja tegeliku olukorra vahel (lisa 1, p 10.1.3). Lisaks on kostjal õigus keelduda õiendi aktsepteerimisest kui hageja on töö lõpptähtaja ületanud (lisa 1, p 10.1.6).

17.Hageja väitel ei esitanud kostja arve nr 16 aluseks olevatele õienditele mitte ühtegi mõistlikku vastuväidet mõistliku tähtaja jooksul, mistõttu saab õiendid lugeda aktsepteerituks VÕS § 644 lg 1 alusel ning arve nr 16 saab lugeda sissenõutavaks muutunuks 05.06.2019 (hagiavaldus p 1.10 ja p 1.12). Väär on hageja väide, et kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet vaidlusalustele õienditele. Hageja esitas põhitööde õiendi nr 7 ja lisatööde õiendi nr 6 kostjale ülevaatamiseks 15.05.2019. Nagu käesoleva vastuse ptk-s 3.2 kirjeldatud ja tõendatud, keeldus kostja vaidlusaluste õiendite aktsepteerimisest 17.05.2019 sellises mahus nagu hageja õiendites märkinud oli, kuna enamik töödest olid endiselt lõpetamata. Lisaks täiendasid pooled 21.05.2019 koos töid üle vaadates lisatööde õiendit nr 6 vastavate parandustega, mis oleks hagejal tulnud lisatööde õiendisse sisse viia.

Hageja ühtegi muudatust sisse ei viinud ning esitas õiendid 22.05.2019 koos arve nr-ga 16 uuesti samal kujul (vt hagiavaldus lisad 2, 3 ja 6). Sellisel kujul kostja õiendeid aktsepteerima nõus ei olnud. 12.06.2019 esitas kostja esindaja hagejale veelkord põhjaliku selgituse, miks selliseid akte muutmata kujul aktsepteerida pole võimalik ning andis teada, et keeldub edasiste õiendite aktsepteerimisest kuniks tööd on valmis. Selline õigus oli kostjal vastavalt alltöövõtulepingu punktile 10.1.6 (vt lisa 1). Seega on tõendatud, et kostja ei aktsepteerinud õiguspäraselt hageja poolt sellisel kujul esitatud õiendeid töömahtude ebaõige suuruse tõttu, tööde kokkulepitud kvaliteedile mittevastavuse ja tööde viibimise 7 tõttu. Järelikult ei muutunud arve nr 16 sissenõutavaks hageja poolt viidatud ajahetkel, st 05.06.2019 (alltöövõtulepingu p-d 10.1 ja 11.1). Kuna kostja ei võtnud töid vastu hageja poolt viidatud ajahetkel, on hageja kohustus tõendada, et tööd olid nimetatud kuupäevaks kohaselt teostatud. Hageja ei ole peale arvete ja aktsepteerimata õiendite esitanud ühtegi tõendit töö tegemise või nende aktsepteerimise kohta. Seega pole hageja tõendanud, et ta oleks arve nr 16 aluseks olevad tööd tema poolt nimetatud kuupäevaks lepingujärgselt teostanud (TsMS § 230 lg 1). Järelikult on hageja väide arve nr 16 sissenõutavaks muutumise aja osas tõendamata. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja arve nr 16 alusel põhivõlg 23 210,09 eurot. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõue 11 744,31 euro ulatuses arve nr 16 tasumata jätmise eest.

18.Kostja aktsepteeris hageja poolt esitatud põhitööde õiendid nr 7 ja 8 mõlemat õiendit arvestavas ühises põhitööde õiendis nr 7. Hageja esitas põhitööde õiendi nr 7 kostjale ülevaatamiseks juba 2019. aasta mais, kuid kostja keeldus õigustatult selle aktsepteerimisest.

Põhitööde õiendi nr 8 esitas hageja kostjale 14.08.2019 ja uuesti samal kujul 13.10.2019.

Kostja aktsepteeris mõlemad põhitööde õiendid 03.09.2019 sisuliselt muutmata kujul koos ühises muudetud põhitööde õiendis nr 7. Kostja poolt aktsepteeritud õiend erineb hageja poolt esitatud õienditest 544,6 euro võrra hageja kahjuks. Sisuliselt on kostja aga mõlemad hageja poolt esitatud põhitööde õiendid üle vaadanud ja aktsepteerinud. Kostja poolt tehtud muudatustest õiendites oli hageja teadlik, kuivõrd pooled vaatasid õiendid alati üle ka töönõupidamistel ja kohtumistel. Samal kujul ja samas ulatuses aktsepteeris kostja põhitööde õiendid nr 7 ja 8 ka hagejale 18.10.2019 saadetud muudetud põhitööde õiend nr 7 Exceli failis. Kokkuvõttes aktsepteeris kostja 18.10.2019 põhitööde õiendites nr 7 ja 8 kajastatud tööd ühises muudetud põhitööde õiendis nr 7 kogusummas 24 810,4 eurot (ilma käibemaksuta).

19.Kostja aktsepteeris hageja poolt esitatud lisatööde õiendid nr 6 ja 7 mõlemat õiendit arvestavas ühises lisatööde õiendis nr 6. Lisaks alandas kostja hagejale tasumisele kuuluvat lepingutasu lisatööde õiendis nr 6 toodud ulatuses. Hageja esitas lisatööde õiendi nr 6 kostjale ülevaatamiseks juba 2019. aasta mais, kuid kostja keeldus õigustatult selle aktsepteerimisest.

Lisatööde õiendi nr 7 esitas hageja kostjale 14.08.2019 ja uuesti samal kujul 13.10.2019.

Kostja aktsepteeris mõlemad lisatööde õiendid 03.09.2019 osaliselt koos ühises muudetud lisatööde õiendis nr 6. Samal kujul ja samas ulatuses aktsepteeris kostja lisatööde õiendid nr 6 ja 7 ka hagejale 18.10.2019 e-kirjas saadetud muudetud lisatööde õiend nr 6 Exceli failis.

Muudatustega vähendas kostja nimetatud lisatööde õiendis nr 6 hageja põhitööde töömahtusid (artiklid 190-207). Töömahtude vähendamine oli tingitud hageja poolt puudustega teostatud põhitöödest Gonsiori objekti 3.-4. korrusel, mille parandamiseks ja tähtaegseks tegemiseks oli kostja sunnitud kasutama kolmandaid alltöövõtjaid. Sisuliselt alandas kostja kooskõlas alltöövõtulepingu punktiga 14.9 hagejale tasumisele kuuluvat tasu summa võrra, mille kostja tasus kolmandale alltöövõtjale, kes parandas ja lõpetas hageja poolt puudustega teostatud tööd (lisa 1, p 14.9). Alandatud lepingutasu ulatus, st tööde kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe, nähtub käesoleva vastuse lisas 18 esitatud lisatööde õiendist nr 6 artiklite 190-207 kogusummast (kokku hinnavahe 4 289,7 eurot hageja kahjuks).

Lisaks alandas kostja hagejale tasumisele kuuluvat tasu oma järgnevate lepinguliste kulutuste hüvitamise nõuetega: 1) trepikoja viimistlemist lõpetama tulnud uue alltöövõtja kulud kogusummas 3498 eurot (artikkel 188, õiguslik alus tuleb lisa 1, p 14.11); 2) hageja poolt objekti koristamata jätmise tõttu tekkinud lisakulud kogusummas 1 380 eurot (artikkel 209, õiguslik alus tuleb lisa 1, p 14.11); 3) hageja poolt ebakvaliteetse töö tõttu põhjustatud kipsivalu ülekulu kogusummas 2 200 eurot (artikkel 210, õiguslik alus tuleb lisa 1, p 14.9.2).

Viimaseks tasaarvestas kostja 8 hageja tasunõudega alltöövõtulepingu kestvuse ajal kostjale tehtud leppetrahvid erinevate sisekorrareeglite rikkumise eest kogusummas 870 eurot (lisa 18, artikkel 208 ja lisa 1, p 14.8.5). Töösisekorraeeskiri oli alltöövõtulepingu lisa, millega hageja esindaja on tutvunud ning mille hageja esindaja allkirjastas. Gonsiori objekti tööde käigus tegi kostja esindaja hagejale leppetrahvi sisekorraeeskirjade rikkumise eest 3 korda kogusummas 960 eurot.

Lõpparveldamisel vähendas kostja leppetrahve kogusummas 870 euroni. Nimetatud summa tasaarvestas kostja viimasest lisatööde õiendist nr 6 hageja tasunõudest maha (lisa 18, artikkel

208). Kõigi eelpool mainitud lisakulude võrra hageja tasunõude alandamine on alltöövõtulepingu punktide 14.9 ja 14.11 alusel kostja õigus ning hagejat on nendest kuludest jooksvalt nii suuliselt kui kirjalikult teavitatud. Vajadusel saab kostja tõendada nimetatud lisakulusid täiendavate tõendite, nt ehituskoosoleku protokollide esitamisega ja tunnistajate ülekuulamisega. Kokkuvõttes, arvestades lepingutasu vähendamist vähendatud põhitööde mahtude ulatuses (4 289,7 eurot50) ja lepingutasu alandamist kostja lisakulutuste ulatuses (7 078 eurot51) ning sisekorraeeskirjade rikkumisest põhjustatud leppetrahvide tasaarvestamist (870 eurot52), jäi kostjal hagejale lisatööde õiendite nr 6 ja 7 alusel tasuda veel 644,49 eurot (ilma käibemaksuta).

20.Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.15, et esitas arve nr 32 kostjale 18.10.2019. Tõendit selle kohta hageja esitanud ei ole. Tegelikult saatis hageja esimest korda kõnealuse arve nr 32 kostjale alles 05.03.2020 kompromissläbirääkimiste käigus oma lepingulise esindaja kaudu, kui kostja esindaja palus selgitada hagejal oma nõuet kostja vastu. Varasemalt ei ole hageja kostjale arvet nr 32 saatnud. Seega on hageja väide arve nr 32 sissenõutavaks muutumise aja osas tõendamata. Arve nr 32 ei saanud muutuda sissenõutavaks 03.11.2019 nagu on märgitud hagiavalduse punktis 1.15. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja arve nr 32 alusel 27 676,56 eurot. Hageja ei ole esitanud sellelt nõudelt viivisenõuet, mistõttu selles osas kostjal vastuväited puuduvad.

21.Hageja ei ole tõendanud oma tasunõuete sissenõutavaks muutumist. Hageja pole esitanud kostja poolt aktsepteeritud tööde õiendeid ega tõendanud ka muul viisil, et tema poolt tehtud tööd oleks tähtaegselt ja lepingujärgselt tehtud selliselt, et arved nr 16 ja 32 oleks muutunud sissenõutavaks hageja poolt viidatud ajahetkedel. Kuivõrd hageja ei ole oma tasunõuete sissenõutavaks muutumist tõendanud, ei ole hagejal õigust nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Isegi kui hageja tasunõuded saab lugeda osaliselt sissenõutavaks muutunuks, tasaarvestas kostja hageja tasunõuded 19.02.2020 oma leppetrahvinõudega. Selle tulemusel puuduvad hagejal täna kostja vastu täiendavad nõuded, sh viivisenõuded. Eeltoodu tõttu ei ole hagejal kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

22.Kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi alltöövõtulepingu rikkumise eest. 22.10.2019 esitas kostja hagejale alltöövõtulepingu punkti 14.8 alusel leppetrahvi nõude summas 62 685,81 eurot. Alltöövõtulepingu kohaselt lepiti lepingu eesmärgi saavutamise ja töö töövõtjale üleandmise lõpptähtajaks 22.03.2019 (lisa 1, p 3.2). Hoolimata kostja korduvatest meeldetuletustest (vt käesoleva vastuse ptk 2) ei olnud kostja plaatimistöid lõpetanud 14.05.2019 ega viimistlustöid lõpetanud 21.06.2019. Eeltoodu tõttu nõudis kostja 22.10.2019 hagejalt leppetrahvi tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 91 päeva võrra. Vastavalt alltöövõtulepingu punktile 14.8.1 on Töövõtjal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% Lepingu tasust (137 771 eurot, vt lisa 1, p 4.1) iga viivitatud päeva eest, mis teeb 688,85 eurot päevas. Seega kokku nõudis kostja hagejalt leppetrahvi 62 685,81 eurot. Leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitas kostja esindaja hagejale juba 12.06.2019 e- kirjas, s.o lepingurikkumise kestel ning vähem kui 3 kuud pärast tööde lõpptähtaja 9 möödumist. Lepingurikkumise kestel leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitamine on mõistlik VÕS § 159 lg 2 mõttes, mistõttu säilis kostjal leppetrahvi nõudmise õigus kuni 2019 oktoobrini. Leppetrahvi eesmärk oli kaitsta kostjat potentsiaalsete nõuete eest, mis tekivad objekti (korterite) üleandmise viivitamise tõttu lõpptellijal (korteriomanikel). Nimelt oli lõpptellija ja kostja vahelises lepingus ette nähtud leppetrahv tööde tähtpäevaks teostamata jätmise eest 0,1% lepingutasust päevas, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest.

Lepingu maksumus oli ca 4,6 miljonit eurot ehk hageja poolse rikkumise läbi oleks kostjal tekkinud kohustus tasuda üksnes leppetrahvide näol ehitise lõpptellijale 460 000 eurot. Seega on ilmne, et ca 60 000 euro suurune leppetrahv alltöövõtjale on asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja mõistlik.

23.Kostja tasaarvestas hageja alltöövõtulepingu järgse tasunõude oma leppetrahvi nõudega.

Kostja tunnistas hageja alltöövõtulepingu järgset tasunõuet kokku summas 30 583,07 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldas täpsemalt 18.10.2019 kostja poolt hagejale saadetud muudetud ja aktsepteeritud põhitööde õiendi nr 7 alusel 24 841,40 eurot (ilma käibemaksuta) ja 18.10.2019 kostja poolt hagejale saadetud muudetud ja aktsepteeritud lisatööde õiendi nr 6 alusel 644,49 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku võlgnes kostja hagejale seega 30 583,07 eurot (koos käibemaksuga). 19.02.2019 tegi kostja hagejale tasaarvestuse avalduse kostja leppetrahvinõude tasaarvestamiseks hageja tasunõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega lõppes 19.02.2019 XO Ehituse tasunõue summas 30 583,07 eurot ning Kaamos Ehitus OÜ leppetrahvi nõue summas 30 583,07 eurot. Kostjal on hageja vastu pärast tasaarvestamist endiselt leppetrahvi nõue summas 32 102,74 eurot (62 685,81 – 30 583,07 = 32 102,74).60 24. Kostja esitab käesolevaga vastuhagi summas 32 102,74 eurot. Kostja vastuhagi aluseks on alltöövõtulepingust tulenev leppetrahvinõue, mille kostja esitas hagejale 22.10.2019.

Vastuhagis nõuab kostja hagejalt leppetrahvi tasumist osas, milles kostja leppetrahvinõue 19.02.2020 tehtud tasaarvestuse tulemusena ei lõppenud, s.o. summas 32 102,84 eurot.

Lisaks nõuab kostja hagejalt tasumata leppetrahvi eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest (02.12.2012) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Vastuhagi vastus 25. Kohtule 07.01.2021. a esitatud vastuses vaidleb XO Ehitus OÜ vastuhagile vastu. VÕS § 59 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

22.10.2019 saatis kostja hagejale leppetrahvinõude plaatimistööde ja viimistlustööde tähtaegade sh lõpptähtaja ületamise eest 91 päeva võrra kogusummas 62 685,81 eurot. Kostja nõuab leppetrahvi plaatimistööde eest kuni 14.05.2019 ja viimistlustööde eest kuni 21.06.2019. Lepingu järgi pidid plaatimistööd valmis olema 04.02.2019 ja viimistlustööd olema valmis 20.02.2019 ja lõpptähtaeg oli 22.03.2019.a. Leppetrahvinõue on esitatud 22.10.2019 ehk mõistliku tähtaja möödumisel väidetavast lepingu rikkumisest (VÕS 159 lg

2). Leppetrahvi kohustus tekib lepingu rikkumisest. Ehitustegevuses on tavapärane, et üks töövõtt järgneb teisele ja ilma esimese töövõtuta ei ole võimalik järgmist töövõttu teostada.

Leppetrahvinõue VÕS 101 lg 3 kohaselt alusetu seetõttu, et tööde hilinemine oli tingitud teistest kostja kaasatud töövõtjatest ning kostja tegevusest ja seetõttu oli hageja vastuvõtuviivituses VÕS § 119 mõttes. Ajavahemikul, mille eest kostja soovib leppetrahvi nõuda (22.03.19 – 21.06.19) oli hageja 10 vastuvõtuviivituses ja seda tõendavad järgmised tõendid : 2.7.1. 21.02.2019 e-kiri M L, milles J H kirjutab, et kivid segavad ja korter x ei saa sama akent sama kaldega teha kui esimesel aknal. 22.02.2019 e-kiri M L ja M K , milles J H pöörab tähelepanu sellele, et x. korteri vana krohvitud sein tuli kõik maha. Hageja pidi läbi käima kõik korteriseinad.

12.04.2019 e-kiri M L , milles J H kirjutab, et 1. korruse koridorilage ei saa kinni panna, sest ventilatsioonimeestel on töö tegemata. Samuti toob H selles e-kirjas välja, et järgmisel nädalal on kokku lepitud aeg maalriga, kuid kui fronti ette ei saa anda, läheb kõik aia taha.

12.04.2019 e-kiri ABC Ventilatsioon OÜ-le, milles M L kirjutab, et üritab objektil hoogu üles seada, aga miski aegajalt takistab ning palub teostada kiiresti laetagused ühendused.

Hageja esindaja M L kirjutab ventilatsiooni paigaldajale ABC Ventilatsioon OÜ-le , et maaler peab lage pahteldama ja värvima hakkama, mis sõna selgelt viitab sellele, et eeltöö on teostamata. 22.04.2019 e-kiri M L , milles J H küsib, mis saab koridoride lihvimisega, sest siiani polnud keegi läinud seda tegema. 22.04.2019 e-kiri J Hale, milles M L ütleb, et küsib M käest üle, kuhu lihvijad jäid. 22.04.2019 e-kiri lihvimistöid teostavale AS-le Maru Ehitus esindajale T M , milles M L kirjutab, et ootab endiselt lihvijaid C korpuse 1.-4. korrusele, kuna eelmine nädal ei läinud keegi seda tegema. 29.04.2019 e-kiri M L ja M K , milles J H küsib, kas projektis toimus muudatus, sest uks oli valel poolel. 29.04.2019 e-kiri J H , milles M K kinnitab, et uks on tõesti vales kohas ja tõstetakse ümber. 29.04.2019 e-kiri M K , milles J H kirjutab, et sellel samal päeval paigaldati aknalaudu ja tehti mõned täkked akendele. 02.05.2019 e-kiri M L , H R ja M K , milles J H kirjeldab, et C korpuse ustega ei ole siiani midagi juhtunud, keegi ei paigalda, ning et x. korteri ust ei ole ümber tõstetud õigesse kohta. J H palus selle kirjaga lasta seda kõike teha. 14.05.2019 e-kiri M L , M K ja A N , milles J H kirjutab, et kuna uksi ei ole igal pool ees, siis on plaatimise piir ebaselge ning palus hommikul see üle vaadata. 28.05.2019 e-kiri M L , M K ja A N , milles J H kirjutab, et puudu on ikka osa trapi sisusid, mis vaja plaatida. 30.05.2019 e-kiri M L, M K ja A N, milles J H kirjutab, et 4. korrusel on kaablid uputamata, ei saa viimistleda ning et välisukse karbi ja seina vahel on pragu 1,5 – 2 cm. Peale eelviidatud e- kirjadele tõendavad ehituskoosolekute protokollid, et hageja oli vastuvõtuviivituses perioodil, mille eest kostja nõuab leppetrahvi. 2.8.1. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et Fenestra AS teostab alles palede soojustuse paigaldust ja akende aurutõkke teipimist. 2.8.2.

21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et Elektritööde Ettevõte AIA AS pidi B-osas 1. korrusel korteris x ehitama heliisolatsiooni katteseina terepikoja/koridori poolele, st Aeroc seinas tulikaablid/toosid süvistada, mida poldud selleks ajaks tehtud.

21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et ABC Ventilatsioon ootas Cosa ventilatsiooniseade paigaldamiseks lisadetaile. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr.

30, milles nähtub, et ABC Ventilatsiooni tehtavas C-osas olid 1. korruse kergeseinad suletud, 19.02 alustati avade puurimisega ja korterisiseste vent.torustike paigaldusega. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et ABC Ventilatsiooni tehtavas C-osas alustatakse alates 25.02 2. ja 3. korruse korterisiseste vent.torustike ehitusega, front töödeks olemas. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et Ecomont OÜ pole C-osas alustanud loputuskastide raamide paigaldusega.

21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et Ecomont OÜ-l on C-osas alates 25.02.2019 olemas front2, et paigaldada ja ühendada (vannitubade) laetagused soojaja külmaveetorustikud. Lepiti kokku, et veemõõtjad paigaldatakse kõige 11 viimases järjekorras. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et XO Ehitus OÜ tehtavas C-osas on korteris x muudetud köögi lae h2600mm kuju. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et Kaamos lisas Bauhubi vannitubade põranda sõlmejoonise. 21.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 30, milles nähtub, et lepiti kokku, et loputuskastide raamidele tehakse karbikud kõrgusega maksimaalselt 1170mm.

28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et Kaamos tellib lammutustööde3 teostajalt Globus Ehitus OÜ-lt kahe vannitoa siseukse silluse MS-11 ehitustöö kandvates seintes vastavalt konstr.osa joonistele. 28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et Kaamos tellis Globus Ehitus OÜ-lt vannitubades olemasoleva krohvi eemalduse seintelt. 28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et Fenetra AS teostab endiselt palede soojustuse paigaldust ja akende aurutõkke teipimist4. Tähtaeg 21.02. Mõned aknad on veel teipida jäänud. Määrati uus tähtaeg 05.03.

28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et ABC Ventilatsioon pole Cosas ventilatsiooniseadet paigaldanud, sest oodatakse lisadetaile. 28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et ABC Ventilatsioon pole C-osas korterisiseste vent.torustike ehitusega alustanud ja lubas alustada 2. korruse korterite torustike ehitusega 04.03. 28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et Ecomont OÜ pole alustanud loputuskastide raamide paigaldusega. 28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et Karontek OÜ tegeleb C-osas jooksvalt esikutes küttekollektorite ühendamistega, enamus on ühendatud. 28.02.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 31, milles nähtub, et XO Ehitus OÜ-l peaks lepingu järgi käima juba plaatimistööd C-osas. Kuna kostja ei olnud tööfronti üle andnud, siis ei saanud selleks hetkeks ka tööd teostada. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 32, milles nähtub, et Globus Ehitus OÜ-l on korterites x ja x vannitubade sillused MS-11 teostamisel. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 32, milles nähtub, et Kaamos tellis Globus Ehitus OÜ-lt vannitubades 74-81 kogu olemasoleva lahtise krohvi eemalduse seintelt. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 32, milles nähtub, et Fenetra AS teostab C-osas viimaste palede soojustust ja aurutõkke paigaldust. Jäänud on 2tk trepikoja akna paigaldustöö. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 32, milles nähtub, et Ecomont OÜ teostab C-osas loputuskastide raamide paigaldust. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 32, milles nähtub, et Ecomont OÜ-l on 1.-3. korruseni front olemas, et paigaldada ja ühendada laetagused sooja- ja külmaveetorustikud, pidi alustama paigaldusega. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 32, milles nähtub, et Kaamos paigaldab lahtise krohviga vanadele kiviseintele mõnel pool tycroc plaadid. 07.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr.

32, milles nähtub, et XO Ehitus OÜ elektrišahti kinni ladumine algas 01.02.2019 ning oli tehtud. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et C osa 0.-4. korruse koridoride põrandate ettevalmistus ja betoneerimine toimub R 22.03 – E 25.03. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Globus Ehitus OÜ pole teostanud korteri x vannitubade sillust MS-11, mida tehakse 19.03. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr.

33, milles nähtub, et Kaamos tellis 2tk trepikoja akende paigaldustöö (montaažiavad).

Paigaldus pidi toimuma 19.03. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Elektritööde Ettevõte AIA AS peab lagede taga mõned nõrkvoolu kaablid fikseerima õigesse kohta, näiteks x, x, x. Mõned kaablid olid selleks ajaks endiselt lahtiselt ja keras.

14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Kaamos eemaldas lahtist krohvi kiviseintes (trepikojas, korterites). Trepikoja valgustuse kaabel oli katki, parandatakse. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Elektritööde Ettevõte AIA AS-i poolt tehtavas C-osas viiakste viimistlustööde (krohvimine, pahteldamine) kiirendamiseks ja kvaliteetseks teostamiseks pistikutes ja lülitites pikad kaabli otsad võimalikult seina tasapinda ja toosidesse. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Ecomont OÜ peab C-osas teostama lõpuni veetorustike 12 laetagused ühendused koos isoleerimistöödega. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Ecomont OÜ teostab C-osas loputuskastide raamide paigaldust. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et Ecomont OÜ-l on 1.-3. korruseni front olemas, et paigaldada ja ühendada laetagused sooja- ja külmaveetorustikud, teostatakse paigaldust. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et 1. korruse peasissepääsu fuajee vana kipslagi tuleb demonteerida, tähtajaks määrati 21.03. 14.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 33, milles nähtub, et 1. korruse peasissepääsu fuajee postkastide seinasüvend krohvitakse. Kaamos soovib eritellimus postkastide mõõdud võtta ja tootmisse anda, tähtajaks määrati 22.03. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et C osa 0.-4. korruse koridoride põrandate ettevalmistus ja betoneerimine toimub R 22.03 – E 25.03. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Globus Ehitus OÜ pidi tegema korterites x, x, x vannitubade sillused MS-11 ja pidi korter x saalungid eemaldama. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Kaamos tellis vannitubades 74-81 kogu olemasoleva lahtise krohvi eemalduse seintelt, see sai tehtud.

21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Kaamos tellis 2tk trepikoja akende paigaldustöö (montaažiavad), see sai tehtud. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Kaamos pidi tellima lisatööna vent.plafoonide 2tk paigalduse liftisahti, joonis kooskõlastamisel. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Ecomont OÜ suleb C-osas jooksvalt 1.4. korruse ripplagesid esikutes ja vannitubades. Ecomont OÜ pidi protokolli järgi lõpuni teostama veetorustike laetagused ühendused koos isoleerimistöödega. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Ecomont OÜ teostab C-osas loputuskastide raamide paigaldust. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Ecomont OÜ-l on 1.-3. korruseni front olemas, et paigaldada ja ühendada laetagused sooja- ja külmaveetorustikud, teostatakse paigaldust. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et Karontek OÜ tegeleb C-osas jooksvalt esikutes küttekollektorite ühendamistega, enamus on ühendatud. Teostamisel on veel 4. korrus.

21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et XO Ehitus OÜ peab C-osas 1. korruse peasissepääsu fuajee vana kipslae demonteerima. 21.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 34, milles nähtub, et XO Ehitus OÜ krohvib C-osas 1. korruse peasissepääsu fuajee postkastide seinasüvendi, tähtajaks R 22.03. 28.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr.

35, milles nähtub, et Kaamos tellis vent.kambri teise ukseava laiemaks lõikamise 5. korrusel, sest plaatsoojusvaheti ei mahtunud läbi. 28.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 35, milles nähtub, et Kaamos soovib, et 1. korruse fuajees teostatakse lae valgustuse kaabeldus, vajalik on ripplae ehitamine sinna. 28.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 35, milles nähtub, et Kaamos tellib lisatööna vent.plafoonide 2tk paigalduse liftisahti. Joonis kooskõlastamisel.

28.03.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 35, milles nähtub, et Ecomont OÜ pidi C-osas kiirendama sooja- ja külmaveetorustike paigaldust ja ühendamise töid. Paigaldati ka dušinurkade põrandasse joontrappe. 02.05.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 39, milles nähtub, et Kaamos lõikas suuremaks ukseava8. Kaamos tellib lisatööna vent.plafoonide 2 tk paigalduse liftisahti. Joonis kooskõlastamisel. 25.04.2019 ehituskoosoleku protokoll nr. 38, milles nähtub, et Kaamos lõikas suuremaks ukseava. Kaamos tellib lisatööna vent.platfoonide 2 tk paigalduse liftisahti. Joonis kooskõlastamisel. Lepingu järgi pidid tööd lõplikult valmima 22.03.2019 ja kostja leppetrahvi nõue on esitatud 91 päevase töödega hilinemise eest (kuni 21.06.2019). Nagu eeltoodud tõenditest nähtub oli hageja alles 30.mail 2019 vastuvõtuviivituses, kuna 4.korrusel olid kaablid uputamata ja ei saanud viimistleda ning välisukse karbi ja seina vahel oli 1,5-2 cm pragu. Kuna front oli üle andmata ei saanud hageja enda töid lõpuni teostada.

13 26. Hagi esitati kostja vastu perioodil 01.04.19 – 30.04.19 lepinguliste põhitööde õiendis nr 7 (HA lisa 2) märgitud lepingulised põhitööd summas 13 925,40 eurot; perioodil 01.04.19 30.04.19 lisatööde õiendis nr 6 (HA lisa 3) märgitud lisatööd summas 10 818,29 eurot: põhitööde õiendis nr 7 ja lisatööde õiendis nr 6 märgitud tööde eest on esitatud arve nr 16 summas 23 210,09 eurot (HA lisa 6); perioodil 01.05.19 – 31.05.19 lepinguliste põhitööde õiendis nr 8 (HA lisa 4) märgitud lepingulised põhitööd summas 16 537,80 eurot; perioodil 01.05.19 – 02.06.19 lisatööde õiendis nr 7 (HA lisa 5) märgitud lisatööd summas 11 138,76 eurot; põhitööde õiendis nr 8 ja lisatööde õiendis nr 7 märgitud tööde eest on esitatud 18.10.2019 arve nr 32 summas 27 676,56 eurot (HA lisa 6).

27.Pooltel ei ole vaidlust arvete 16 ja 32 alusel tekkinud tasunõude üle summas 30 584,07 eurot (HV lisa 18). (tasunõue hagiavalduses kokku arvete nr 16 ja 32 alusel 50 886,65 eurot).

Kostja väidab vastuses, et hageja õiendis nr 7 märgitud tööd ei vastanud lepingutingimustele ja hageja ületas tööde lõpptähtaega (pretensioon). Kostja ei vaidle, et 75% aktides märgitud tööd on valmis (HV lisa 10). Arvestades pretensioonis (HV lisa 10) märgitut ei vasta pretensioon ka minimaalselt VÕS § 644 lg 3 sätestatule. Kostja abstraktse pretensiooni alusel, milles puuduvad viited kohtadele kus on puudused ja miks nad ei vasta keskmisele kvaliteedile, ei ole ühelgi töövõtjal võimalik väidetavaid puudusi kõrvaldada. Veel enam, pretensioon viitab pigem vaegtööle, mitte tegemata tööle (seinte korrektse viimistluse puudumine viitab, et tegemist on vaegtööga, mitte tegemata tööga), seega saab tellija vastu võtta tööd mis ei ole vaegtööd ja anda tähtaeg vaegtööde teostamiseks. Isegi kui tegemist on puudustega, on need ebaolulised puudused, mis ei takista tööde vastuvõtmist Hagejal ei ole õigust keelduda täies ulatuses tööde vastuvõtmisest vaegtöö korral. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 leidnud, et hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.

28.14.03.2019 töökoosoleku protokoll (HV lisa 7) ei tõenda teostamata töid tööde valmimisel, vaid töökäske ja märkusi tööde teostamisel ajal. Tööd võib valminuks lugeda akti saatmisest 15.05.2019 mõistliku aja jooksul (HV lisa 9). Lisatööde õiendi nr 6 vastu võtmata jätmist põhjendab kostja oma 21.05.2019 e-kirjas lakooniliselt „osa lisatööde maksumusi tuleb vähendada, need summad pole põhjendatud“. Selline tööde vastu võtmata jätmine ei vasta isegi minimaalselt VÕS § 644 lg 3 sätestatule, mille järgi peab oma majandus-ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei vaidle, et ta vaatas põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 (arve nr 32 aluseks olevad aktid) üle lepingut rikkudes (14.08.2019 saadetud aktid vaadati üle 03.09.2019, HV p 24 ja 25). Kostja muutis akte (HV lisa 15) ja võttis põhitööde aktid nr 7 ja 8 ning lisatööde aktid nr 6 ja 7 kokku ning sai vastuvõetud tööde summaks kokku 32 485,07 eurot.

29.Mitte ühtegi selgitust, miks kostja jättis enda 3.09.2019 e-kirjas (HV lisa 15) vastu võtmata tööd kokku summas 50 886,64 eurot kostja ei esitanud.10 Kõik mahu vähenemised ja kostja poolt tehtud väidetavad kulutused on kostja poolt tõendamata ja otsitud sooviga kostjale mitte tasuda. Hageja ei ole kostja koostatud aktile nõusolekut andnud (HV lisa 16). VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Leppetrahvi nõue ei vasta seadusele. Kostja leppetrahvinõue tuleneb lepingu punktist 14.8.3 mis sätestab, et tellijal on õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu tasust iga viivitatud päeva eest igasuguse muu kohustuse täitmisega viivitamise korral. Lepingu punkt 14.8.2 sätestab leppetrahvi nõude töö lõpptähtaja ületamise korral, 14 millist alust kostja ei kasutanud. Leppetrahvi rahaline suurus on 688,85 eurot (137 771 x 0,5%) iga viivitatud päeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tellis lisatöid ja lisatööd anti üle koos põhitöödega. Pooltel puudus kokkulepe lisatööde teostamise tähtaegade üle.

Lisatööde tellimisega leppisid pooled kokku lepingu tähtaja muutumises lisatööde lõpetamiseni. Arvestades lisatööde mahtu, mis oli üle poole põhitööde mahust oli kostja nõus (TsÜS 68 lg 3), et lisatööde teostamisel muutub põhitööde tähtaeg ja lõplikuks tähtajaks saab lugeda lisatööde teostamise tähtaja. Seega ei ole hageja lepingu lõpptähtaega rikkunud.

30.Juhul, kui kohus leiab, et a) hageja ei olnud vastuvõtuviivituses ja/või b) lepingu tähtaeg ei lükkunud edasi, siis palub hageja VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi 10 000 euroni võttes arvesse, et kostja esitas hageja vastu leppetrahvi nõude alles peale seda, kui hageja hakkas temalt võlga sisse nõudma; kostja on viivitanud enda kohustuste täitmisega, mis takistas hageja kohustuste täitmist (vt p 2.8); leppetrahvi nõue ületab hageja nõuet 11 799,17 eurot (62 685,81 – 50 886,64); leppetrahvi nõude suurus on üle poole (56 %) lepingu rahalisest netomahust (62 685,81 : 110 216,90); hageja oli enda kohustused suuremas osas täitnud; kostja ei ole esitanud hageja vastu mitte ühtegi nõuet seoses kvaliteediga; kostja 2020 kolmanda kvartali käive oli 11 303 847,90 eurot ja töötajaid oli 34, hageja 2020 kolmanda kvartali käive oli 36 432,41 eurot ja 2 töötajat.

31.VÕS § 62 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. On ilmselge, et kostja kuritarvitab enda õigusi ja kasutab tugevama poolena ära enda positsiooni et suurendada enda kasumit. Kostja vastus ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ja vastuhagi rahuldamiseks.

Kohtu põhjendused 32. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.

33.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 31.10.2018. a sõlmitud alltöövõtuleping nr GON017-16, mille alusel kohustus hageja teostama C korpuse kipsplaat konstruktsioonide ehitus- ja viimistlustööd, plaatimistööd, aluspõranda ettevalmistustööd, hoone müüritööd aadressil Gonsiori 26, Tallinnas.

34.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt lepingule, esitanud teostatud tööde kohta õiendid ning õiendite alusel kostjale 22.05.2019. a arve nr 16 ja 18.10.2019. a arve nr 32. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue summas 50 886,64 eurot on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 ja § 638 sissenõutavaks.

35.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist. Kostja tunnistab hageja tasunõuet arvete nr 16 ja 32 alusel summas 30 583,07 eurot (koos käibemaksuga).

15 36. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate puuduste ja tähtaegade ületamiste kohta, kohus veenvaks ei pea.

37.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.

38.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).

39.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale esitanud tööd vastuvõtmiseks, mille kohta on koostatud põhitööde õiendid nr 7 ja nr 8 ning lisatööde õiendid nr 6 ja nr 7. Lepingu p 10.1.5. kohaselt töövõtja on kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. 22.05.2019. a esitas hageja kostjale arve nr 16 ning teostatud põhitööde õiendi nr 7 ning lisatööde õiendi nr 6 (I kd tl 16 pöördel). Kohtule on esitatud kostja 23.05.2019. a e-kiri selle kohta, et arve ja õiendid on kostja poolt kätte saadud ning kostja avaldab rahulolematust üksnes arve maksetähtaja osas (I kd tl 16 pöördel). 14.08.2019. a esitas hageja kostjale põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7. Kostja vaatas 03.09.2019. a õiendid üle ning tagastas muudetud kujul õiendid hagejale 18.10.2019. a. Hageja esitas 18.10.2019. a kostjale arve nr 32 summas 27 676,56 eurot.

40.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

16 Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks tööde osas tähtaegselt pretensioone esitanud kooskõlas lepingu p 10.1.5. sätestatuga, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses puuduseid töös ei esinenud. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandusvõi kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse täitmata. Kostja on küll hageja poolt esitatud õiendeid muutnud, kui jätnud konkretiseerimata, milles täpselt puudused seisnesid. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 16 ja nr 32 tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 50 886,64 eurot.

41.Kostja esitas hagejale leppetrahvinõude summas 62 685,81 eurot ning tasaarvestas oma leppetrahvinõude hageja tasunõudega, mida kostja oli alandanud 30 583,07 euroni. Kostja palub 32 102,74 eurot hagejalt välja mõista.

42.VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Vaidlusaluse lepingu p 14.8 kohaselt alltöövõtja poolsete rikkumiste korral on töövõtjal õigus nõuda lisaks tekitatud kahju hüvitamisele ka leppetrahvi. 12.06.2019. a ja 03.09.2019. a andis kostja hagejale teada kavatsusest rakendada leppetrahvi. 22.10.2019. a esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude, milles nõuab leppetrahvi plaatimistööde teostamisega viivitamise eest seisuga 14.05.2019. a ja viimistlustööde teostamisega viivitamise eest seisuga 21.06.2019. a ning töö töövõtjale üleandmise lõpptähtaja ületamise 91 päeva eest summas 62 685,81 eurot.

43.Vastuhagi kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud, samuti on leppetrahvinõue esitatud ebamõistlikult hilja. Lepingu p 3.1 kohaselt pidid plaatimistööd olema teostatud perioodil 20.12.2018. a kuni 04.02.2019. a ja viimistlustööd teostatud perioodil 04.01.2019. a kuni 20.02.2019. a ning lõpptähtaeg oli 22.03.2019. a. Leppetrahvinõue on esitatud 22.10.2019. a.

44.Kohus nõustub vastuhagi kostja vastuväidetega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et tööde esialgne ajagraafik muutus seetõttu, et vastuhagi hageja ei suutnud kostjale õigeaegselt tööfronte üle anda. Vastuhagi kostja on esile toonud, et plaatimise tööd pidid küll 04.02.2019. a valmis olema, kuid torustike paigaldus algas alles 25.02.2019. a, 28.02.2019. a toimus akende palede ehitus, 25.03.2019. a toimus põrandate betoneerimine, hoones puudusid 14.05.2019.a seisuga osaliselt uksed. Kõik need tööd eelnevad plaatimis- ja viimistlustöödele, seetõttu ei olnud võimalik vastuhagi kostjal töid lõpetada (I kd tl 51- 56).

45.VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi maksmise nõude esitamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

17 Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-18-08 selgitanud, et VÕS § 159 lg 2 eesmärk, mille kohaselt tuleb võlgnikule esitada mõistliku aja jooksul teade leppetrahvi nõudest kohustuse rikkumise avastamisest, on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud viivitavad neli kuud enda nõudest teatamisega ja seitse kuud nõude esitamisega. Plaatide puudumine pidi vastuhagi esitajale visuaalselt nähtav olema juba 04.02.2019. a ja viimistlustööde puudumine 20.02.2019. a. Kohtu hinnangul on vastuhagi hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 sätestatust tulenevalt õiguse nõuda leppetrahvi, kuna esitas leppetrahvi nõude ebamõistlikult hilja.

46.Vastuhagi põhjenduste kohaselt on vastuhagi kostja erinevate lepingurikkumistega kahju tekitanud, mistõttu on vastuhagi hageja kostja tasunõudest maha arvestanud erinevad lepingu rikkumistest põhjustatud kulutused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et vastuhagi hageja võimalik kahju tekkis vastuhageja enda tegevuse tulemusel, nimelt ei suutnud vastuhagi hageja tagada tööfrondi olemasolu.

Oma väidetava kahju tõendamiseks vastuhageja tõendeid kohtule esitanud ei ole.

47.Vastuhageja on 19.02.2020. a tasaarvestanud enda leppetrahvi nõude vastuhagi kostja tasunõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused, s.t. vastuhagi hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue vastuhagi kostja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et vastuhagi kostjal on sissenõutavaks muutunud tasunõue vastuhagi hageja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud vastuhagi kostja poolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole vastuhagejal tekkinud nõuet vastuhagi kostja vastu.

48.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

18 49. Hageja esitas 22.05.2019. a kostjale arve nr 16, mille tasumise tähtaeg oli 05.06.2019. a.

Kostja kinnitas 23.05.2019. a hageja e-kirja kättesaamist, kuid makset vastavalt arvele ja õienditele ei teinud (I kd tl 16-17). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Lepingu p 14.5 kohaselt on viivisemäär 0,1% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 23.10.2020. a seisuga 506 päeva. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

50.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis arve nr 16 tasumata põhinõudelt alates 24.10.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,1% päevas.

51.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kohtu hinnangul on hageja kahju hüvitamise nõue summas 40 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus 52. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi menetlemisest tingitud kulud jäävad vastuhageja kanda.

53.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

54.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 71 165,79 eurot tasumisele riigilõiv 1 100 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 100 eurot.

19 55. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 3 953,40 eurot.

Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks.

56.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

57.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 20

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.