← Eesti

1-08-12709/9

Obsah (12)§ 199§ 200§ 74§ 56§ 32§ 16§ 61§ 64§ 68§ 75§ 318§ 321

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kriminaalasi 1-08-12709, üldmenetluses Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31.märtsil 2009.a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Rafkat Minzatov Rahvak

§ 199

lg 2 p-de 4,5 ja § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi D.U, eluneva Xxx, isikukood xxx, ei tööta, varem karistatud:

  1. 30.märtsil 1994.a KrK § 195 lg 2 järgi 3-kuulise vangistusega;
  2. 13.augustil 1996.a KrK § 139 lg 2 p-de 1,3-15 lg 2 järgi trahviga 1500 krooni; 2
  3. 12.veebruaril 2002.a KrK § 140 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat; - kuriteo toimepanemises

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Süüdistuse sisu: G.L süüdistatakse selles, et isikuna, keda on varem karistatud röövkallaletungi eest, 29.08.2008.a kell 23.00.olles alkoholijoobe seisundis ühiselamus aadressil Viru 3, Narva, ja tegutsedes grupis D.U-ga, võõra vallasjas ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läksid kallale neist mööduvale Xxxile, lõid teda rusikatega näkku ja vastu keha, tekitasid kannatanule füüsilist valu, otsisid läbi kannatanu taskud ja varastasid rahakoti maksumusega 300 krooni, milles oli raha 75 krooni ja 90 rubla ehk kursi järgi 40 krooni (0,421309) ning pangakaardid, tekitasid kannatanule materiaalse kahju summas 415 krooni. Peale selle süüdistatakse G.L selles, et isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.06.2008.a kell 15.30 Narva jõe ääres, mitte kaugel saksa kalmistust, aadressil Xxx, olles alkoholijoobe seisundis, varguse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras käega kinni alaealise Xxxi särgist ning ähvardades kohaldada vägivalda, võttis temalt ära mobiiltelefoni Sony Ericsson K610i maksumusega 1799 krooni. G.L pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja vägivallaga ähvardamisega, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o kuriteo, ettenähtud

§ 200lg 2 p-de 4,7 järgi.

G.L süüdistatakse selles, et isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.06.2008.a kell 14.00 Narva jõe ääres, mitte kaugel saksa kalmistust, aadressil Xxx, olles alkoholijoobe seisundis, varguse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid vägivallata, haaras alaealise Xxxi käest mobiiltelefoni Alcatel One Touch 355 maksumusega 1200 krooni. G.L pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o kuriteo, ettenähtud

§ 199lg 2 p-de 4,5 järgi.

D.U süüdistatakse selles, et isikuna, keda on varem karistatud röövkallaletungi eest, 29.08.2008.a kell 23.00.olles alkoholijoobe seisundis ühiselamus aadressil xxx, ja tegutsedes grupis G.L-iga , võõra vallasjas ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läksid kallale neist mööduvale Xxxile, lõid teda rusikatega näkku ja vastu keha, tekitasid kannatanule füüsilist valu, otsisid läbi kannatanu taskud ja varastasid rahakoti maksumusega 300 krooni, milles oli raha 75 krooni ja 90 rubla ehk kursi järgi 40 krooni (0,421309) ning pangakaardid, tekitasid kannatanule materiaalse kahju summas 415 krooni. D.U pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, s.o kuriteo, ettenähtud

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Kohtuliku uurimise käik: Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav G.L tunnistas süüd täielikult ja ütles. Tol päeval G.L kohtas juhuslikult D.U, koos temaga jõid õlut 2 liitrit kumbki. Ühiselamu 3 juures kohtasid varem neile tundmatut meest, küsisid temalt suitsu. Mees hakkas neid sõimama. Vastuseks G.L lõi teda vastu nägu. Mees kukkus. D.U võttis mehelt rahakoti, kus oli raha, s.h vene raha. Mees jooksis nende juurest minema. Nemad otsustasid minna kasiinosse, kus mängisid võõra raha maha. G.L möönas, et ka tema võis mehe taskuid läbi otsida. Järgmise süüdistuse suhtes G.L ütles, et puhkas koos teiste isikutega jõe ääres, pruukisid seal alkoholi. Mäest sõitis jalgrattaga alla poiss. G.L pidas ta kinni, kuna poiss ähvardas oma tegudega nende ohutust, s.o võis neile otsa sõita. Poisil kukkus taskust välja mobiiltelefon. G.L võttis telefoni endale ja käskis poisil minna isa järele. Telefoni jättis pandiks. Poiss koos isaga aga ei tulnud. Kui G.L jõe äärest minema läks, nägi teisi poisse. Küsis ühelt neist telefoni helistada. Näinud telefoni, pakkus vahetada see eelmise poisi telefoni vastu. Poiss vahetada ei tahtnud. G.L tunnistab, et ähvardas ta mäest alla lükata. Telefoni vahetas ja peaaegu kohe müüs 300 krooni eest. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava ütlusi, kohus avaldas G.L ütlused

  1. kd, tl 9 (21-31 read ülalt), kus on öeldud, et G.L ja D.U peksid kannatanut, seejärel G.L võttis kannatanu taskust rahakoti, kus oli raha. G.L ja D.U võtsid raha endale ja mängisid kasiinos maha. Kuulanud ära avaldatud ütlused, G.L tunnistas, et nad võtsid rahakoti rahaga kokkuleppel D.U-ga. Raha kulutasid kasiinos. Süüdistatav D.U tunnistas süüd täielikult ja ütles, et mees hakkas neid sõimama. Mees hakkas nende juurest ära jooksma. Said ta kätte. D.U pani talle jala ette ja mees kukkus maha. D.U otsis taskud läbi ja võttis ära rahakoti rahaga. Raha mängisid koos G.L-iga kasiinos maha. Kannatanu Xxxütles kohtus, et tuli külast, oli joobeseisundis. Kaks tundmatut inimest küsisid temalt suitsu. Samal ajal keegi nendest kahest lõi teda näkku. Kukkus ja kaotas meelemärkuse. Kui meelemärkusele tuli, siis avastas, et temalt on varastatud rahakott rahaga. Esitab hagi 415 krooni. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava ütlusi, kohus avaldas Xxxi ütlused
  2. kd, tl 9 (8-9 read ülalt), kus on öeldud, et teda peksid kaks inimest. Kuulanud avaldatud ütlused ära, kannatanu kinnitas, et teda peksid tõesti kaks inimest. Kannatanu I.Xxx ütles kohtus, et G.L palus temalt telefoni helistamiseks. Näinud telefoni, hakkas pakkuma vahetada telefonid. Xxx vahetada ei soovinud. G.L haaras tal T-särgist, hakkas ähvardama. Kannatanu sõbrad ütlesid, et ta annaks oma telefoni ära. Xxx helistas juhtunust kohe emale. T.Xxx, kannatanu ema, kinnitas poja ütlusi. Ütles, et teatas kohe politseile. Politsei võttis telefoni ära ja tagastas. Kahju ei ole. Telefon maksis 1799 krooni. Kannatanu Xxxütles, et sõitis ringi jalgrattaga. Kukkus, kui mäest alla sõitis. Seal istus seltskond. Tema juurde tuli palja rindkerega meesterahvas, üleni tätoveeritud. Alguses nõudis raha, peale selle võttis ära mobiiltelefoni. Isa kutsumisest G.L midagi ei rääkinud. Xxx, Xxxema, kinnitas poja ütlusi. Poeg näitas G.L-ile. Telefon anti politseis tagasi. Tunnistaja Xxxütles kohtus, et vööni paljas mees, üleni tätoveeritud, küsis I.Xxxilt telefoni helistada. Xxx ei tahtnud oma telefoni anda. Mees ähvardas järsakust alla visata. Xxx oli 4 sunnitud oma telefoni ära andma kehva telefoni vastu. Xxx ja teised lapsed soovitasid Igorile anda telefon ära, kuna kõik ehmusid. Tunnistaja Xxx ütles, et 28.juunil tuli tema juurde tundmatu poolpaljas üleni tätoveeringutes meesterahvas ja pakkus osta mobiiltelefon 300 krooni eest. Telefon oli hea ning Xxx ostis selle. Politsei võttis temalt telefoni ära. Kohtu poolt on uuritud ka järgmisi tõendeid: Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 13-16), kus G.L tundis ära D.U ja ütles seejuures, et nimelt koos D.U-ga nad röövist meesterahvast. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 91-93), kus Xxxtundis ära G.L-i, kes võttis 28.juunil 2008.a temalt ära mobiiltelefoni. D.U ja olustiku seostamise protokolli (tl 29-36), kus D.U näitas ja rääkis toimepandud röövimisest. Asitõendite vaatlusprotokolli (tl 106-109, 116-117), kus oli vaadeldud mobiiltelefone. Prokurör ütles kohtuistungil, et mõlema süüdistatava süü on tõendatud ja nende teod on kvalifitseeritud õigesti. Prokurör pakkus karistada G.L vangistusega tähtajaga 3 aastat 6 kuud. D.U karistada vangistusega tähtajaga 3 aastat

§ 74kohaldamisega, s.o tingimusliku karistusega katseajaga 2 aastat.

Kaitsja G.Tšelnokova ütles, et G.Leod on kvalifitseeritud õigesti. Karistuse määramisel palus arvesse võtta kergendavat asjaolu ja vähendada karistust. Kaitsja T.Massalina nõustus süüdistatava D.U suhtes prokuröri arvamusega. Uurinud seega kohtuistungil kogutud tõendeid, ära kuulanud prokuröri ja kaitsjad, kohus jõuab arvamusele, et süüdistatavate süü on tõendatud ja nende teod on kvalifitseeritud õigesti. G.L-i ja D.U süü Xxx röövimises on täielikult tõendatud Xxx ütlustega. Tõendite hulka kohus paneb ka süüdistatavate ülestunnistavad ütlused. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli. Äratundmise protokolli, kus G.L tundis ära D.U. Kohus võtab arvesse, et süüdistatavate ütlused langevad täies ulatuses kokku kannatanu ütlustega. G.L-i süü röövimises I.Xxxi suhtes on täies ulatuses tõendatud kannatanu I.Xxxi, tema ema T.Xxxi ja tunnistaja G.L-i ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga. G.L-i süü Xxxvara avalikus varguses on tõendatud kannatanu xxx, tema ema Xxx ja tunnistaja Xxxi ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga. Vastavalt

§ 56on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse määramisel kohus võtab arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitse huvisid. Seejuures saab vangistuse määrata vaid juhul, kui karistuse eesmärke ei saa saavutada kergema karistusega.

§ 32

kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. G.L oli kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdiv, kriminaalvastutuse eas. 5 Puuduvad tõendid, et ta tegutses äärmise hädakaitse seisundis või pani kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu. Vastavalt

§ 16lg 2 G.L pani kuriteo toime tahtlikult.

G.L-i süüd kergendavaks asjaoluks kohus tunnistab süü ülestunnistamise, kahetsuse, kahju osalise hüvitamise, omab perekonda ja last. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb ette ühe karistuse liigi –vabadusekaotuse 3.aastast kuni 15.aastani. Võttes arvesse kohtupraktikat, toimepandud kuriteo laadi ja asjaolusid,

§-de 61, 73 ja 74 sätete kohaldamine on välistatud. Kohus võtab arvesse, et G.L süüdistatakse kahes röövimisepisoodis. Võttes arvesse G.L-i isikut, kohus peab võimalikuks määrata karistus, mis on lähemal

§ 200lg 2 sanktsiooniga ettenähtud minimaalsele karistusele.

Võttes arvesse eeltoodut ja eemärgil mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve ning seda, et karistuse eesmärke ei saa saavutada kergema karistusega, on G.L-i suhtes võimalik määrata karistus vaid vangistusena. D.U oli kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdiv, kriminaalvastutuse eas. Puuduvad tõendid, et ta tegutses äärmise hädakaitse seisundis või pani kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu. Vastavalt

§ 16lg 2 D.U pani kuriteo toime tahtlikult.

A. D.U süüd kergendavaks asjaoluks kohus tunnistab süü ülestunnistamise, raskeid tagajärgi ei olnud, varaline kahju on tühine, töötab.

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb ette ühe karistuse liigi –vabadusekaotuse 3.aastast kuni 15.aastani. Võttes arvesse kohtupraktikat, toimepandud kuriteo laadi ja asjaolusid,

§ 61sätete kohaldamine on välistatud.

Kohus peab võimalikuks määrata D.U-le

§ 200lg 2 sanktsiooniga ettenähtud minimaalse karistuse.

Samal ajal, võttes arvesse asjaolusid ja D.U isikut, kohus jõuab arvamusele, et määratud tähtajaks mõistetud karistuse kandmine süüdistatava poolt ei ole otstarbekas. Vaadates läbi kannatanu xxx haginõuded, kohus lähtub sellest, et süüdistatavad ja nende kaitsjad ei vaidlustanud hagisummasid. Kohus lähtub Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5. Seaduses on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud asjas kuulub hüvitamisele varaline kahju (VÕS 128 lg 2,3). Kohus lähtub sellest, Kahju tuleb hüvitada mitte ainult ühekordselt makstava rahasummana, vaid kahju võib hüvitada ka perioodiliste maksetena (VÕS § 136). Kohtu arvamusel kahju ei tekkinud kannatanute süül, seetõttu puuduvad alused hüvitatavate kahjusummade vähendamiseks (VÕS § 139). Kohus leiab, et kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks puuduvad alused. See ei oleks kannatanute suhtes aus. Samal ajal on kahjuhüvitise suurus süüdistatava jaoks mõistlikkuse piirides (VÕS § 140). VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lähtudes eeltoodust kohus jõuab arvamusele, et kannatanu xxx haginõudes põhinevad seadusel, on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. KrMS §-de 305-315 alusel kohus 6 o t s u s t a s: Tunnistada G.L süüdi

§ 200

lg 2 p-de 4,7 ja

§ 199

lg 2 p-de 4,5 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning karistada: -

§ 200

lg 2 p-de 4,7 järgi vangistusega 3 aastat 3 kuud; -

§ 199

lg 2 p-de 4,5 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 64

alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista karistus vangistusena 3 aastat 3 kuud. Karistusaega arvestada alates 28.juunist 2008.a. Tõkend vahistamisena jätta jõusse. Tunnistada D.U süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada vangistusega 3 aastat.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 21.-22.aprillil 2008.a, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 28 päeva. Kohaldada

§ 74

ja mõistetud karistust vangistusena ei pöörata täitmisele, kui ta 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab vastavalt

§ 75

järgi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Katseaega arvestada kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemise momendist. Tõkend elukohast lahkumise keeluna tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalhooldajaks määrata Viru Vangla ametnik. Mõista G.L-ilt ja D.U-lt solidaarselt xxx (xxx) kasuks välja 415 krooni. Mõista süüdistatavalt G.L-ilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsja tasu eelmenetluses 2230.20 krooni ja kohtulikul uurimisel 2212.50 krooni; - toimikumaterjalidest kaitsjale koopiate tegemise eest 114.50 krooni; - sundraha 10875 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada G.L osaliselt sundraha summas 3875 krooni ja kaitsja tasu kohtulikul uurimisel summas 1106.25 krooni maksmisest. Nimetatud summad jätta riigi kanda. Mõista süüdistatavalt D.U-lt riigituludesse menetluskulud: - kaitsja tasu eelmenetluses 743.40 krooni ja kohtulikul uurimisel 2212.50 krooni; - toimikumaterjalidest kaitsjale koopiate tegemise eest 114.50 krooni; - sundraha 10875 krooni. 7 KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada D.U osaliselt sundraha summas 3875 krooni ja kaitsja tasu kohtulikul uurimisel summas 1106.25 krooni maksmisest. Nimetatud summad jätta riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pank või pangakontole 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Märkida süüdistatava isikunimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number ja menetluskulud. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rahaliste nõuete mittetasumise korral need nõutakse sisse kohtutäituri poolt. Edasikaebamise kord Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teavitama Viru Maakohut kirjalikult (või faksiga) 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemisest, s.o alates 01.aprillist 2009.a kuni 08.aprillini 2009.a. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsuse terviktekstiga saab tutvuda kohtu kantseleis alates 09.aprillist 2009.a kuni 23.aprillini 2009.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 15-päevase tähtaja jooksul alates 24.aprillist 2009.a kuni 11.maini 2009.a. Vahi all olev süüdistatav või tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui süüdistatavale oli kätte antud kohtuotsuse koopia Otsuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest võib vaidlustada apellatsiooniga või määruskaebuse menetlemisega. Määruskaebuse võib esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, kui isik sai teada vaidlustatavast otsusest või pidi sellest teada saama. Kohtunik R.Minzatov Rahvakohtunikud T.Karelaid R.Popova Tõlk on hoiatatud vastutusest

§ 318

ja

§ 321

järgi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.