Obsah (7)

§ 440§ 444§ 168§ 174§ 175§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14224 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Asjaolud

1. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi V. T. (kostja) vastu kahjuhüvitise nõudes. Hagis toodud asjaolude kohaselt mõisteti kostja Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2019 kohtuotsusega (kriminaalasjas nr 1-18-49753) süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver suri. V. R. esitas Sotsiaalkindlustusametile 02.04.2018 ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 9 ja 13 alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri matusekulude hüvitamist ja lapse toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2018 otsusega nr KTO575/1 hüvitati ja määrati matuste korraldamisega seotud kulud ja ohvri surmast tuleneva kahju hüvitis. Ajavahemikul 23.03.2018 kuni 31.01.2020 on V. R.´le makstud matuse kulu summas 448 eurot ja toitja surmast tulenevat hüvitist summas 5607,30 eurot, kokku hüvitist summas 6055,30 eurot. OAS § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Kostja on kahju eest vastutavaks isikuks ning riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks Sotsiaalkindlustusameti kaudu OAS alusel makstud hüvitis summas 6055,30 eurot.
2. Kostja esitas kohtule 20.10.2022 vastuse hagiavaldusele, kus ta võttis hagi õigeks. Maakohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 20.10.2022 dokumendis. 4.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 6 alusel.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud 2 ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 8.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 9. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3