Obsah (4)

§ 1§ 207§ 206§ 205

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-1796 Haldusasi X kaebu

§ 1

lõikele 2 kohaldatakse

-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades

-i erisusi.

§ 207

lõike 4 kui erinormi kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning

§ 206lõikest 2 või 3 tulenev õiguslik alus.

Vaidlusaluses küsimuses on PPA sisemiste dokumentidena olemas 24.05.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus nr ERESID-89708 ja 24.05.2021 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus nr ERESID-84641 koos põhjendustega. 11.2. E-residentsus antakse usaldusväärsele välismaalasele heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks selleks, et lihtsustada eemal olles asjaajamist Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ning eraõiguslike isikutega. E-residentsus ei tohi olla isiku õigusvastase tegevuse soodustamise vahend. PPA-le on teatavaks saanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla kaebaja ja tema ettevõtte usaldusväärsuse. Vastavalt

§ 205

lõikele 2 on e-residentsuse üheks peamiseks eesmärgiks Eesti majanduse arengu soodustamine. Kuna PPA on seisukohal, et kaebaja ei pruugi seniste kahtluste pinnalt soodustada Eesti majanduse arengut ega suurendada Eesti majandusruumi, siis ei oleks kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXXX kehtima jätmine ja kaebajale uue e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas

§ 205lõikes 2 toodud eesmärkidega.

On ülimalt oluline, et e-residendi digitaalset isikutunnistust omavad isikud, kes on oma tegevusega üles näidanud usaldusväärsust ja kelle digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsus on olnud eesmärgipärane. PPA-l on õigus vähimagi kahtluse korral isiku usaldusväärsuses e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtivus lõpetada ning keelduda e-residentsuse andmisest. Eresidendi digitaalne isikutunnistus on hüve, mitte õigus. Isikul puudub õigus nõuda digitaalse isikutunnistuse väljaandmist või selle kehtima jätmist. Õigust e-residentsusele ei saa käsitleda subjektiivse õigusena. E-residentsuse väljaandmisel ja kehtetuks tunnistamisel lähtub PPA riigi huvidest. PPA leiab, et kuna X ei ole oma äritegevusega näidanud üles usaldusväärsust, ei ole temale antud e- residendi digitaalse isikutunnistuse kehtima jätmine ja temale uue e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine kooskõlas e-residentsuse eesmärgiga soodustada Eesti majanduse arengut. KOHTU PÕHJENDUSED 12. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2021 otsust nr ERESID-84641, samal kuupäeval koostatud otsust ERESID-89708 ja ka vastavasisulist 05.07.2021 vaideotsust nr 15.3-24/11-2 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2021 määrusega menetlusse võetud. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr ERESID-84641 keelduti kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ning otsusega ERESID-89708 peatati talle välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXX sertifikaatide kehtivus alates 24.05.2021 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel, kusjuures e-residendi digitaalne isikutunnistus tunnistati alates 24.06.2021 lähtuvalt

§ 206lg 4 ka kehtetuks.

05.07.2021 vaideotsusega nr 15.3-24/11-2 jäeti aga rahuldamata eelnimetatud otsuste peale esitatud vaie. 13. Vaidlustatud haldusaktide andmisel on vastustaja lähtunud isikut tõendavate dokumentide seaduse (

) § 206 lõikest 5, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset 3 tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatada kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni sama seaduse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Vastustaja tugines ka

§ 206

lõikele 4, mis võimaldab e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.

§ 206

lõike 3 punkti 2 kohaselt, millele on vastustaja samuti tuginenud, keeldutakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas sama seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

§ 205

lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada eteenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et antud juhul ei oleks (ei olnud) dokumendi väljaandmine

§ 205lõikes 2 nimetatud arengueesmärkidega kooskõlas.

Vaidlustatud haldusaktis ERESID-84641 on osundatud veel ka

§ 207

lõikele 3, mille kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga piirata, sealhulgas juhul kui see võib ohustada avaliku korra kaitset (

§ 207lg 3 p 4).

Mis puutub vaide esitamisse ja vaideotsusesse, siis vastavalt

§ 207

lg 5 ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.

1. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes vaidlustatud haldusaktide ERESID-89708 ja 84641 põhjendustega versioonides esitatud seisukohtadega ning arvestades seejuures ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 26.04.2021 määrusega on PPA 14.12.2021 taotluse ja selle juurde esitatud lisade-, sealhulgas 24.05.2021 otsuste nr ERESID-89708 ja nr 84641 põhjendustega versioone puudutavas osas menetlus kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebaja ja tema esindaja on juurdepääsust eelnimetatud lisas kajastatule eemaldatud, ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
2. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktide ja vaideotsuse osas nende õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Taoliste vaidluste puhul on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum ning ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu. Vastavate kaalutluste teatavaks tegemata jätmine oli sellekohase regulatsiooni eripärast tulenevalt õiguspärane, kusjuures e-residendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena vaid talle võimaldatud hüvena. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on samuti valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas. Mis puutub vaideotsusesse, siis vaideotsuse puhul ei märgitagi e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (

§ 207lg 5).

1. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramise ja vastavate taotluste esitamiseks jäetava tähtaja raames ei 4 ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5 jäävad protsessiosaliste