Obsah (11)

§ 274§ 424§ 114§ 65§ 121§ 120§ 16§ 32§ 33§ 56§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2022 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-7782 (20922700072) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi se

§ 274

lg 2 p 3 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Süüdistatav Deniss Nazarov, isikukood 38806102225, xxx kodakondsusega, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx; kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 30.11.2016. a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424

järgi 7 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 238 tundi; 2) 27.06.2019. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt

§ 114lg 1 p-de 1,2,3 ja § 203 lg 1 järgi 20 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks 11.01.2018 Alates 11.01.2018 kuni 18.10.2022 ärakantud karistuse osa on 4 aastat 9 kuud 8 päeva vangistust, ärakandmata karistuse osa seisuga 19.10.2022 on 15 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust Tõkendit ei kohaldatud vandeadvokaat Lembit Nirgi (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 3, § 311, § 312, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus O T S U S T A S: Deniss Nazarov süüdi tunnistada

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest, suurendada Deniss Nazarov’ile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus, 1 (üks) aasta vangistust, Viru Maakohtu 27.06.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o 15 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 16 (kuusteist) aastat 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 19.10.

1. 1 Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Deniss Nazarov’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 376, 50 eurot (käibemaksuta). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu kaitsjatasu 376.50 eurot jätta riigi kanda. - Mõista Deniss Nazarov’ilt välja riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha; 32,40 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi; 89,40 eurot kohtumenetluses eelistungil osutatud õigusabi eest. Kokku summas 321,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 321,80 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu Deniss Nazarov’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank –EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700032072 ning selgitus „Deniss Nazarov 1-217782 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: 1 CD-R plaat videosalvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.10.
2. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 19.10.
3. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 04.11.2022 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Deniss Nazarovit (Nazarov) süüdistatakse selles, et tema, olles süüdi mõistetud 27.06.
4. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega nr 1-18-4868

§ 114lg 1 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (s.o.

tapmise eest, mis on toime pandud julmal viisil, üldohtlikul viisil ja kahe inimese suhtes), pani 12.04.2021. a kella 08.03 paiku, Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S1 osakonna kambris nr S102 toime

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vägivald võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), mis seisnes võimuesindaja löömises, millega kaasnes füüsilise valu tekitamine, kui vägivalla kasutamine on toime pandud korduvalt. Etteheidetava kuriteo pani D. Nazarov toime järgmistel asjaoludel: 2 12.04.

1. a viibis D. Nazarov kinnipeetavana Jõhvi Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, S-hoone S1 eluosakonna kambris nr S
2. Samal päeval oli C. K. teenistuses Viru Vangla S-hoones (viies üksus), täites oma teenistuskohustusi Viru Vangla viienda üksuse valvuri ametikohal. Kella 08:03 paiku täitis C. K. oma tööülesandeid Viru Vangla S-hoone S1 osakonnas kambris nr S102, teostades kinnipeetavate hommikust loendust. Kambris ründas D. Nazarov valvur C. K.ut ning lõi ametnikku korduvalt näo- ja ülakeha piirkonda – tabades vähemalt ühel korral rusikas käega ametniku suud ning vähemalt ühel korral ametniku rinna piirkonda, põhjustades kannatanule valu suu piirkonnas. Hiljem tekkis ametnikul löömisest tingitult ka peavalu. Seega oli tegemist vägivallateoga, mis vastab

§ 121sätestatud süüteokoosseisule.

Justiitsministri 13.06.

1. a määruse nr 20 ’Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus’ § 2 lg 1 kohaselt on Viru Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)
2. peatükist on vangla täidesaatva riigivõimu asutus. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ja kes nimetatakse ATS § 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 6 lg 2 p 1 kohaselt on ametiasutus valitsusasutus VVS tähenduses. Vastavalt VangS § 111 lõikele 1 on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on mh kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas. Tulenevalt Viru Vangla direktori 25.03.
3. a käskkirjaga nr 1-1/29 kinnitatud ametijuhendist on Viru Vangla valvuri teenistuskoha põhieesmärk järelevalvetoimingute õigeaegne ning nõuetekohane teostamine. Vastavalt Viru Vangla poolt antud pädevusele oli C. K.ule pandud Viru Vangla viienda üksuse valvuri ülesanded. Vastavalt Viru Vangla direktori 25.03.
4. a käskkirjaga nr 1-1/29 kinnitatud ametijuhendile oli valvuri tööülesanneteks mh viia läbi kinnipeetavate loendust, kontrollida kinnipeetavate arvu ning terviseseisundit ning kontrollida valvepiirkonnas olevate kambrite ja muude ruumide tehnilist seisukorda (p 22). Eeltoodust tulenevalt oli C. K. 12.04.
5. a vanglaametnikuna võimuesindajaks

§ 274tähenduses, kes täitis oma ametikohustusi.

Seega esineb D. Nazarovi poolt toimepandud teo puhul kvalifitseeriv koosseisutunnusena teo toimepanemine ’võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega’. D. Nazarov on isikuks, keda on varasemalt karistatud mõrva (s.o vägivallakuriteo) eest. Seega esineb tema tegevuses vangivalvur C. K.u vastu toime pandud vägivallateo puhul kvalifitseeriv koos-seisutunnus ’korduv toimepanemine’ (korduvus

§ 274lg 2 p 3 mõttes).

D. Nazarovi poolt 12.04.2021. a vanglaametniku tervise kahjustamine ja ühtlasi ametnikule füüsilise valu tekitamine oli toime pandud kavatsetusega. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib korduvalt, et esitatud süüdistus on ülekoormatud ebavajalike andmete ja detailidega, sisaldab kohati järeldusi, viiteid süüdistuse seisukohalt ebavajalikele dokumentidele ja õiguslike analüüse. Kõik see raskendab süüdistuse lugejale (eeskätt süüdistatavale) arusaamist, milliste asjaolude eest peab süüdistatav ennast kaitsma. Ka kohtule tekitab selline süüdistus ressursikadu ( süüdistuse tekstist vajaliku info väljaõngitsemine). Kohtupraktikas on korduvalt ja viimasel ajal ka Riigikohtu poolt on juhitud tähelepanu, et süüdistus peab sisaldama kuriteo objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastavaid faktilisi asjaolusid. Riigikohtu 19.04.2022 lahendis 1-18-158/266 p 100: „…Seepärast on süüdistuse tekst originaalkujul võrdlemisi raskesti jälgitav. See, millise 3 õigusliku tähenduse on prokuratuur ühele või teisele faktiväitele omistanud, selgub mõnikord alles n-ö tagantjärele ehk süüdistuse hilisemate osadega tutvudes. Süüdistus on kohati üle koormatud ebaoluliste detailidega, mis pigem raskendavad selle mõistmist, millist tegu prokuratuur O. K. le ette heidab. Kolleegium märgib, et süüdistuses tuleb karistusõiguslikult olulisi asjaolusid kirjeldada sidusa narratiivina nii, et see oleks raskusteta arusaadav ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole väidetava kuriteosündmuse kohta eelteadmisi. Lähtepunktiks süüdistuse ülesehitamisel olgu menetletava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused.„ Kohus formuleerib süüdistust esitatud süüdistuse teksti alusel järgmiselt: Olles varasemalt toime pannud füüsilise vägivalla komponendiga kuriteo, mille eest karistatud Viru Maakohtu 27.06.2019 kohtuotsusega

§ 114

lg 1 p 1, 2, 3 järgi (mõrv), taas 12.04.2021 kella 08.03 paiku, Viru Vangla S-hoone S1 osakonna kambri nr S102 asukohas, seoses kannatanu C.K. valvuri ametikohustuse täitmisega (loenduse läbiviimine), tegutsedes ettekavatsetult, lõi kambris paiknev süüdistatav D. Nazarov kannatanut korduvalt rusikas kätega näo- ja ülakeha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu suu piirkonnas, millele järgnes ka peavalu. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud

§ 274

lg 2 p 3 järgi – vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes seoses ametikohustuse täitmisega, korduvuse tunnusel. Ei ole vaidlust asjaolus, et kannatanu on võimuesindaja

§ 274

mõttes, sest talle on seadusest tulenevalt määratud vanglaametniku ülesanded ehk avaliku võimu teostamise kohustus. Kohtule esitatud ametijuhendist nähtub, et kannatanu on valvurina pädev vanglaametnik, kes täidab avaliku võimu ülesandeid, nimelt teostab kinnipeetavate loendust, ametijuhendi p 22, tlk 6-

1. Ei ole vaidlust asjaolus, et sündmuse juures oli kannatanu oma ametikohustuse täitmisel. Nimelt oli ta hommikuse loenduse läbiviimisel. Praktilise tegevuse poolest pidi kannatanu sisenema kambrisse, kontrollides kinnipeetavate arvu, juhtides tähelepanu kinnipeetute terviseseisundile. Loenduse ajal on kinnipeetutel võimalus edastada valvurile taotlused. Tlk 1-2 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub: 12.04.2021 kl 08.03.49 sisenes kannatanu K. kambrisse S102, valvur M. liigub sel hetkel kambri S102 juures; ll 08.03.51 kambri juures liikuv valvur M. suunab näo avatus kambri poole ja astub sammu avatus ukse lähemale. Kannatanu K. samal hetkel liigub kiiresti kambrist välja. Kannatanu ja valvur M. on kõrvuti; kl 08.03.53 valvur M. sulgib kambri S102 ukse. Salvestise vahetut uurimist kohtuistungil ükski menetluspool ei taotlenud. Esitatud tõendist nähtub, et kannatanu K. viibis kambris nr102 kaks sekundit, sisenedes sinna kl 08.03.49 ja lahkudes sealt kiiresti kl 08.03.
2. Seega kambris toimunu kestis mitte rohkem kui kaks sekundit. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas kannatanu kohtutoimik lk 26 pöördel - 27 pöördel, et hommikuse loenduse ajal sisenes ta kambrisse S102, kinnipeetu Barmotin soovis edastada taotlus, sel hetkel kinnipeetu Nazarov hakkas vekkima kätega ja seejärel mitu lööki tabasid kannatanut näo ja rinnapiirkonda. Löögid olid mõõdukad, ta tundis valu näopiirkonnas samuti mõõdukalt. Esimesed löögid tabasid kannatanut, järgmisi sai ta kätega tõrjuda, kaitstes ennast. Ta lahkus kambrist kohe ja valvur M. pani ukse kinni. Kannatanu pöördus meditsiiniosakonda samal hommikul. Hiljem ta tundis peavalu. 4 Kannatanu ütlused leiavad kinnitust ka tunnistaja P. M. ütlustega tlk 28-
3. Tunnistaja selgitas, et 12.04.2021 hommikul oli ta koos kannatanu K.uga valvuri ülesandel täitmisel- loendusel. Kannatanu võttis vahetuse vastu, tunnistaja lõpetas oma vahetuse. Tunnistaja tagas turvalisust ukse juures ja ülesandeks oli veel jagada ravimeid. Kui kannatanu sisenes kambrisse 102, pani tunnistaja kambri 104 ukse kinni ja liikus kambris 102 juurde. Sel hetkel oli tunnistajale kuulda peksmishääli nagu keegi peksab rusikaga kätt, selline heli. Talle oli kuulda 23 sellist korda ja kambri 102 juurde jõudes nägi tunnistaja, kuidas kinnipeetu Nazarov ründab kannatanu K.ut. Sel hetkel taganes kannatanu kambrist ära ja tunnistaja pani ukse lukku. Löögid olid suunatud näo piirkonda, kannatanu oli asendis ennast kaitstes kätega. Visuaalseid vigastusi kannatanul ei olnud, kuid küsimuse peale vastas kannatanu, et löögid tabasid suu piirkonda. Kannatanu pidi käima meditsiiniosakonnas. Kannatanu ja tunnistaja ütlused on omavahel kooskõlas ja loogilised. Samuti ühtivad mõlemad ütlused asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on fikseeritud kannatanu ja tunnistaja liikumised kambri 102 juures. Meditsiiniosakonna väljastatud tõenditest, kriminaalasja materjalid lk 4-5, nähtub, et kannatanu pöördus meditsiiniosakonda 12.04.2021 kl 08.11 ja teatas, et kinnipeetu lõi teda rusikaga näkku ja rinda. Tervisekahjustusi ei ole, Kaebusi ei ole. Kannatanu pöördus meditsiiniosakonda samal päeval veekorra kl 10.05 kaevusega peapööritusele ja ülemine huul nagu paistes. Visuaalseid vigastusi ei ole avastatud. Soovitus minna koju, vajadusel perearsti poole pöörduda. Kohtu arvates esitatud meditsiinilised tõendid on kooskõlas kannatanu ütlustega, et löökide tagajärge ei olnud tal vigastusi, kuid ta tundis mõõdukalt valu suu piirkonnas ja hiljem valutas ka pea. Ka tõendis on märgitud, et kannatanu sõnul tunneb ta nagu oleks huul paistes. See annab kohtule arvata, et kannatanu tundiski mõõdukat valu suu piirkonnas, mis tema poolt oli kirjeldatud nagu paistetuse tunne huulel. Kohus leiab, et sellisena kirjeldatud füüsiline valu on füüsiline valu

§ 121mõttes.

Samuti märgib kohus, et rusikaga suu piirkonda löömisel on üldteada, et kannatanu tunneb valu, mille intensiivsus võib olla erinev sõltuvalt ründe asjaoludest ( löökide arv, nende tugevus, tabamiskoht, kannatanu valutundlikkus). Kannatanu ja tunnistaja M.i ütlused on kinnitatud ka tunnistaja B. ütlustega tlk 29 pöördel – 30. Tunnistaja selgitas, et sündmust ta mäletab, see oli ammu, hommikuse loenduse aeg. Loenduse ajal peavad kinnipeetud seisma akna juures. Tunnistajal oli valmis edastada valvurile taotluse uue riietuse tellimiseks. Kui ta ulatas kätt taotlusega ja valvur lähenes tunnistajale et võtta taotlus vastu, kinnipeetu Nazarov hakkas valvurit rusikatega peksma. Löögid, mida oli 3-4 mitte rohkem tabasid kõhtu, pead, kätt. Valvur pani käes ette käistes ennast. Peale rünnet pandi kamber kohe lukku. Karistusregistri väljavõttest, kriminaalasja materjalid 10-11, nähtub, et süüdistataval on kehtiv karistus esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest

§ 114lg 1 p 1,2,3 järgi, tegu on vastavalt väljavõttele on toime pandud 11.01.2018.

Mõrv on reeglina füüsilise vägivalla komponendiga kuritegu. Ka käesolevas kohtuasjas on tegemist juhtumiga, kui süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda, lüües kannatanut rusikaga, tekitades füüsilist valu. Sel juhul on kinnitatud, et süüdistatav tegutses 12.04.2021 füüsiliselt vägivaldselt ja seda korduvuse tunnusel. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav selgitas, tlk 30 pöördel – 31 pöördel, et ta ei löönud kedagi ega tahtnudki seda. Ta ainult vehkis kätega eesmärgiga hirmutada kannatanut, et sel juhul oleks ta sellest kambrist üle viidud üksikkambrisse, mida ta tegelikult tahtis ja on korduvalt palunud. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, et ta ei löönud rusikatega kedagi vaid ainult vehkis kätega, on tõsikindlalt ümber lükatud kannatanu, tunnistajate M.i ja B. ütlustega, samuti meditsiiniliste 5 tõenditega, mille kohaselt kaebas kanatanu meditsiinitöötajale, et teda löödi rusikatega muuhulgas näkku ja veidi hiljem kannatanu kaebas, et ta tunned peapööritust ja nagu oleks huul paistes. Süüdistatava argumendid, et kannatanu ja tunnistajad ei räägi tõtt, sest see on kellelegi kasumlik, ei ole tõsiseltvõetavad. Parima tahte korral ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, millel oleks kannatanule ja kahe tunnistajale kuidagi millegi poolest kasumlik valetada süüdistatava peale, väites, et süüdistatav lõi kannatanut. Kohus analüüsib isik teo subjektiivset külge.

§ 274

järgi on karistatav kuriteokoosseisule vastav tegu, kui see on toime pandud vähemalt kaudse kahtlusega.

§ 274

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on vägivalla all mõeldav nii vaimne (

§ 120

) kui ka füüsiline vägivald (

§ 121

– valu ja/või tervisekahjustuse põhjustamine) (Riigikohtu lahend 3-1-1-10-08 p 12, sama seisukoht 1-19-1849/43 p 21). Viimasel juhul on tegemist materiaalse ehk tagajärjedeliktiga, mis tähendab, et süüdistatava vähemalt kaudse tahtlusega on hõivatud nii tegu ise kui ka teo koosseisuline tagajärg, antud juhul valu põhjustamine. Kohus selgitab, et vägivalla tegu ise (näiteks löömine) võib olla toime pandud kavatsetult (ehk eesmärgipäraselt) või otsuse tahtlusega. Samas piisab, kui tagajärg (valu) on põhjustatud vähemalt kaudsest tahtlusest. Kohus nõustub süüdistuse versiooniga, et kannatanu löömine on toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Süüdistatav ise selgitas ütlustes, et ta vehkis kätega (kuid ei löönud) eesmärgiga hirmutada valvurit, sel juhul oleks ta kambrist ära viidud ja paigutatud üksikkambrisse, mida ta tegelikult sooviski. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näo ja kehapiirkonda. Seega vägivallateo eesmärgiks oligi kasutada valvuri suhtes vägivalda. Süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (kannatanu löömise). Tagajärje, füüsilise valu põhjustamise, suhtes tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav pidas võimalikuks, et ta põhjustab kannatanule füüsilist valu, kui lõi kannatanut rusikaga mitmel korral, tabades pea ja kehapiirkonda. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et vähemalt mõned löögid tabasid kannatanu kehaosi – sellest vähemalt üks rusikaga löök tabas kannatanu alalõua, suu piirkonda. Kohus leiab, et ka kõrvaltvaataja seisukohalt on rusikaga löömine suu piirkonda, seda isegi nö mõõdukalt, põhjustab kannatanule erineva intensiivsusega valutunnet. Seega, süüdistatava tahtlusega oli kaetus ka võimaliku tagajärje, füüsilise valu, põhjustamine. Lüües kannatanut korduvalt rusikatega, soostus süüdistatav sellega, et põhjustabki füüsilist valu ehk möönis seda. Kohus leiab tuvastatuks, et süüdistatav pani toime järgmise teo: Olles varasemalt toime pannud füüsilise vägivalla komponendiga kuriteo, mille eest karistatud Viru Maakohtu 27.06.2019 kohtuotsusega

§ 114

lg 1 p 1, 2, 3 järgi (mõrv), taas 12.04.2021 kella 08.03 paiku, Viru Vangla S-hoone S1 osakonna kambri nr S102 asukohas, seoses kannatanu C.K. valvuri ametikohustuse täitmisega (loenduse läbiviimine), tegutsedes ettekavatsetult, lõi kambris paiknev süüdistatav D. Nazarov kannatanut korduvalt rusikas kätega näo- ja ülakeha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu suu piirkonnas, millele järgnes ka peavalu. Kohus jõuab järeldusele, et süüdistatava poolt on teo toimepanemisel täidetud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja süüdistatava tegu vastab

§ 274lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo kooseisule.

6 Kohus leiab, et

2. peatüki 2.jao mõttes süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. D, Nazarov on süüdi

§ 32

mõttes.

§ 33

mõttes on süüdistatav süüvõimeline, sest ei ole alust kahelda tema süüdivuses ja isik on täiskasvanu. KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 1-182232/179, p 71;
3. juuni
4. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28;
5. juuni
6. a otsus asjas nr 31-1-58-13, p 8;
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
9. märtsi
10. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Kohtupraktikas on väljendatud seisukoht, et varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-13-11). Süüdistatav on varasemalt esimese astme isikuvastase kuriteo eest karistatud ühel korral, tegemist on mõrva eest mõistetud 20-aastase vangistusega. Mõistetud vangistuse maksimaalne tähtajaline määr osutab sellele, et kuriteo asjaolud on olnud sedavõrd rasked, et kohus pidas võimalikuks maksimaalse tähtajalise vangistuse mõistmist.

§ 274lg 2 järgi ei ole karistusliigina rahaline karistus ette nähtud.

Sanktsioon näeb ette karistusena üksnes vangistuse ühest kuni 5 aastani, keskmine määr on seega 3 aastat vangistus. Süüdistatava karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 7 Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus

§ 274

lg 2 p 3 järgi on minimaalne ja võrreldes talle juba mõistetud 20-aastase vangistusega oleks isikule mõistetav karistus sisuliselt tühine. Tegemist on teise astme kuriteoga. Oluline, et süüdistatava puhul on tegemist üheepisoodilise kuriteoga ja kannatanuks on üks isik. Isiku süüd suurendaks oluliselt, kui süüdistuses oleks mitu episoodi ründamist võimuesindajale või tegemist oleks kannatanute suurema arvuga. Võimuesindaja kehalisel väärkohtlemisel ei olnud kasutanud esemeid, mis oleksid suurendanud tervisekahjustuse tekitamise ulatust, ohtlikkust. Oluline kohtu arvates, et löömine kestis tõepoolest lühiajaliselt – mitte pikem kui 2-sekundiline ajavahemik. Kannatanule ei olnud tekitatud tervisekahjustust. Tagajärjeks on mõõduka valu põhjustamine suu piirkonnas. Süüdistatava süü suurus on lähtudes kuriteo asjaoludest, väike ja sellest tulenevalt võib karistuse määr olla sanktsiooni piires minimaalne. Süüdistatava kui tema isiku hindamise seisukohalt on oluline, et ta on varasemalt isikuvastase kuriteo eest karistatud, kannab vangistust, ei tunnista süüd ega anna oma teole adekvaatset hinnangut. Kohus ei saa väita, et vägivallatsemine on süüdistatava väljakujunenud käitumise viis. Samas vägivallakuriteo korduv toimepanemine, käesoleval juhul küll teise astme, osutab süüdistatava isiku teatud ohtlikkusele. Süüdistatav ise selgitas oma käitumist (eitades löömist ja tunnistades kätega vehkimist), et ta soovis viibida üksikkambris, kuid seda talle ei olnud võimaldatud, mistõttu pidi ta tegema midagi sellest (ta vehkis kätega), et vangla reageeriks ja viiks ta üle üksikkambrisse VangS § 69 alusel (julgeolekuabinõu kohaldamine). Süüdistatava selline hoiak, et soovitut on võimalik ja lubatud saavutada vägivallaga, on sügavalt ekslik ja näitab tema ebaõiget suhtumist õiguskorda. Kohus arvestab, et süüdistatav tegutses vägivalla kasutamisel võimuesindaja suhtes kavatsetult, kuigi tagajärje, füüsilise valu põhjustamise osas – vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates osutab tahtluse intensiivsus, nimelt eesmärgikohane tegevus, sellele, et süüdistatav on valmis vägivaldsele tegevusele mõtlema ja seda ka ette valmistama. Kohus märgib lühidalt seoses kaitsja kohtuistungil esitatud taotlusega, et oleks mõistlik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 203 alusel. Kohtuistungil olid süüdistatav ja kannatanu nõus menetluse lõpetamisega. Asjas osalenud prokurör ei olnud nõus menetluse lõpetamisega ja selgitas, miks selle menetluse jätkamine on vajalik ja miks ta ei esita taotlust menetluse lõpetamiseks. Prokurör möönis, et prognoositav selle kuriteo eest mõistetava karistuse määr (kui näiteks mõistetakse hüpoteetiline 1 kuu vangistust) võibki olla tühine seda võrreldes isikule juba määratud 20-aastase vangistusega. Samas tuleb kohtuasja menetleda selleks, et mõjutada süüdistatavat mitte karistusega, vaid karistuse täitmisega seotud võimaluste ja õiguste kitsendamiste kaudu - iga uue kohtuotsusega lükkub edasi see tähtaeg, millal isikul tekib võimalus ennetähtaegsele vabastamisele. Tlk 26. Kohus märgib, et prokuratuuril on menetluse KrMS § 202 ja 203 alustel lõpetamisele absoluutne vetostamise õigus, lõpetada menetlus on võimalik üksnes prokuröri taotlusel. Kohtule sellist otsustamist ei usaldatud. Selline on seaduseandja soov ja otsustus, mida aktsepteeritakse tingimusteta. Samas peab kohus märkima, et kriminaalasja menetlemine eesmärgil, et isikut saaks mõjutada mitte kohtuotsusega mõistetava karistuse, vaid pikemas tulevikus ennetähtaegse vabastamise instituudi kohaldamise kaudu, on kohtu arvates põhjendamatu ja ebaõige. See moonutab karistuse kohaldamise eesmärkide sisulist tähendust. Kohus leiab, et

§ 56

lg 1 teise lause sõnastus, et karistuse mõistmisel arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ei või olla tõlgendatav niivõrd laiemas mõttes, et karistus tuleks mõista selliselt, 8 et tekitada süüdlasele ka tulevikus võimalikult rohkem karistuse täitmisest tulenevaid kitsendusi ja ebamugavusi. Arvestades süüdistatava süü suurust ja tema isikut, võttes arvesse karistuse eesmärke, leiab kohus, et D. Nazarovit tuleb

§ 274lg 2 p 3 järgi karistada vangistusega 1 aasta.

Kohus märgib, et sanktsiooni alammäär, 1 aasta vangistust, on niigi oluline vabadusekaotuslik karistus, mis käesoleval juhtumil on proportsionaalne süüdistatava teo ohtlikkusega ja tema isikuga. Kuna isik on kuriteo toime pannud enne karistuse täielikku ärakandmist, kohaldub

§ 65lg 2 ja isikule tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi alusel.

Kokku alates 11.01.2018 tuleb isikul kogu kohtuotsustega mõistetud karistuse kohaldamisel ära kanda 21 aastat vangistust. Isikul on seisuga 18.10.2022 ärakandmata karistuse osa eelmise kohtuotsuse alusel 15 aastat 2 kuud ja 22 päeva, mis tuleb liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja seega lõplikuks liitkaristuseks on 16 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mille rakendamise algust loetakse alates 19.10.

1. Alates 19.10.2022 mõistetava kandmisele kuuluva karistuse osa ei ületa seadusega sätestatud maksimaalse tähtajalise vangistuse määra 20 aastat. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav kannab vangistust alates 11.01.
2. Talle on käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus 16 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust alates 19.10.
3. Isik on 34-aastane. Tal ei ole sissetulekuid ja puuduvad andmed, et enne vangistust oleks tal tekkinud vara, mille arvelt oleks tal hiljem võimalik suuri menetluskulusid kanda. Kuigi isik on ka vanglas kohustatud töötama, kui ta on selleks määratud, on üldteada, et vanglas on töötavate vangide sissetulekud pigem tagasihoidlikud. Kohus leiab, et isiku resotsialiseerumisvõimalused oleksid oluliselt kahjustatud, kui talle oleks kohustuseks määratud hüvitada menetluskulu suuruses, mis ei ole isikule mõistlikult taskukohane, seda ka teatud perspektiivis. Kohus leiab, isikule, kellel puudub vara ja sissetulekud, on üle tuhande euro suurune menetluskulu vägagi oluline rahaline kohustus, mis võib seada kahtluse alla tema majanduslikku toimetulekut. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja sundraha. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 981 eurot. Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis: - 32,40 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; - 376,50 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest; - 89,40 eurot (05.01.2022 eelistung). Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab süüdistatav menetluskulusid ise, KrMS § 180 lg 1 alusel. Samas arvestab kohus

§ 180

lg 3 mõttes isiku majanduslikku olukorda ja resotsialiseerimise väljavaateid ja peab õiglaseks ja põhjendatuks, et isik kannab menetluskulusid ise osaliselt, osa kuludest jääb riigi kanda. 9 Kohus arvestab süüdistatava kehva majanduslikku seisundit. Süüdistatav kannab alates 11.01.2018 20 aasta pikkust vangistust. Seoses käesoleva süüdimõistva kohtuotsusega lisandub karistusajale 1 aasta. Tal puuduvad sissetulekud ja vara. Kuigi vanglas on isik kohustatud töötama, kui ta on tööle määratud, on üldteada fakt, et töötasu on vägagi tagasihoidlik. Kohus leiab, et menetluskulude kogusumma käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks vähendada kohustuseks määratava menetluskulude kandmise summasid järgmiselt. - D. Nazarov’ilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha; 32,40 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 89,40 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest (eelistung). 376,50 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest – tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 321,80 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. ASITÕENDID Asitõendid: 1 CD-R plaat ja videosalvestistega – tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10