Obsah (8)

§ 136§ 162§ 174§ 138§ 143§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16279 Tsiviilasi AAS BALTA h

§ 136

lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 32.5. Kohus määrab kooskõlas

§ 136

lõikest 4 ja tulenevalt hageja 12.08.2019 esitatud terviktekstist tsiviilasja hinnaks 93 541,66 eurot. 33. Menetluskulude jaotus 33.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

33.2. Kostja menetluskulud on kokku 8974 eurot. Summa koosneb osutatud õigusteenusest kogusummas 7350,41 eurot (käibemaksuta), tõlgikuludest summas 128 eurot (käibemaksuta) ning tasutud käibemaksust summas 1515,69 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel riigilt käibemaksu tagasi küsida (

§ 174lg 10).

33.

1. Hageja leiab, et kostjale kaasnenud menetluskulud on osaliselt põhjendamatud, mistõttu on menetluskulud ebamõistlikult suured ja ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja leiab, et materjalidega tutvumiseks kuluv aeg, kliendiga suhtlus, samuti kohtuotsuse, õigusaktide, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs, on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 lk sisulise menetlusdokumendi koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal, kulub aega 45 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. 33.
2. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukuludeks on mh asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Vastavalt

§ 143punktile 1 on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tõlkekulud 128 eurot, millele lisandub käibemaks s.o kokku 153,60 eurot kui menetluskulu hagejalt kostjale välja mõista. 33.5. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

33.

1. Kostja on kandnud kulusid õigusabile summas 7350,41 eurot (+ käibemaks). Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 63 tundi ja 55 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 115 eurot/tund, millele lisandub käibemaks s.o 128 eurot/tund. 14 33.
2. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud kostja välja toodud ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks tehtavateks toiminguteks saab lugeda vaid tegevust, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument või kohtus esindamine. Samuti ei saa kohus nõustuda sellega, et sisulise menetlusdokumendi koostamise ühele leheküljele saab professionaalsel esindajal kuluda vaid 45 minutit. Toimingute vajalikkuse hindamisel tuleb sageli arvestada ka vastaspoole dokumentide kvaliteeti ja mahukust. Kohtu hinnangul võib kuni selge tervikliku hagi esitamiseni kostjal menetlusliku positsiooni kujundamine ja õigusliku hinnangu andmine keerukas. Samuti tuleb vaidluse puhul hinnata tsiviilasja keerukust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul Läti õiguse kohaldamine asjaoluks, mis muudab käesoleva tsiviilasja keerukamaks, kuna ei saa eeldada, et menetlusosaliste esindajad puutuks igapäevaselt kokku selle kohaldamise vajadusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistetav, et kostjal on hageja menetlusdokumentide hindamisel võinud kuluda keskmiselt enam aega. 33.
3. Lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot (+ km) vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 7350,41 eurot (+ km) s.o 8820,49 eurot. 33.
4. Kostja märgitud summadele (tõlkekulu ja esindajakulu) käibemaksu lisamisel tuleb kostja taotletud summaks 8974,09 eurot. Kuivõrd kostja on kohtult taotlenud 8974 euro väljamõistmist, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8974 eurot. 33.
5. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 33.11.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik