Obsah (7)

§ 62§ 112§ 110§ 251§ 249§ 175§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2189 Määruse kuupäev 20.10.2022 Kohtunik Maria Lõbus C.C:i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks anda kambrisse tag

) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. C.C. esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde

§ 62

lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost (K-Raha) taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o ajavahemiku 10.06-09.10.2022 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016.

a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Taotleja sissetulekud vaadeldaval perioodil olid 20 eurot, millest arvati maha kulutused elektrile ning kinnipidamised nõuete ning vabanemisfondi. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. 7. Eeltoodule tuginedes annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. Kohus tõlgendab esitatud esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja soovib, et kohus kohustaks Viru Vanglat tagasi andma kambrist 18.09.2022 ära võetud tema isikliku televiisori. Taotlejale ei olnud taotluse esitamise seisuga teada, et tema elektriseadme kasutamise luba oleks kehtetuks tunnistatud, samuti polnud talle teatavaks tehtud haldusakti, millega keelati tal elektriseadet (televiisorit) kasutada ega tutvustatud eseme äravõtmise akti. Kuivõrd Viru Vangla on kohtule selgitanud ja edastanud tõendina 02.08.
2. a antud loa nr 6-9/30157-1 (vastuse lisa 1), millega oli taotlejal luba kasutada kambris isiklikku televiisorit, siis tõlgendab kohus, et esialgse õiguskaitse korras taotleb taotleja

§ 251lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu kohaldamist.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit toimingut tegema. Taotleja tahteks on, et vangla tagastaks temale kambrisse isikliku televiisori ja täidaks 02.08.

1. a antud luba elektriseadme kasutamiseks.
2. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest taotleja on kohtueelselt Viru Vanglale esitanud blanketil 27.09.2022 venekeelse taotluse, milles taotleb elektriseadme piirangu maha võtmist, sest tema pole rikkumisi toime pannud. Viru Vanglale 03.10.2022 esitatud eestikeelses taotluses (registreeritud 07.10.2022 nr 6-10/27024-1) küsis taotleja, millal võetakse maha elektriseadmete keeld ja tuuakse televiisor talle tagasi. Seega on taotleja enne kohtusse pöördumist esitanud Viru Vanglale sisuliselt vaide, vaidlustades vangla tegevust, millega taotlejalt kambrist televiisor ära võeti ning televiisori kasutamist piirati, ja taotlenud televiisori tagastamist, isegi kui formaalselt kirjalik haldusakt on vormistatud hiljem. Kohus peab lubatavaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist läbivaatamist (

§ 249lg 2).

10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on

§ 249

lg-st 1 tulenevalt esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks esialgse 3 õiguskaitse vajaduse olemasolu: taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kohus ei pea hindama kaebuse perspektiivi ja kaaluma erinevaid huve, kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

1. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et taotleja ei ole põhjendanud, missugused pöördumatud tagajärjed talle saabuvad, kui kohus esialgse õiguskaitse abinõud ei kohalda ning talle kambrisse televiisorit ei tagastata. Kambrist televiisori äravõtmine põhjustas taotlejale ilmselt ebamugavusi, kuid kohtule ei nähtu, et taotlejale võiksid kaasneda tagajärjed, mille ärahoidmiseks saaks kohus esialgset õiguskaitset kohaldada.
2. Taotleja saab oma õigusi kaitsta vaidlustades Viru Vangla 18.10.
3. a otsust nr 6-9/30157-2, millega tunnistati C.C.i isikliku elektriseadme kasutamise luba nr 6-9/30157-1 kehtetuks. Viru Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et C.C. ei ole vanglale esitanud vaiet elektriseadme kasutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Taotlejal on aega vaide esitamiseks nimetatud otsuse peale 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui vangla tagastab vaide, rahuldab osaliselt või jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras vastavalt VangS § 11 lg-le
5. Taotlejal on võimalik Viru Vanglas tavarežiimil viibides osakonna päevaruumis televiisorit vaadata. Viru Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et taotleja suhtes on alates 11.10.2022, st pärast kohtule taotluse esitamist kohaldatud kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid julgeolekuabinõusid eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ja isiklike asjade keelamisega, mistõttu teleri vaatamine osakonna päevaruumis ei ole praegu võimalik. Viru Vangla otsus, millega taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati ja isiklikud asjad keelati, takistab ka kambris isikliku televiisori vaatamist. Kohus selgitab, et taotlejal on õigus vaidega vaidlustada ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsust.
6. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab taotletud abinõu kohaldamata. Kohtupraktikas on ka varasemalt leitud, et televiisori kasutamist ei pea vangla tagama, vaid see on soodustus, mida kinnipeetavatel on teatud juhtudel võimalus realiseerida. Kuigi teleka vaatamise võimaluse puudumine võib olla kinnipeetava jaoks, kes on harjunud seda igapäevaselt tegema, ebamugav, ei tähenda see veel esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamist (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.03.
7. a määrus asjas nr 3-21-2095, p 11).
8. Eeltoodud põhjendustel jääb C.C.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
9. Kohus asendab

§ 175lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.

17. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 4