Obsah (4)

§ 110§ 249§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1887 Määruse kuupäev 21. september 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks an

) § 90 lõike 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, täpsemalt sellele, et kohus kohustas vanglat ventilatsiooni kohta tõendite mitteomamisel neid ise koguma. KOHTU SEISUKOHT

1. Taotleja on palunud kohtult esialgset õiguskaitset eesmärgiga saada vabastus koristajatööst ning luba magada kambris nari alumisel voodil.
2. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja on kohtule esitanud oma vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku
3. mai 2022 kuni
4. august 2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejal ei ole sel perioodil olnud sissetulekuid ega väljaminekuid, samuti on kontojääk
5. Seega menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus nr 3-3-1-35-15). 2 3-22-1887 Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 8. Vastavalt

§ 249

lõikele 5 võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Ka

§ 249

lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja on 25. augustil 2022 esitanud vanglale vaide samadel asjaoludel nagu esialgse õiguskaitse taotluse kohtule. Taotleja taotleb vaides alumist nari ja vabastust koristamisest. Seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta selgitas vangla, et tema hinnangul on vaie esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole. Samuti esineb vangla hinnangul alus vaide tagastamiseks. Samas ei ole vangla veel teinud vaide kohta vaidemenetlust lõpetavat otsustust, mistõttu on vaidemenetlus pooleli. Sellest piisab, et lugeda esialgse õiguskaitse taotlus lubatavaks, sest on käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (

§ 249lõiked 2 ja 5).

9. Tulenevalt

§ 249

lõike 1 alusel võib kohus teha määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Teisisõnu peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

1. Kohus hindab esmalt taotleja vajadust saada esialgse õiguskaitse korras koristajatööst vabastus. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et koristajatööst vabastuse mittesaamisel võib teda kohustada asuma tööle, kus ta peab koristama tolmu. Tööle asumine aga kahjustab tema tervist ning tööst keeldumise korral paneb ta toime rikkumise ning teda karistatakse kartseriga. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei anta koristajatööst vabastust, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kohus on seisukohal, et diagnoositud tolmuallergia ei tähenda kohe seda, et taotleja ei saaks üldse koristustöid teha. Tolmuallergiaga inimene saab ettevaatlikult teha märgpuhastust, nt niiske lapiga tolmu pühkida. Selliselt tegutsedes on tolmu lendumine minimaalne. Samuti nähtub taotleja tervisekaardist (haigusjuht nr A18748), et taotlejal on koristades võimalik kasutada kaitsemaski, mis vähendab oluliselt tolmu sissehingamist. Tolmu esineb paratamatult kõikides siseruumides. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et ruumides, mida iga päev koristatakse, on tolmu tunduvalt enam kui taotleja kambris või teistes ruumides, kus taotleja viibib, ning et see tolmu kogus seab ohtu taotleja tervise. Kohtule ei nähtu praegu teadaolevate asjaolude põhjal, et taotleja tervisele võiksid koristamistööde tegemisega kaasneda pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kohus osutab, et taotleja on ka ise
2. augustil 2022 (haigusjuht nr A18748) toimunud arsti vastuvõtul väljendanud seisukohta, et ta saab koristustöödega ilusti hakkama ehk pidanud koristustööde tegemist võimalikuks. 3 3-22-1887 Inimese terviseseisund võib sõltuvalt asjaoludest olla siiski muutlik. Kui taotlejal peaksid ikkagi koristades ilmnema allergianähud, saab ta pöörduda meditsiinitöötaja poole, kes otsustab, kas taotleja on võimeline tervislikel põhjustel töötama või mitte (vangistusseaduse (VangS) § 37 lõike 2 punkt 3). Vastavalt VangS § 52 lõikele 2 jälgitakse vanglas kinnipeetavate terviseseisundit pidevalt. Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja kohtule teatanud, et taotleja ravimipinalis on allergiaravim Dasselta, mida on võimalik ootamatult tekkinud vajaduse korral manustada. Kohus osutab, et põhjendamatu tööst keeldumise korral on vältimatu, et seda käsitatakse kui töökohustuse rikkumist (VangS § 37) ja allumatust. Kohtupraktikas peetakse vanglaametniku korralduse (sh tööle asumise korralduse) täitmata jätmist raskeks rikkumiseks, mille eest on põhjendatud kartserikaristuse määramine. Seega saab taotleja ise oma käitumisega hoida ära võimalikke distsiplinaarkaristusi.
3. Kohus hindab järgmiseks taotleja vajadust saada esialgse õiguskaitse korras luba magada nari alumisel voodil. Viru Vangla on
4. septembril 2022 teatanud, et taotlejale on hetkel määratud alumine voodikoht sõltumata arsti tõendist. Seega on antud ajal taotlejal võimalik magada nari alumisel voodil. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, sest vangla juba võimaldab talle soovitud voodis magamist.
5. Eeltoodule tuginedes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata.
6. Kohus jätab läbi vaatamata vangla vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt ventilatsiooni kohta tõendite nõudmisega. Kohus nõudis neid tõendeid, et hinnata, kas taotleja puhul esineb vajadus magada alumisel naril. Praeguseks hetkeks on selgunud, et taotleja saab magada alumisel naril, mistõttu puudub vajadus ventilatsiooni kohta tõendite saamiseks. Kuna kohus vanglalt enam selliseid tõendeid ei nõua, puudub vajadus ka vastuväite sisuliseks lahendamiseks.
7. Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas kinniseks. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4