← Eesti

4-20-3582/17

Obsah (6)§ 2§ 156§ 155§ 123§ 69§ 150

4-20-3582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2020.a Pärnu Väärteoasja number 4-20-3582 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi E.J kaebus Politsei- j

§ 2

, § 132-135, kohus otsustas: Jätta E.J kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 06.08.2020.a otsusus väärteoasjas nr 2501,20,000167 muutmata. E.J lepingulise kaitsja kulud jätta E.J kanda. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Jõustunud kohtuotsus saata Maanteeametile. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 3 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa 1

(6)4-20-3582 Maanteeametile. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 30.10.2020.a. Asjaolud 19.07.2020.a koostati väärteoprotokoll selle kohta, et 19.07.2020.a kella 17:22 ajal juhtis E.J X mnt X. km mootorsõidukit kiirusega 116km/h +/-4km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas E.J lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 06.08.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2501,20,000167 kohaldati E.J-le LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. 26.08.2020.a esitas E.J kaitsja kaebuse eelmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt karistusena rahatrahvi määramist või vähendada juhtimisõiguse äravõtmine ühele kuule. 06.10.2020.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja esitatud kaebuse juurde, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või karistusena rahatrahvi määramist või vähendada juhtimisõiguse äravõtmine ühele kuule. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, taotledes otsuse muutmata jätmist. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine E.J poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 19.07.2020.a väärteoprotokolli, videosalvestise ja politseiametniku ütlustega.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“(edaspidi „Määrus“) lisa 1 kohaselt paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus on +/- 4km/h, kui mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtus on 101-135 km/h 19.07.2020.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 19.07.2020.a kella 17:22 ajal juhtis E.J Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 108. km mootorsõidukit kiirusega 116km/h +/-4km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas E.J lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Samuti nähtub videosalvestiselt, et 19.07.2020.a kell 17:22:28 on mõõdetud mootorsõiduki reg. 2

(6)4-20-3582 märgiga xxxxxx kiiruseks 116km/h. Väärteomenetluses on kindlaks tehtud, et viidatud sõidukit juhtis E.J. Arvestades Määruses sätestatud laiendmääramatust, mõõdeti E.J juhitud sõiduki kiiruseks 90 km/h alas seega mitte vähem kui 112 km/h. Seega ületas E.J lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Lisaks kinnitas kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud politseiametnik K.M, et 19.07.2020.a tuvastati E.J poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine. Viidatud tõenditest, s.o väärteoprotokoll, videosalvestis, tunnistaja ütlused, järeldub üheselt ja kahtlusteta, et 19.07.2020.a mõõdeti E.J juhitud sõiduki kiiruseks 90km/h alas mitte vähem kui 112 km/h. Seega on tuvastamist leidnud, et E.J ületas 19.07.2020.a suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kaebuses on leitud, et väärteoprotokollis on valesti märgitud väärteo toime panemise koht ja kuupäev. Kaebaja hinnangul ei ole olemas sellist kohta nagu Põhja Pärnumaa vald. Samuti on kaebaja seisukohal, et väärteoprotokoll on koostatud 14.07.2020.a.

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-37-16, p 9). Kuigi

§ 150

lg 1 kohaselt ei ole

§ 69

lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.

detsembri

  1. a otsus asjas nr 3-1-1-119-12, p 6;
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 49). Väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-45-07, p 10). Tuginedes eelpoolviidatud Riigikohtu seisukohtadele leiab kohus, et antud juhul ei ole väärteo toimepanemise koha ebatäpsuse puhul tegemist sellise asjaoluga, mis annaks aluse väärteootsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist lihtsalt ebatäpsusega, mis on tekkinud inimliku eksimuse tulemusel ning politseiametnikul on lihtsalt kahe sõna vahele jäänud ekslikult sidekriips lisamata. Veel enam menetlusalune isik peeti vahetult pärast rikkumist ka kinni. Seetõttu on ja oli kohtu hinnangul isikule igasuguste kahtlusteta arusaadav kus kohas ja millise teo toimepanemist talle ette heidetakse. Ka väärteoprotokolli koostamise kuupäeva osas on kohtu hinnangul kaitsja etteheited alusetud. Esiteks, väärteoprotokolli koostanud politseiametnik kinnitas ise kohtuistungil, et kuupäev on 19.07.2020.a, mitte 14.07.2020.a nagu kaebaja püüab väita. Teiseks, inimeste käekiri ongi erinev ning isikud võivad numbreid kirjutada veidi erinevalt. Kolmandaks, kohus ei ole küll käekirjaekspert, kuid sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul väärteoprotokolli märgitud kuupäevast võimalik mitte kuidagi järeldada, et kuupäevaks oleks märgitud 14.07.2020.a. Kohtu hinnangul on väärteoprotokolli koostamise kuupäevana üheselt mõistetavalt 19.07.2020.a. Veel enam, ka isik peeti koheselt pärast rikkumist kinni, mistõttu oli menetlusalusele isikule üheselt mõistetav ette heidetava teo toimepanemise aeg. Samuti on kohtu hinnangul väärteootsuses ühes kohas märgitud toimepanemise kuupäeva 3

(6)4-20-3582 19.06.2020.a puhul tegemist inimliku eksimusega, mis ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks. 19.07.2020.a väärteoprotokollist ning ka 06.08.2020.a väärteootsusest nähtub siiski üheselt, et menetlusalusele isikule heidetakse ette kiiruse ületamist 19.07.2020.a. Seetõttu on kohtu hinnangul igasuguste kahtlusteta arusaadav kus kohas ja millise teo toimepanemist ette heidetakse. Eelpoolviidatud ebatäpsuse puhul on tegemist üksnes inimliku eksimusega, mis võib juhtuda meist igaühega. Kohtu hinnangul ei ole märgitud ebatäpsuse puhul tegemist asjaoluga, mis tooks endaga kaasa väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Kaebaja leidis ka, et rikutud on LS § 194 ja § 195 nõudeid. Politseiametnikust tunnistaja kinnitas kohtus, et tegemist ei olnud varjatud liiklusjärelevalvega. Samuti kinnitas tunnistaja, et mõõtmisel kasutatud seadmega ei olegi võimalik mõõtmist selliselt teostada, et politseiametnikke näha ei oleks. Kohtul puudub igasugune alus kahelda politseiametnikust tunnistaja ütlustes. Tunnistajal puudub igasugune põhjus ja motiiv anda nende jaoks võõra inimese kohta valeütlusi. Seda enam, et valeütlusi andes riskiks ametnik ise kriminaalvastutusega KarS § 320 järgi. Samas menetlusalusel isikul on ilmselgelt motiiv esile tuua võimalikult palju politseipoolseid rikkumisi, vabanemaks vastutusest ja karistusest. Lisaks märgib kohus, et kuigi kaebaja ei märganud kiirusemõõtmist, väites, et politseinikud olid puu taga vms, ei tähenda, et oleks rikutud kuidagi LS § 194 ja § 195 nõudeid. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kiirust mõõdeti nõuetekohaselt ning tuvastati menetlusaluse isiku poolt kiiruse ületamine. Olukorras, kus juht on hõivatud auto juhtimisega ning eelkõige enda ees oleva tee jälgimisega jms, ei pruugi juht kõike teeääres toimuvat märgata ega fikseerida. Seda enam, et antud juhul sõitis kaebaja ka lubatust oluliselt kiiremini. Tihedas liikluses ei pruugigi juht kõike teeääres toimuvat märgata, kuna eelkõige on vajalik tähelepanu koondada enda sõidusuunas toimuvale. Ka on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud MõõteS § 5 nõuded. Nimelt antud juhul on mõõtmised teostanud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mis on taadeldud ning järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus on seisukohal, et mitte ükski kaitsja väide ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Seetõttu leiab kohus, et E.J poolt kiiruse ületamine on tõendamist leidnud videosalvestise, politseiametniku ütluste ning väärteoprotokolliga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et kaebuse esitaja ületas 19.07.2020.a kell 17:22 X mnt X. km suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Märgituga on täidetud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt kaudse tahtlusega. E.J, omades juhtimisõigust ja olles seega läbinud autokooli, pidi ilmselgelt võimalikuks pidama, et ületades lubatud suurimat sõidukiirust paneb ta toime väärteo või vähemalt möönis seda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist E.J poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemine. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Karistusest Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. 4
(6)4-20-3582 KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel karistusena kohaldanud E.J-le juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Nimetatud karistus on sanktsiooni keskmises määras. Karistuse määramisel on arvestanud sellega, et isikul on kehtivad karistused samalaadsete rikkumiste eest. E.J-le on LS § 227 lg 2 alusel 21.01.2020.a otsusega määratud rahatrahv 120 eurot ning 29.06.2020.a otsusega on määratud rahatrahv 240 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et E.J puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata sellele, et antud juhul on väärteo koosseis sisuliselt täidetud vaid minimaalselt, tuleb E.J süüd pidada keskmisest suuremaks. Esiteks on tegemist korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vaid umbes 1.5 kuud. Käesoleval juhul menetlusalune isik tahtlikult ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik E.J mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. E.J on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Kusjuures antud rikkumise puhul on tegemist juba kolmanda rikkumisega kuue kuu jooksul, s.o esimene rikkumine 21.01.2020.a, teine 01.06.2020.a ning kolmas 19.07.2020.a Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et E.J on süstemaatiline kiiruse ületaja. Seega ilmselgelt ei ole varasemad karistused, s.o rahatrahvid, mõjutanud isikut hoiduma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). E.J-le varasemate rikkumiste eest määratud karistused on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on E.J karistatud samuti LS § 227 lg 2 alusel 21.01.2020.a ja 29.06.2020.a otsustega. Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas E.J juba 19.07.2020.a taaskord kiirust. Seega ei ole E.J eelmistest karistustest ilmselgelt järeldusi teinud ning oma käitumist ta muutnud ei ole, vaid on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks liiklusseadust eiravad mootorsõiduki juhid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et karistusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud asjas igati kohane ja põhjendatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Käesoleval juhul oli tegemist juba kolmanda samalaadse rikkumisega kuue kuu jooksul. Nimetatu tähendab, et varasemalt määratud rahatrahvid ei avaldanud isiku käitumisele mitte mingit mõju ning E.J pani lühikese aja pärast toime uue samalaadse rikkumise. Arvestades, et 5
(6)4-20-3582 isik on kuue kuu jooksul pannud toime kolm kiiruse ületamist, võib öelda, et tegemist on süstemaatilise kiiruse ületajaga (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Sellises olukorras üksnes taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad vahendid (rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja raskemaid mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab E.J-le rohkem mõju kui ainult järjekordne rahatrahv. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult korduvate rahatrahvide määramine mõju ei ole avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud kohaldada karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Ainult rahatrahvide määramine ei ole E.J puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuväline menetleja kohaldas karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke, tagades, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kolmeks kuuks kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Karistus on kohaldatud sanktsiooni keskmises määras. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt E.J-le määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab E.J süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Mitte ükski kaebuses märgitud asjaolu, nt väidetav ebaõige koht ja kuupäev väärteoprotokollis, väärteo koosseisu minimaalne täitmine vms, ei anna alust otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks. Kohus analüüsis eelpool, miks määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole väärtegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et E.J on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Seega jätab kohus E.J kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 06.08.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2501,20,000167 muutmata. Menetluskulud Kuna esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ning väärteootsus muutmata, siis lähtudes

§ 2ja KrMS § 180, tuleb E.J lepingulise kaitsja kulud jätta E.J kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.