RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-13599 Määruse kuupäev Tartu, 30. november 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal Kohtuasi Marika Püü

§ 22

lg 5) ja tema esindaja osaleb üldkoosolekul, siis tuleb korteriomaniku esindamist igal juhul (st arvestamata talle antud esindusõiguse ulatust) arvestada üldkoosoleku otsustusvõimelisuse (

§ 20lg 2) hindamisel.

Seejuures tuleb nii üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kui üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse olemasolu hindamisel (

§ 20lg 1) arvestada ka Krt

S § 15 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt (esimene lause), välja arvatud juhul, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse (teine lause). 14.2. Kuna hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on ühepoolne tehing (vt TsÜS § 33 lg 1 ja § 67 lg 2 teine lause), siis on esindusõigust omamata hääle andmine korteriomanike üldkoosolekul (mis seaduse mõttes kujutab endast korteriühistu kui juriidilise isiku organit,

§ 12lg 1 ja § 20) Ts

ÜS § 128 lg 1 järgi eelduslikult tühine. TsÜS § 33 lg 2 sätestab, et kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. 14.

1. Eeltoodust tuleneb mh, et kui korteriomanike üldkoosolekul osaleb korteriomandi ühistest omanikest vaid üks ning teine ei olnud andnud esimesele esindusõigust (ja volikirja) üldkoosolekul osalemiseks ning seal hääletamiseks (ning hääle andmist ei kiideta teise ühise omaniku poolt heaks), siis ei saa eelduslikult võtta ühe ühise omaniku osalemist arvesse üldkoosoleku otsusevõime hindamisel ning tema antud häält arvesse hääletustulemuste selgitamisel. 14.
2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, siis on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (

§ 29lg-d 2–6, Ts

ÜS § 38 lg-d 1, 4–6 jt; Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 22;
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009/40, p 21). Kolleegium selgitab, et juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel, siis on üldkoosoleku otsus tühine (vt Riigikohtu
7. juuni
8. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450/58, p 15).
9. Menetluskulud Riigikohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja puudutatud isikule õigusabi 11 tundi (määruskaebusele vastuse koostamine ja sellega seotud toimingud) tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik nõuab avaldajalt menetluskulude 2376 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. 7