) § 132 lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue.
Seega on hagihind 3500 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt kuulus hagilt hinnaga 3500 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot, mis on hageja poolt tasutud 12.11.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja seaduses ettenähtust vähem riigilõivu tasunud. Kohus jätab rahuldamata kostja II taotluse kohustada hagejat tasuma 300 eurot riigilõivu ja riigilõivu tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata. Lisaks on kostja II taotlenud 23.02.2022 tõendite kogumist ja kohustada hagejat esitama tema töötaja Inna Bodagovskaja ametikohustused. Kostja II hinnangul on eeltooduga võimalik tõendada asjaolu, et Inna Bodagovskaja osaledes menetluses täitis oma töökohustusi ja ei ole tegelikult hagejale teenust osutanud. Kostja II on esile toonud, et võlgade väljanõudmine on hageja põhitegevus ja hagi esitamiseks tema ei vajanud lepingulise esindaja õigusabi. Kostja I teatas kostjale II, et tema andmetel on hageja esindaja Inna Bodagovskaja Renovum OÜ palgaline töötaja ja kohtumenetluses tema tegelikult täidab oma töökohustusi, mille eest saab töötasu. Kohus märgib, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Lisaks on hageja esindaja Inna Bodagovskaja kohtule esitanud enda haridust tõendava diplomi ja volikirja, millest nähtuvalt volitab hageja seaduslik esindaja C isikus BIA Õigusbüroo OÜ-d Inna Bodagovskaja isikus esindama hagejat kohtumenetluses. Eeltoodust nähtub, et Inna Bodagovskaja on hagejat kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja
Kohus jätab rahuldamata kostja II taotluse tõendite kogumiseks hagejalt. 9.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on kohtule teatanud, et ta loobub hagist, puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-21-17861 Renovum OÜ hagis X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes lõpetada. 3
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Lisaks on kostja I esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjusel, et kostja I on hageja nõude rahuldanud. Kohtu hinnangul kohaldub hagi läbi vaatamata jätmise õigusliku alusena
lg 2 punkt 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna kostja I on hageja nõude rahuldanud, ei ole hageja hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab pooltele, et
lg 2 punkti 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte aga kohustus (Riigikohtu
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 15.11.2021 määrusega rahuldas kohus hageja 12.11.2021 hagi tagamise taotluse ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx, XXX, ühisomanikud Y ja X, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale: − eelmärke Renovum OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17861 X ja Y vastu esitatud nõude tagamiseks; − märkuse Renovum OÜ kasuks: tsiviilasjas nr 2-21-17861 on Renovum OÜ esitanud hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Juhindudes
lg 4 sätestatust tühistab kohus seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmise ja
lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamisega 15.11.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu osas, millega kohus kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx, XXX, ühisomanikud Y ja X, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale: − eelmärke Renovum OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17861 X ja Y vastu esitatud nõude tagamiseks; − märkuse Renovum OÜ kasuks: tsiviilasjas nr 2-21-17861 on Renovum OÜ esitanud hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus edastab määruse pärast selle jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 4 Menetluskulude jaotus 13.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja I on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna hageja kahest nõudest on jäänud ainult üks, siis seoses sellega on alus rahuldada hagi osaliselt ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Arvestama peab ka sellega, et enne hagi esitamist on kostja I korduvalt saatnud hagejale ettepanekuid maksegraafiku sõlmimiseks, kuid hageja ei ole kostja I teadetele reageerinud. Kohtutäitur teatas kostjale I, et sissenõudja ei ole nõus sõlmima maksegraafikut. Kostja II on selgitanud, et hageja esitas tema vastu nõude ühisomandi/kinnistu XXX jagamiseks kiirustades ja põhjendamatult, kuna ei ole eelnevalt küsinud kostjalt II nõusolekut ühisomandi jagamiseks. Kui hageja oleks eelnevalt enne hagi esitamist kostja II poole pöördunud, siis kostja II teataks hagejale, et ta on nõus ühisomandi jagamisega ja müümisega. Seega kostja II ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja oli seisukohal, et ta ei ole nõus sellega, et hageja tekitas kostjale II menetluskulusid põhjendamatult hagi esitamisega, kuna kostja II ise tunnistas, et XXX kinnistu suhtes on hagi põhjendatud täies ulatuses ning võttis hagi osaliselt õigeks.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3– 5 ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Hageja pöördus hagiga kohtu poole TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause alusel. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kohtuväliselt oleks kostjalt II küsitud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ja kostja II ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Kostja II on teatanud, et ta oleks vastava nõusoleku andnud. Kuigi kostja II on hagi osaliselt õigeks võtnud, leiab kohus, et kostja II ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtusse hagi esitamiseks. 5 Mis puudutab kostja I vastuväiteid, siis kohus on käesoleva määruse punktis 8 selgitanud hageja nõuete arvuga seonduvat. Kostja I vastuväited, et kohtuväliselt ei ole ta hagejaga kokkuleppele jõudnud, kuna hageja keeldus kokkuleppe sõlmimisest, on käesoleval juhul asjakohatud. Kohus selgitab, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Hindamisel saab lähtuda peamiselt sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 795). Kuna kostja I tasus võlgnevuse hagejale kohtumenetluses, leiab kohus, et hageja saavutas kostja I tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja II menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud kostja I kanda. Kostja I menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus määrab hageja ja kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist (
lg 1 p 2,
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022. a määrusega nr 221-17861. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.