S § 63 lg 1 alusel ja
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning mõistetud arest peab täies ulatuses olema ära kantud hiljemalt 20.01.
lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 keeldusid ja pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Ei teadnud, et promill oli juures, tundis ennast normaalselt. Ei ole okay, kui juhtimisõigust ei ole. Autot ei saanud ka sinna jätta, otsustas hotelli juurde auto ära viia. Inimene, kelle nimel oli auto, ei teadnud, et tal ei ole lube, lasi ennast panna vastutavaks kasutajaks. Varem on paar korda sellega sõitnud, sõitis vist Tallinnast Tartusse. Seekord arvas, et on lühike maa hotelli sõita. Alustas sõitu parklast Estonia teatri lähedal. Sinna sõitis sõber, kuid naine helistas sõbrale ja sõber läks koju. Arvas, et kui jätab sõiduki sinna, tuleb parkimistrahv. Alkoholi tarvitas enne linna minekut hotellis. Linna läksid enne kahteteist. Enne tarvitas kaks pooleliitrilist longerot. Arvas, et nii palju on möödas, tundis ennast kainena. Politseis öeldi ka, et on näha, et adekvaatne, kuid promill on, ja juhilubadeta ikka sõita ei või. Pärast politseinik istus rooli ja viis sõiduki hotelli. Kunagi juhtimisõigus oli, aga see võeti ära. Rahatrahvid on tema teada tasutud. Pidi olema kohus, öeldi, et kui maksad ära, siis kohtuistung annulleeritakse. Oli kohtukutse, trahvid maksmata, asenduskaristuse määramine. Maksis ära. Äkki oleks mõistlikum kui saaks Soomes tööl edasi käia, siis saaks trahvi ära maksta. Enam autot ei osta, juba mitmes kord, aitab juba. Kui saab aresti, jääb töökohast ilma. Kui ositi kanda, siis kas saaks nädalavahetustel kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine
lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemisel on tõendamist leidnud ja väärteo subjektiivse tunnusena saab lugeda menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Ta teadis, et tal mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, rooli istuda ei tohi, mootorsõiduki juhina aktiivselt liikluses osaleda ei tohi. Samuti oli ta teadlik ka sellest, et ta on ennast teadlikult, tahtlikult viinud enne juhtima asumist mootorsõiduki juhile keelatud seisundisse, tarvitanud alkoholi. Arvestades isiku süü suurust, seda, et ühe teoga on toime pandud kaks enamohtlikku õigusrikkumist, siis tuleb tema süüd hinnata keskmisest suuremaks. Karistusregistri andmed iseloomustavad menetlusalust isikut ilmekalt, näitavad tema suhtumist õigusaktidesse, liiklusreeglitesse, liiklusseadusesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge karistuse näol. Rahatrahve menetlusalune isik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei tasu ja rahatrahvid ei ole suutnud talle eripreventiivset mõju avaldada, kuivõrd ta jätkab süstemaatiliselt õigusrikkumiste toimepanemist. Rahatrahv karistusliigina on käesoleval juhul ennast ammendanud. Tema mõjutamiseks seaduskuulekalt käituma tuleb hakata kohaldama juba raskemaliigilist karistust, s.o aresti. Arvestades KarS § 56 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid, arvestades, et puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, palub KarS § 63 lg 1 ja
Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 (p 3). Rene Naruski andmeid kajastavast Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivat juhtimisõigust ei ole, millest menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal teadlik. Seega oli ta 24.09.2022 mootorsõidukit juhtides
Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd väärteotoimikus leiduvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Rene Narusk sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 05.12.2019 ja menetlusalune isik on juhtimiselt kõrvaldatud kuni asjaolude äralangemiseni. Seega on selleks asjaoluks, mille äralangemise järgselt otsus muutuks 2 kehtetuks, juhtimisõiguse saamine. Kuivõrd eelmärgitud otsust ei ole ettenähtud korras vaidlustatud ja 24.09.2022 kuupäevaks ei olnud menetlusalusel isikul endiselt juhtimisõigust, siis oli see otsus kehtiv ja menetlusalune isik oli 24.09.2022, mil ta taas sõiduki juhtimiselt kõrvaldati,
Seda, et Rene Narusk juhtis 24.09.2022 mootorsõidukit, tunnistab menetlusalune isik ka ise. Kuivõrd menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, siis on ta üheselt teadlik ka sellest, et tal ei ole seda senini ning kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, siis on ta teadlik ka sellest, et selline keelu rikkumine on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub ning seejuures oli ta teadlik ka varasema karistuse pinnalt sellest, et see tegu on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis selleliigilise põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 24.09.2022.a kella 00.32 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 Plus nr A432927, mille näit oli 0,66 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli tuvastatud silmade punetus, suured pupillid, kerged koordinatsioonihäired ja samuti alkoholi lõhn suust. Seejärel kasutati Ida-Harju politseijaoskonnas P. Pinna 4 menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks 24.09.2022 ajavahemikul kell 00.52 kuni 00.56 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ning menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,61 ja 0,60 mg, millest arvestati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,55 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja koolituse läbinud mõõtja MS, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRC22/00044), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,55 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik võis ennast ju alkoholi tarvitanuna hästi tunda, kuid ta ei saanud pärast alkoholi tarvitamist mõne aja möödudes pidada ennast kaineks. Ka menetlusalune isik 3 tunnistas, et oli mõni aeg enne sõiduki juhtima asumist hotellis alkoholi tarvitanud, seega ei saanud ta vaatamata heale enesetundele kaine olla. Sellegipoolest, olles teadlik nii sellest, et tal puudub juhtimisõigus, kui ka sellest, et ta on alkoholi tarvitanud, asus ta mootorsõidukit juhtima, soovides vältida parkimistrahvi, pidades samas tühiseks seda, et ta paneb toime kaks liiklusalast väärtegu. Seejuures ei ole tähtsust sellel kui pika maa menetlusalune isik sõidukit juhtida plaanis või missugusel põhjusel ta seda tegi. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles ilmselgelt teadmises ka selles, et sõiduki juhtimine sellises seisundis on keelatud. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 2 ja § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod 24.09.2022 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust ühe täiendava alternatiivse karistusliigi tõttu näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 1 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üksteist kehtivat väärteokaristust, mis on määratud nii samalaadsete kui ka teiselaadsete süütegude toimepanemise eest ning karistuseks määratud rahatrahvidest on tasutud vaid kolm. Samas on nelja tasumata rahatrahvi osas otsuse täitmine aegunud, kuivõrd rahatrahvid on määratud ajavahemikul 2012 kuni
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimise järgselt kinnipidamisel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,55 mg/l kohta. Seega on tegemist keskmise süüga kui lähtuda vaid näidust. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, millistest ühte on ta toime pannud korduvalt, siis seda enam on süü suurem. Seega on menetlusaluse isiku süü süütegude kogumis üle keskmise suur. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses ei ole menetlusaluse isiku käitumises kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole tuvastatud ka asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas. Seejuures on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna juba kahel korral. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegemist on järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusaluselt isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, kuid ta jätkab juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Arvestades lisaks veel menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse mõistmist toetab ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd korduvalt kohaldatud teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta on hiljuti saanud tööd, esitades selle tõestuseks ka töölepingu ning avaldas arvamust, et ühes osas aresti ärakandmine võib põhjustada tööst ilmajäämise, soovides karistuse kandmise määramist ositi. Kohus leiab, et arvestades seda, et menetlusalune isik on äsja sõlminud töölepingu ning vältimaks seoses aresti kandmisega menetlusalusel isikul töötamise katkemist, võib määrata mõistetava aresti kandmise ositi pikema aja jooksul, kuid vastavalt KarS § 66 lg 1 sätestatule ei või järjest kantava karistuse kestus olla lühem kui kaks päeva. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.