2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7419 lg. 2 järgi määratud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses s.o. 12000 /kaksteist tuhat/ krooni ning Liiklusseaduse § 7419 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 /kolmeks/ kuuks. 64 Teha uus otsus, millega karistada H.I Liiklusseaduse § 74 lg.
S § 63 lg.1 alusel Liiklusseaduse § 7419 lg. 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o. 9000 /üheksa tuhat/ krooni. Jätta kohaldamata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Liiklusseaduse § 7419 lg. 3 p. 1 alusel. Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.09.2010.a. otsus väärteoasjas 2316,10,008945 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.09.2010.a. väärteoasjas 2316,10,008945 tehtud otsusega tuvastati, et H.I juhtis 07.08.2010.a. kell 11:15 Tallinnas, Põhja pst. ja Niine tänava ristmikul mootorsõidukit Jeep Cherokee registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 +/- 0,05 milligrammi ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral) tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. 07.08.2010.a. kell 11.30 mõõdeti H.I `l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr. ARAF – 0036, mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l , laiendmääramatus + /- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,29 mg/l. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik H.I rikkus seega Liikluseeskirja § 68 p. 5 ja § 76 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 7464 lg.
S § 56 lõikest 1; § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja 64 H.I-le Liiklusseaduse § 74 lg.
2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7419 lg. 2 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200,00 krooni ning Liiklusseaduse § 7419 lg. 3 p. 1 järgi ja KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis asetab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. KAEBUSE SISU H.I esitas 13.10.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub muuta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.09.2010.a. otsuse väärteoasjas 2316,10,008945 vähendades rahatrahvi 3000,00 kroonini ning mitte peatada juhtimisõigust. 2 Kaebuse esitaja põhjendab esitatud kaebust asjaoluga, et teo toimepanemise päeval ei olnud ta tarvitanud alkoholi nagu ta selgitas politseile ka seletuskirjas – alkoholi (veini kujul) tarbis eelmisel õhtul. Võimalik, et tema veres leidunud alkoholisisalduse aeglase vähenemise põhjus (alkoholi tarvitamise ja autorooli asumise vahel oli üle 12 tunni, sealhulgas 10 tundi und) olid/on häired maksa talituses nagu selgus vereproovidest juulis 2010.a. Vajadusel esitab kohtule perearstikeskuse Sinu Arst ekspertiisi, millest nähtub, et maksa näitajad ei vasta normile. Kaebuse esitaja märgib, et varasemalt ei ole ta pikki aastaid rikkunud liikluseeskirju, sealhulgas pole juhtinud autot joobeseisundis. Viimane rikkumine oli tal seotud kiiruse ületamisega, kui ta ei eksi, aastal 2006. Seda asjaolu – teo esmakordsus – ei ole politsei oma otsuses kergendava asjaoluna arvestanud. Sellest tulenevalt on rahalise karistuse suurus ebaproportsionaalne. Oli ja on ka ise äärmiselt häiritud sellest, et tema kehas olid alkoholi jääknähud, mida ta ise aga absoluutselt ei tajunud. Vastasel juhul ei oleks ta mingil juhul autot roolima asunud, selleks puudus igasugune tarve. On soetanud endale alkomeetri, mille kasutamine välistab analoogse olukorra kordumise tulevikus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades tema minimaalseid sissetulekuid 2009. ja 2010. aastal, ei ole tal võimalik niivõrd suurt trahvi tasuda. 12000,00 krooni suurune rahatrahv kombineeritult juhtimisõiguse peatamisega ei võimalda tegeleda tööga – mis nõuab suurt liikuvust – ka järgmisel kolmel kuul, mis omakorda vähendab sissetulekut. Lisaks on ta lapsevanemaks koolieelikust pojale, keda on vaja transportida elukohast nelja kilomeetri kaugusel asuvasse lasteaeda. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.