Obsah (9)

§ 201§ 209§ 64§ 65§ 199§ 68§ 69§ 75§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-2596 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Samuti mõisteti O.A süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati O.A-le mõistetud karistust 03.12.2013.a.

Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 8 kuud 28 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Lisaks tunnistati O.A süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, millega loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.03.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva 1262 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati O.A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati O.A osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja algus 09.04.2014 ja lõpp 08.04.

2. 01.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata O.A-le mõistetud ja kandmata karistus täitmisele.
3. Viru Maakohus rahuldas taotluse ja pööras O.A-le Viru Maakohtu 24.03.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandamata karistuse osa 4 kuud ja 2 päeva vangistust täitmisele. 3.1 Kohus märkis, et O.A-le on korduvalt antud võimalust jätkata elu vabaduses, sooritades ÜKT tunde ja elades seaduskuulekalt. Sellele vaatamata on ta rikkunud pärast viimase erakorralise ettekande läbivaatamist registreerimiskohustust ja tehes ÜKT tunde ajakavas kokkulepitust vähem. Lisaks on O.A katseajal jätkanud väär- ja kuritegude toimepanemist. Teda on kolmel korral karistatud arestiga. Viru Maakohtu menetluses on uus kriminaalasi katseajal toime pandud kelmustes. Seega ei ole O.A teinud temale kohtu poolt määratud karistuste osas mingeid järeldusi. Ta on rikkunud teadlikult kriminaalhooldusnõudeid ning lisaks toime pannud katseajal uued väärteod ja süüteo. O.A ei ole suhtunud täie vastutustundega talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. 3.2 Kohus kontrollis, kas O.A-le Viru Maakohtu 03.12.2013 otsusega mõistetud karistused on karistatavad ka uue karistusseadustiku redaktsiooni järgi. Kohus vähendas O.A-le mõistetud Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud karistust kuue kuu võrra ning suurendas seda

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel Viru Maakohtu 03.12.2013 mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud ja 28 päeva võrra ning arvestades eelvangistuses oldud 2 päeva karistusaja hulka, luges O.A kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Määruse tegemise ajaks oli O.A sellest sooritanud 658 tundi ÜKT-d. 3.3 Viidates Riigikohtu lahendi 3-1-1-19-15 p-des 29 ja 31 esitatud seisukohtadele, pööras maakohus O.A-le mõistetud karistuse täitmisele 244 tunni ulatuses, milleks on 4 kuud ja 2 päeva. Kohus ei pidanud põhjendatuks kohaldada isikule uue karistusseadustiku redaktsiooniga kohaldatavat

§ 69

lg-t 4, kuna lähtuda tuleb karistusseadustiku vanast redaktsioonist, mis

§ 69lg 4 kohaldamist ette ei näinud.

Määruskaebus 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.A kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar, taotledes O.A üldkasulikust tööst arvestada maha sotsiaalprogrammis osalemise. Kaitsja on seisukohal, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-18-15 väljendatud seisukoht ei mõjuta ühelgi viisil kuni 30 tunni üldkasuliku töö lugemist kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

§ 69lg 4 II lauses toodud õiguskorra muudatus omab mõju ka O.A-le .

See ei ole seotud ühegi teise seadusemuudatusega ja lühendab O.A vangistust. Nimetatud sätte kohaldamine ei sõltuks iseenesest sellest, kas isik hoidus ÜKT tegemisest kõrvale või paneb katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud 2 2 ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
2. Viru Maakohus tegi kindlaks, et O.A on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega

§ 75

lg 1 p-de 1, 2 alusel pandud kontrollnõudeid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, samuti on ta teinud ÜKT tunde ajakavas kokkulepitust vähem. Kohus pööras O.A-le mõistetud karistuse täitmisele. Antud osas ei ole maakohtu lahendit vaidlustatud. Samuti ei ole lahendit vaidlustatud osas, milles kohus vähendas O.A-le Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud karistust, mõistes O.A-le uue liitkaristuse, s.o 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva. 7. Määruskaebuse esemeks on küsimus, kas O.A üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses tuleks lugeda kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Kaitsja leiab, et antud olukorras rakendub

§ 5

lg 2, sest seadusemuudatusega

§ 69

lg 4 järgi loetakse olukorras, kus süüdlasele on pandud kohustus osaleda

§ 75

lg 2 p 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. See omakorda lühendab O.A-le mõistetud karistust. 8. Karistusseaduse ajalist kehtivust reguleerib

§ 5

. Kuna O.A suhtes on süüdimõistev otsus asjas nr 1-14-2596 jõustunud 09.04.2014, siis on ta isikuks, kellele kohaldub

§ 5

lg 2 II lause, mis sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele.

§ 5

lg 2 III lause kohaselt vähendatakse sellisel juhul karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Ringkonnakohus märgib, et

§ 5

lg 2 reguleerib teo karistatavust või süüteo toimepanemise karistusliku iseloomuga õiguslikke järelmeid ette nägeva seaduse tagasiulatuvat jõudu.

§ 69

lg 4 ei sätesta teo karistatavuse eeldusi ega süüteo vahetuid õiguslikke tagajärgi. Seega

§ 69

lg 4 kehtestamisega tehtud muudatusele

§ 5

lg 2 tagasiulatuvat jõudu ei oma.

§ 5lg-s 2 nimetamata juhtudel karistusseadusel tagasiulatuvat jõudu ei ole. 9. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 10. O.A kaitsja Silver Reinsaar esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega ühe tunni, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb hinnates määruskaebuse mahtu arvestades rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel O.A kanda. Maarika Kuusk 3 Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus