Obsah (11)

§ 199§ 209§ 201§ 69§ 64§ 65§ 68§ 75§ 5§ 44§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2596 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kohtuasja nimetu

§ 199

lg 2 p 7,8,9,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 201

lg 2 p 1 järgi / Erakorraline ettekanne E.Z-i kohta Süüdimõistetu Kaitsja E.Z (isikukood XXX), elukoht xxxx. Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Kohtuistung 28.01.2016 Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 428 lg 1,

§ 69lg 6 RESOLUTSIOON 1.

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Liisi-Lillemets –Koppeni erakorraline ettekanne rahuldada.

1. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 24.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14- 2596 E.Z-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 4 (neli) kuud 2 (kaks) päeva vangistust.
2. Karistuse kandmise algust arvestada alates E.Z-i karistuse kandmisele asumisest. Määruse väljatrükk saata teadmiseks E.Z-ile , tema kaitsjale ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. 1 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
3. Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega 1-14-2596 tunnistati E.Z süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi mõisteti süüdi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati E.Z-ile mõistetud karistust 03.12.2013.a.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 8 kuud 28 päeva vangistuse võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Lisaks tunnistati E.Z süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, millega loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.11.03.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva 1262 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati E.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Katseaja algus 09.04.2014 ja lõpp 08.04.

2. 01.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata E.Z-ile mõistetud ja kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on E.Z rikkunud registreerimiskohustust, jättes vastuvõtule ilmumata 25.05.15, 28.05.15, 01.06.15, 10.06.15, 15.10.
3. E.Z on alates maist 2015 sooritanud üldkasulikku tööd alljärgnevalt: mais 2015 sooritas kokku 16 tundi, määratud ei olnud ühtegi tundi kuna E.Z ei ilmunud sellel perioodil registreerimisele, et koostata ÜKT ajakava; juunis 2015 sooritas kokku 3 tundi, määratud oli 72 tundi; juulis 2015 ja augustis 2015 ei sooritanud E.Z ühtegi tundi üldkasulikku tööd kuna kandis Viru Maakohtu otsustega 4-15-1754, 4-15-3502 ja 4-15-5617 talle mõistetud arestipäevi; septembris 2015 sooritas kokku 72 tundi määratud oli 87 tundi; oktoobris 2015 sooritas kokku 63 tundi, määratud oli 145 tundi; novembris 2015 sooritas kokku 48 tundi, määratud oli 159 tundi. Rikkumiste kohta on E.Z-ile koostatud hoiatus 01.07.2015, 03.11.
4. Registreerimistele mitteilmumisi on E.Z põhjendanud asjaoluga, et oli juhutöid tegemas, teenimaks raha jalgratta ostmiseks, millega käia ÜKT tunde tegemas ning ka sellega, et oli haige ja ravis ennast kodus. Üldkasuliku töö sooritamisest kõrvalehoidmise kohta kirjutab E.Z, et oli haige ja kodusel ravil, tööandjal ei olnud tööd anda ning tunnistab ka 01.12.15 ja 16.10.15 antud seletustes et mõjuv põhjus puudub.
5. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine E.Z-iga 22.04.2014, kus talle selgitati üldkasuliku töö õigusi ja kohustusi ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Õigused ja kohustused on olnud talle arusaadavad seda on E.Z kinnitanud oma allkirjaga. E.Z broneeriti tööle Haljala Vallavalitsusse ning juhendajaks määrati M T. Seoses üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja registreerimiskohustuse rikkumistega on kohtule 14.10.2014 esitatud erakorraline ettekanne E.Z-i karistuse täitmisele pööramiseks, mis Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtumäärusega jäeti rahuldamata. 16.04.2015 esitatud erakorraline ettekanne E.Z-i karistuse täitmisele pööramiseks, mis Viru Maakohtu 14.05.2015 kohtumäärusega jäeti rahuldamata. 2
6. Katseaja jooksul on kriminaalhooldusametnik E.Z-iga kohtunud
7. korral. Kohtumistel on läbivaks teemaks olnud üldkasuliku töö täitmine, haridus ja töötamine ning seaduskuulekas eluviis. E.Z ei õpi ega tööta ning sellest tulenevalt puuduvad tal mõjuvad põhjused üldkasuliku töö täitmisest kõrvale hoida. Positiivsena võib välja tuua, et E.Z on katseajal läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk.
8. Kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või täitmisele pööramiseks.
9. Kohtuistungil 28.01.2016 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata. Ta lisas, et 28.01.2016 seisuga on E.Z tegemata 604 üldkasuliku töö tundi. E.Z kohtuistungil tunnistas rikkumisi, ta tunnistas katseajal toimepandud väärtegusid ja kuritegu. Tema sõnul on tal ükskõik, kas ta läheb vangi. Kaitsja leidis, et on põhjendtaud anda E.Z-ile võimalus pingutada tundide tegemiseks. Juhul, kui kohus leiab, et tuleb pöörata karistus täitmisele, siis arvestada seda, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi ja sellest tulenevalt tuleb 30 ÜKT tundi karistusest maha arvestada.
10. KrMS § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 8.

§ 69

lg 6 (vana redaktsioon) kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 9. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. E.Z oli teadlik, et talle määrati Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, 2 päeva, kanda jäi 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust, aeg ning mis asendati 1262 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.

E.Z-ile anti korduvalt võimalus jätkata elu vabaduses sooritades üldkasuliku töö tunde ja elades seaduskuulekalt. Vaatamata sellele rikkus ta pärast viimase erakorralise ettekande läbivaatamist 13.05.2015 registreerimiskohustust, jättes vastuvõtule ilmumata 25.05.15, 28.05.15, 01.06.15, 10.06.15, 15.10.15 ja tehes üldkasuliku töö tunde ajakavas kokkulepitust vähem. Kohus möönab, et Viru Maakohtu 14.05.2015 määruse p 11 on kohus ekslikult pidanud võimalikuks karistusseadustiku muudatuste tõttu isikul teha üldkasulikku tööd väiksemas määras, kuid kohus on märkinud määruse punktis 11, et E.Z peab jätkama talle Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega määratud 1262 tunni sooritamist. Lisaks sellele, on E.Z jätkanud katseajal väärtegude ja kuritegude toimepanemist. Kohtu infosüsteemi kohaselt on Mihkel 3 E.Z katseajal toimepandud väärtegude eest karistatud kolmel korral arestiga: 4-15-7972 (liidetud 6 asja), 4-15-3502 (liidetud 10 asja), 4-15-1554 (liidetud 10 asja). Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja esitati 14.12.2015 uus kriminaalasi katseajal toimepandud kelmuse eest. Seega ei ole E.Z teinud temale kohtu poolt määratud karistuse osas mingeid järeldusi ning teadlikult rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja hoidunud kõrvale töö tegemisest ning lisaks pannud katseajal toime uued väärteod ja süüteo. Kohtu hinnangul ei suhtunud E.Z täie vastutustundega talle antud võimalusele oma karistust vabaduses kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Liisi-Lillemets –Koppeni erakorraline ettekanne ja pöörata karistus täitmisele. 10. KrMS § 432 lg 34 kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. 11. Riigikohtu lahend 3-1-1-70-15 p 9 annab selgituse seaduse kohaldamisel.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

1. Eeltoodut arvesse võttes peab maakohus kontrollima, kas teod, mille kogumis E.Z-ile liitkaristus moodustati, on kuritegudena karistatavad ka käesoleval ajal ja kui, siis kas nende eest mõistetud karistused jäävad seaduse uues redaktsioonis samasuguste tegude eest ette nähtud karistuste ülemmäärade piiridesse. Kui E.Z-i tegu (teod) ei vasta enam mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule, tuleb ta tühistatud paragrahvi(de) järgi karistusest vabastada või kui talle on mõistetud karistus(ed), mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, tuleb tema karistust (karistusi) vähendada uues seaduses samasuse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani.
2. Kohus kontrollis, et E.Z-ile on Viru Maakohtu 03.12.2013 mõistetud karistus tegude eest, mis on karistatavad ka uue karistusseadustiku järgi. Seega see karistus E.Z-ile mõistetud liitkaristust ei muuda.
3. Küll on aga alus muuta Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud põhikaristust. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku mahukatest muudatustest tulebki et muutus

§ 209lg 2 p 1 redaktsioon.

Seadusandja on teinud muudatusi

§ 44lg-s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni.

Nimetatud muudatus nihutas kuriteo ja väärteo piiri. Muudetud seaduse kohaselt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot karistatav

§ 218lg 1 järgi ehk tegemist on väärteoga.

Käesoleval ajal ei ületa seega kelmus (kahju väärtus 180 eurot) 20 miinimumpäevamäära ning tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, mis on karistatav

§ 218lg 1 järgi.

Kuna seaduse kohaselt ei ole Viru Maakohtu 24.03.2014 liitkaristuse mõistmise aluseks olev üks liidetav –

§ 209

lg 2 p 1- kelmus enam karistatav, tuleb nimetatud teoga mõistetud karistust jätta liitkaristusest välja. E.Z-ile 4 mõistetud karistus

§ 201

lg 2 p 1 ja

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi tuleb jätta samaks kuna tegemist on jätkuvalt kuritegudega.

15. Seega viidates käesoleva määruse punktile 12-14, kohus leiab, et E.Z-ile Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust tuleb vähendada kuue kuu võrra, E.Z-ile

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel suurendada karistust Viru Maakohtu 03.12.2013 mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud 28 päeva vangistust võrra ja arvestada, et ta oli eelvangistuses kaks päeva, lugeda tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks, 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust. Määruse tegemise ajaks on sooritanud 658 tundi.

1. Riigikohtu lahendi 3-1-1-19-15 punkt 29 ja 31 kohaselt, kui isik, keda karistati vangistusega ja kelle vangistus asendati üldkasuliku tööga enne
2. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, peab üldkasuliku töö täies mahus ära tegema.

§ 69

lg 6 kohaldamisel tuleb üldkasuliku töö vangistuseks arvestamisel lähtuda samast asendussuhtest, millest lähtudes on isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendatud ehk kohaldada

§ 69lg 6 vana redaktsiooni.

Sel alusel tuleb E.Z-ile mõistetud karistus pöörata täitmisele arvestusega, et ta on sooritanud 658 tundi. Lähtudes eeltoodus tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu 24.03.2014 kohtuotsusega nr 1-142596 E.Z-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 244 tunni ulatuses, milleks on 4 kuud ja 2 päeva.

1. Riigikohtu lahendi 3-1-1-19-15 punkt 29 ja 31 kohaselt, kui isik, keda karistati vangistusega ja kelle vangistus asendati üldkasuliku tööga enne
2. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, peab üldkasuliku töö täies mahus ära tegema.

§ 69

lg 6 kohaldamisel tuleb üldkasuliku töö vangistuseks arvestamisel lähtuda samast asendussuhtest, millest lähtudes on isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendatud ehk kohaldada

§ 69lg 6 vana redaktsiooni.

Sel alusel tuleb E.Z-ile mõistetud karistus pöörata täitmisele 244 tunni ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada isikule uue karistusseadustiku redaktsiooniga kohaldatavat

§ 69

lg 4, kuna kohtu hinnangul tuleb lähtuda karistusseadustiku vanast regulatsioonist, mis ei näinud ette

§ 69lg 4 kohaldamise.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu
2. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaadi abile Silver Reinsaarele riigi õigusabi osutamise eest E.Z-ile.
5. Mõista E.Z-ilt välja menetluskulud 48 eurot riigituludesse.
6. E.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a 5 EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „E.Z 1-14-2596 kohtukulud“. Riigikohtu 30.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta E.Z-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus
8. mail
9. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6