Obsah (4)

§ 215§ 65§ 761§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-11135 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11135 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekr

§ 215lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.03.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 10 kuud ja 2 päeva võrra, millest arvati maha tehtud 16 üldkasuliku töö tundi ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust. R.O kannab nimetatud karistust alates 04.03.

1. 2 R.O on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemateks kuritegudeks on teiselt isikult vabaduse võtmine seadusliku aluseta 1 korral, asja omavoliline kasutamine 2 korral ning vargused grupis ja süstemaatiliselt 3 korral. Käesolevaks kuriteoks on samuti korduv asja omavoliline kasutamine, mis on grupis toime pandud. Kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, narkootikumide tarvitamine, seiklushimu ning grupi mõju. R.O saab vangistuses psühhiaatrilist ravi seoses varasemate sõltuvusprobleemidega. Alates 07.05.2018 õpib ta riigikeelt A1 tasemel ning alates 05.04.2018 töötab ta majandustöödel koristaja ametikohal. Samuti osaleb ta alates 20.07.2018 sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele. Lisaks on isik edukalt osalenud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames seonduvalt hea käitumisega premeeriti perega suhtlemise eesmärgil 02.07.2018 väljaviimisega koju kestvusega viis tundi. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. R.O elas varasemalt ja samuti vabaneb aadressile xxxx. Tegemist on emale T A kuuluva ühetoalise korteriga, mis on heas korras ning kus kinnipeetaval on olemas kõik vajalik elamiseks ja õppimiseks. Samal elamispinnal elavad ema T. A ning poolvend M. Z. Võlgnevusi seoses korteriga ema sõnul ei ole. Kinnipeetaval on esinenud varasemalt koolis käitumisprobleeme ja põhjuseta puudumisi, mille tõttu on hariduse omandamine jäänud pooleli. Viru Vanglas eelmise vangistuse jooksul lõpetas isik
2. klassi. Riigikeeles ei suuda isik ennast väljendada, kuid on motiveeritud õppima riigikeelt. Samuti on kinnipeetav motiveeritud vabanemisjärgselt omandama esmalt töö kõrvalt põhihariduse koos tüdruksõbraga xxxx ja seejärel jätkama õpinguid automehaaniku erialal. Kinnipeetav oli enne vangistust tegevuseta. Enamjaolt kulus vaba aeg sõpradega tänaval jalutamisele ning narkootikumide tarvitamisele. Ametlikult isik töötanud ei ole. Üldiselt perekonna majanduslik olukord on rahuldav. Ema töötab xxxx instruktorina ning on oma sõnul võimeline majanduslikult poega üleval pidama, kui ta vangistusest vabaneb ja õppima asub. Lisaks on ema pöördunud varasemalt xxxx KOV-i sotsiaalhoolekande osakonda, et saada vajalikku toetust ja abi ning sealsed ametnikud on kinnitanud, et pere on alati vajaduse korral olnud koostööks valmis. Kinnipeetava rahaliste võlgnevuste suurus on üle 18 000 euro, mille likvideerimine ei ole kindel seoses sissetuleku puudumisega. Kriminaalhooldaja on tutvustanud isikule võlanõustaja teenust ning isik on andnud suusõnaliselt teada, et soovib pöörduda võlanõustaja poole, et arutada eraisiku pankrotiga seonduvat. Vabanemisjärgselt isikul kindel töökoht ja sissetulek puudub. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema T A, isa M A ja poolvend M A (sündinud 2013). Isa M A elab perest juba aastaid eraldi ning suhted poja V on tänaseks täielikult katkenud. Isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on käitunud perekonna suhtes agressiivselt. Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma ema ja poolvennaga. Ema ja poja omavahelised suhted on head ja toetavad. Isiku sõpruskonna moodustavad eakaaslased, kellega koos on sooritanud ka erinevaid süütegusid. Käesoleval ajal on tal mitmeid sõpru, kes on kas viibinud või viibivad hetkel koos temaga vangistuses. Kaaslaste tunnustuse saamise nimel on isik pannud toime õigusrikkumisi. Ta on otsinud pidevalt teravaid elamusi. Käesoleval ajal on V A tüdruksõber D, kellega ta on olnud suhtes üle aasta ning kellega suhted on väga head. Ema T A sõnul on tüdruksõber ööbinud aeg-ajalt nende juures, tüdrukul on kindel töökoht ning neil 3 on koos plaan õppima asuda xxxx. Kinnipeetav tunnistab, et esimest korda proovis ta alkoholi 9-aastaselt ning 13-aastaselt oli haiglaravil alkoholimürgituse tõttu. Peale seda otsustas ta vähendada alkoholi tarvitamist. Kinnipeetava sõnul ei ole tal esinenud alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Enne vangistust tarvitas isik alkoholi kord nädalas sõpradega. Tunnistab, et tal esineb alkoholi kuritarvitamisega probleeme, kuid alkoholisõltuvust eitab. On pannud toime varasemalt alkoholijoobes olles kuriteo. Joobes olles ei mõtle isik oma tegude tagajärgedele ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Puuduvad andmed, et isik oleks viimase kuriteo toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. Enne vangistust oli kinnipeetav asendanud alkoholi kuritarvitamise narkootikumide tarvitamisega. Karistusregistri andmetel on isikut 3 korral karistatud NPALS alusel. Kinnipeetava sõnul ei olnud ta midagi tarvitanud, samas oma sõnul peaaegu igapäevaselt tarvitas ta nii kanepit kui ka amfetamiini. Viru Vangla meditsiiniosakond on fikseerinud segakasutuse sõltuvuse (amfetamiin+kanep). Enda sõnul proovis ta esimest korda narkootikume 9-aastaselt (kanepit), 16-aastaselt proovis LSD-d (seened), amfetamiini ja ecstasyt. Paaril korral on proovinud amfetamiini süstida, kuid enamasti tarvitas suukaudselt tabletina. Viimati tarvitas narkootikume enda sõnul vahetult enne vangistust. Vägivaldset käitumist narkojoobes ei ole tuvastatud. Kinnipeetav on toime pannud varguseid eesmärgiga narkootikume osta. Narkootikumide hankimine ja tarvitamine olid igapäevaselt tema põhitegevuseks. Viimasel kriminaalhoolduse perioodil määras kohus R.O nõusolekul ja kriminaalhooldaja taotlusel lisakohustuse asuda uimastisõltuvuse ravile. Kinnipeetav viibis
3. aasta lõpus 2 kuud SA xxxx osakonnas, kust lahkus omal soovil, sest ei leidnud keskuses teenusel viibijatega ühist kontakti ning ei soovinud seetõttu osaleda grupiteraapias. Kriminaalhooldaja on uurinud kinnipeetavalt soovi sõltuvusega tegelemist jätkata vabaduses, kuid enda sõnul on tal juba praegu narkootikumide tarvitamisest tervis nii halb, et ta rohkem vabanemisjärgselt narkootikume ei tarvita. Edaspidiselt enda sõnul sõltuvusravi ei vaja ning on võtnud vastu otsuse loobuda lõplikult narkootikumide tarvitamisest tervise säilitamise eesmärgil. Isikul on fikseeritud õpiraskus ja arenguhäire, ta on saanud varasemalt psühhiaatrilist ravi seoses sõltuvusprobleemidega xxxx rehabilitatsioonikeskuses. Käesoleval hetkel saab psühhiaatrilist ravi, mida vabanemisjärgselt oleks vajalik jätkata. Kinnipeetava poolt toime pandud kuritegusid iseloomustab põnevuse ja seikluste otsimine, mille tõttu on kasutanud narkootikume ja sõitnud ärandatud sõidukitega ringi. Kinnipeetav on vältinud varasemalt oma probleemidega tegelemist ning tal puudusid eesmärgid, ta elas üks päev korraga. Vangistuses on isik hakanud kuriteo tagajärgedele mõtlema. Isik on püstitanud eesmärgiks esmalt omandada põhiharidus töö kõrvalt xxxx koos oma tüdruksõbraga ning seejärel õppida edasiselt automehaaniku eriala. Samal ajal soovib ta tegeleda võlgnevuste likvideerimisega ja pöörduda vabanemisjärgselt abi saamiseks võlanõustaja poole. Hiljem soovib ta koos tüdruksõbraga otsida endale ka perekonnast eraldi elamispinna. R.O on varasemalt õigustanud toimepandud kuritegusid ja võrrelnud neid raskemate kuritegudega. Kinnipeetav on pigem vältinud ametnikega koostööd. Ta on varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ja katseajal toime pannud uue kuriteo. Viimasel kriminaalhooldusel viibimise ajal ei täitnud kohtu poolt pandud kohustust läbida uimastisõltuvuse ravi, jättis ravi pooleli. Isik ei ole väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Väärteokorras on teda karistatud 16 korral. Kinnipeetav väljendab soovi muutuda ning edaspidiselt uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, kuid samas ei soovi ta vabanemisjärgselt sõltuvusrehabilitatsiooni teenusele asuda, leides, et tuleb oma probleemide lahendamisega iseseisvalt toime. Kinnipeetava puhul seisneb oht varavastaste kuritegude toimepanemises ning vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem mõnuainete tarvitamisel, grupi mõjul, impulsiivselt käitudes, keerulise majandusliku olukorra tõttu ning teravate elamuste otsimisel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 85%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset 4 ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega III üksuse kriminaalhoolduse alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks R.O tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. R.O kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab, siis esimese asjana läheb ja annab ta dokumendid kooli sisse ning kui teda kooli ei võeta, siis võtab ennast Töötukassas arvele. Kooli all peab ta silmas xxxx. Tema tüdruksõbral on ka 8 klassi haridust ja nad läheksid koos
4. klassi. Plaan on omandada ka keskharidus ja minna siis eriala õppima. Automehaaniku erialal soovib ta edasi õppida mehaanikakoolis. Ta ei taha rohkem narkootikume tarvitada, sest tervis ei luba ja ta on läbinud ka programmi. Kui ta vangi pandi, siis tal süda valutas ja kõndida oli raske. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R.O ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R.O oli toimepandud kuritegude ajal alaealine, toimepandud tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega ning käesolevaks ajaks on R.O ära kandnud üle 6 kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 761

lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.O ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on valdavalt varavastased ning toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine ja grupi mõju. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et ta ei suuda 5 ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav õppis riigikeele A1 taseme õppes ning osales sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel koristajana ning on edukalt osalenud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames on ta hea käitumise puhul perega suhtlemise eesmärgil väljaviidud koju. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus asub elama koos ema ja poolvennaga. Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis ühtlasi tagaks talle kindla sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetav ei ole varem ametlikult töötanud ning enne vangistust oli ta tegevuseta, jalutades sõpradega tänaval ja tarvitades narkootikume. Tasumata on isikul nõudeid üle 18 000 euro, mis koos kindla sissetuleku puudumisega mõjub tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt ning kuna kinnipeetav on varem kuriteod toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil, esineb jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise risk seoses isikliku töötasu ja materiaalse kindlustatuse puudumisega. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad enamasti eakaaslased, kellega koos on ta kuritegusid toime pannud ning kes on varem olnud või viibivad käesoleval ajal vangistuses. Seega on jätkuvalt kinnipeetava tutvusringkonnas isikuid, kes talle negatiivset mõju võivad avaldada ning mõjutada teda uue kuriteo toimepanemisel. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist, kuid sõltuvust eitab. Ta avaldas, et enne vangistust asendas alkoholi tarbimise narkootikumide tarvitamisega. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkootiliste ainete segakasutuse sõltuvus (amfetamiin+kanep). Kinnipeetav pani toime varavastaseid kuritegusid, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Ta on võtnud endale eesmärgiks edaspidi narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid vabanemisel sõltuvusrehabilitatsiooni teenusele asuda ei soovi. Seega puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav sel korral sõltuvusainete tarvitamisest täielikult loobub, kuna ta on ka varem jätnud uimastisõltuvuse ravi pooleli ning jätkanud tarvitamist. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused elukoha olemasolu näol on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 761 ; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik