4-20-3379/41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.

2. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3379 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Eilonen Väärteoasi K.D kaebus Keskkonnainspektsiooni 27.07.2020 otsusele väärteoasjas 940019001262 Otsuse teinud asutus Keskkonnainspektsioon; Pärnu, Roheline tn. 64; e-mail: valve@kki Esindaja kohtumenetluses: A.K. Kaebuse esitaja K.D Ik: XXX; elukoht: XXXXX Kaebuse esitaja esindaja Adv. Indrek Veso/ Advokaadibüroo Ruus&Veso, XXXXX; e-post: indrek@ruusveso.ee Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus Otsustas : Jätta rahuldamata K.D kaebus Keskkonnainspektsiooni otsusele väärteoasjas
3. 27.07.2020 KrMS § 180 l.g 1 alusel jätta menetluskuluna kokkuleppel võetud kaitsja kulud K.D kanda. Valja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel K.D-lt riigieelarvesse tunnistajatasu 24, 43 €. K.D tasuda menetluskulu summa 24,43 € Rahandusministeeriumi ühele kontodest 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X) Tasumisel märkida viitenumbriks
4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendav osa Menetluse käik 27.07.2020 koostas Keskkonnainspektsioon üldmenetluse otsuse väärteoasjas 940019001262, millega karistas K.D ’t Veeseaduse (VeeS) § 260 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, e. 300 eurot. Karistus määrati K.D-le 2019 aasta juuli-augustikuul Võrumaal X vallas X külas X kinnistu eraldisel 25 lageraide teostamise eest , mille käigus raiusid töömehed A.H.ja H.P. X oja veekaitsevööndis oja kaldad lagedaks, jättes kasvama vaid mõned puud. Seega oli rikutud Keskkonnaameti poolt metsateatisega antud tingimusi veekaitsevööndis X kinnistul teostatavale raidele. K.D raietööde läbiviijana oli andnud juhiseid raiemeestele X oja lagedaks raiuda. On tuvastatud, et raide käigus raiuti ka terveid ja kahjustusteta puid. Seega K.D ei täitnud Keskkonnaameti poolt seatud raietingimusi, mille kohaselt võib raiuda vaid surnuid, vigastatuid ja veekogu poole lamanduvaid puid ning põõsaid. Sellise raidega rikkus K.D kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse § 29 lg 4 p-i 2 ( VeeS § 260 lg 1 ) mis keelas veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raide ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ning kohustas raidel kinni pidama antud tingimustest. K.D kaitsja Indrek Veso esitas 10.08.2020 Keskkonnainspektsiooni 27.07.2020 otsuse peale kaebuse, milles taotledes otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumisest tulenevalt või alternatiivselt karistuse vähendamist. Kaebuses on tuginetud järgnevatele väidetele. 1.On tõendamata K.D-le etteheidetav tegu. Kaebuse esitaja ei ole raiunud ega korraldanud raiet tervete ja kahjustusteta puude ning veekogu poole mitte naalduvate puude ning põõsaste raiet.
5. Menetluses tunnistaja R.R. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd tal puudub metsandusalane kõrgharidus ja seega ei oska ta hinnata puude seisukorda. 3.Sündmuskoha vaatluse protokoll ei tõenda, et raiutud puud ja põõsad ei olnud oja poole kalduvad või kahjustusteta. 4.Veeseaduse kohaselt on veekaitsevööndi eesmärgiks kaitsta veekogu kaldaid uhtumise eest. X oja on niivõrd väike, et raied selle kallastel ei avaldaks selle kallastele mõju. Seetõttu ei ole otstarbekas väärteomenetlust läbi viia, kuivõrd oht kallastele ei ole realiseerunud. 5.Veekaitsevööndis teostatud raie ei vasta väärteokoosseisulisele teole, kuivõrd järgiti Keskkonnaameti tingimusi ning A.H. ning X kinnistu omanike selgituste kohaselt ei raiutud kahjustusteta puid. 2
6. Alternatiivselt tuleks vähendada trahvi, kuivõrd raiega ei kaasnenud ega kaasne X oja kalda uhtumist ja erosiooni, mistõttu on määratud trahv ebaproportsionaalne. Keskkonnainspektsiooni seisukoht kaebusele: Keskkonnainspektsioon oli ja on seisukohal( tl.94-95 pöördel), et 27.07.2020 koostatud üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses puuduvad kõrvaldamata kahtlused ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Väärteomenetluses kogutud tõenditega on tõestatud, et K.D korraldamisel ja juhendamisel on teostatud X oja veekaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekule ja selle tingimustele mittevastav raie, millega on rikutud veeseaduse nõudeid. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku raiuda X oja veekaitsevööndis tingimuslikult. X oja veekaitsevööndis võis raiuda ainult vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid ja põõsaid. Keskkonnaamet seadis peale puude tingimused ka põõsasrinde raiele. Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et veekaitsevööndis oli täielikult välja raiutud põõsasrinne- alles ei ole jäetud mitte ühtegi põõsast. Seega juba selle teoga on K.D toime pannud rikkumise, jättes täitmata Keskkonnaameti poolt raide tingimused. Samuti on sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisadega üheselt tuvastatud, et veekaitsevööndis on jäetud kasvama vaid üksikud esimese rinde puud. Raiutud puude kändudel puudusid visuaalsel vaatlusel kahjustused. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisana fotolt nr. 3 on selgelt näha, et naaberkinnistul puud kasvavad X oja kaldal , on terved ja sirged puud, mis ei lamandu oja poole. Eluliselt ei ole usutav, et oja kaldal paiknevate puude seisund on kahe kõrvuti asetseva kinnistu peal kardinaalselt erinev. Väärteomenetluses on tuvastatud ja seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku enda ütlused kui töömehe A.H.ütlused, et K.D andis raiemeestele isiklikult juhised ning näitas ette, millised puud ja põõsad tuleks maha raiuda. Seega on tõendatud, et kaebuse esitaja K.D on etteheidetava teo toime pannud ära kasutades selleks raiemehi, seega asjaolu, et kaebuse esitaja isiklikult puid ja põõsaid ei raiunud, ei välista tema poolt väärteo vahendlikku täideviimist. Süüteokoosseisu täitmiseks ei ole vajalik, et veeseaduses toodud normis olev oht, mida tahetakse keeldudega vältida, realiseeruks. Veekaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekule mittevastava raie teostamise keelu eesmärgiks on vältida juba ainuüksi veekogule ja selle kallaste kahjustumise ohu teket. Keskonnaameti poolt tingimustele mittevastava raie teostamisega antud juhul realiseeriti süüteokoosseis. Väärteomenetlus on alustatud ja läbiviidud korrektselt, keelu rikkumine on tuvastatud ja tegu on kvalifitseeritud õiguspäraselt. Ka määratud karistus proportsionaalne süüteoga. K.D oli väärteo toimepanemise ajal kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest, millest nähtuvalt ei ole varasemad karistused isikule mõju avaldanud. Seetõttu on arvestatud eripreventatiivset kaalutlust karistuse määramisel. Keskkonnainspektsioon taotles jätta K.D kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 27.07.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019001262 muutmata; menetluskulud jätta K.D kanda. Kohtuistungil
8. 2020 jäid kaebuse esitaja K.D ja tema kaitsja Indrek Veso esitatud kaebuse juurde. Kaitsja Indrek Veso oli seisukohal, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses ei ühti teokirjeldused, mistõttu menetlusaluse kaitseõiguse riive on toimunud. Väärteoprotokollis ei ole kordagi ette heidetud, et väärtegu oleks toime pandud põõsaste 3 raiega. Otsuseeelne menetlus käis ümber puude raide – ette heideti K.D-le puude raiet veekaitsevööndis. Kaitsja kinnitas, et ei ole tõendatud nagu K.D oleks palunud kellelgi seadusevastaselt teha raiet saemehi ära kasutades, selliselt panna toime seaduse rikkumisi. Vaidlust selles ei ole, et puid on raiutud. Küsimus on selles, et seal on raitud KKI loa kohaselt vigaseid ja kaldu olevaid puid (kohtuistungi protokoll ) Keskkonnainspektsioon ei pidanud kaebust põhjendatuks taotledes selle rahuldmata jätta. Väärteoprotokollis on teokirjeldus saranane väärteootsuses toodud teokirjeldusega. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbiviidud vastavuses nõuetele. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on protokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnagul küllatki detailne; samuti on ka rikkumise kvalifikatsioon Veeseaduse § 29 lg.4 p. 2 järgi (VeeS § 260 lg 1 )- veekaitsealal raide teostamine lubatud tingimustel. Toodud on süüteokirjeldus sõnaliselt väga selgelt ja arusaadavalt. Seega on menetlusalusele isikule K.D-le väärteoprotokollis toodud süüteokirjeldus selge ning arusaadav ning oli tagatud menetluslik kaitseõigus esitada vastväiteid protokollile. Samuti on protokollis Keskkonnainspektsioon viidanud tõenditena tunnistaja R.R. ütlustele , samuti tunnistaja A.H. ütlustele. Tõenditena on veel nimetatud kodaniku- ühendus Eesti Metsa abiks kiri 23.10.2019 , sündmuskoha vaatluse protokoll 29.10.2019, kinnistute raiele välja ntud metsateatised, takseerkirjeldus katastriüksusele XXX: XXX:XXXX, Kekkonnainspektsiooni vastuskiri 31.10.2019, Kiri Keskonnaametile 5.11.2019, vastuskiri Keskkonnametist 29.11.2019 , K.D karistusregistri väjavõte. Protokollile on allkirja andnud K.D oamkäeliselt. (tl. 75-76). Kohtu hinnangul on väärteotsus tehtud menetluses kogutud tõendite põhjal ja süüteokirjeldus otsuses kattub väärteoprotokollis toodud süüteokirjeldusega; samuti ka väärteokvalifikatsiooniga. Kohtu hinnangu kaitsja väide, et välja on toomata palju puid on väärteo käigus raiutud ning palju põõsaid on raiutud ning kahju suurus on välja arvutamata ning seepärast on väärteomenetlsus olnud puudulik, ei ole asjaomane. Veeseadusee § 260 lg. 1 näeb ette, et veekaitsevööndis, sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde toitealal, hooldusalal või nitraaditundlikul alal raietele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Käesoleval juhul oli Keskkonnaamet on andnud nõusoleku raiuda X oja veekaitsevööndis tingimuslikult. X oja veekaitsevööndis võis raiuda ainult vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid ja põõsaid. Keskkonnaamet seadis peale puude tingimused ka põõsasrinde raiele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ( tl. 31- 32), sünduskoha vaatlusprotokolli lisana puude ja põõsaste raieala X oja veekaitsevööndis ( tl. 33) , vaatlusprotokolli lisana fototabelid (tl. 3437 ) annavad selge ülevaate Võrumaal X külas X kinnistul eraldisel 25 X Oja veekaitsevööndis teostatud lageraidele. Fotodel on selgesti näha, et tegemist on värske 4 raidega- kännu pinnad viitavad värskele raidele. Kändude asend kinitab, et raiutud puud ei olnud oja poole kaldus. Fotodel on näha ,et kõrvaloleval kinnistul, kus raiet ei ole teostatud, on puud sirged ega ole oja poole kaldu. Kohtu hinngul sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega .s.o fotodega, annab selge ülevaate sellest ,et X Oja veekaitsevööndis on 29.
9. 2019 vaatlusega tuvastud, et Võrumaal , Xvallas X külas X kinnistu katastritunnusega XXXX: XXX: XXXX eraldisel 25, mis on Haanja looduspargi XXXX piiranguvöönd – X Oja veekaitsevöönd – on teostatud lageraie ,ei ole kinni peetud raietingimustest. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka fototabelid kinnitavad, et lageraide käigus on maha raiutud ka alusmets ,so kogu põõsastik. Sünduskoha vaatluse on läbi viinud pädev isik – Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A.H.. Mõõtmise läbiviimisel on kasutatud Keskkonnainspektsiooni 21.05.2019 käskkirja 11/19/22 lisa nr. 1 “Keskonnainspektsiooni mõttememetoodikat , samuti 09.
10. 2010 käskkirjaga nr. 821 kinnitatud “Metsa hindamise metoodilist juhendit”. Kohtule esitatud Metsaresursi arvestuse riiklik register kinnitab, et eelnimetatud metsakinnitu asub Haanja Looduspargi piiranguvööndis( tl. 38- 44-57) ning on toodud ka sellel kinnistul raietingimused- 10 meetrit X oja piirist on lubatud raiuda vaid vigastatud ning surnud puid, vette langenud ning veekogu poole lamandunud puid ( tl. 41). 17.07.2019 eraldisele 25 antud metsateatis, millest nähtuvad veekaitsevööndis tehtavale raiele kehtestatud tingimused, milliseid tingimusi raidel rikuti. Kohtule esitatud Keskkonnainspektsiooni peadirektori O.A. 31.10.2029 kiri 12-2/ 19/6342-3( tl. 58- 62) selgitab kaitse-eeskirjadest tulenevaid nõudeid X, X ja X kinnistutel. X kinnistul veekaitsevööndis toimunud raide osas on alustatud väärteomenetlust. Keskonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja A.H.5.
11. 2019 kiri 12-2/19/ 6342-4 Keskkonnaametile informeerib Keskkonnainspektsiooni poolt Võrumaal, X vallas, X külas Xkinnistul , kat.nr. xxxxx:xxx:xxxx eraldisel 25 avastatud X Oja veekaitsevööndis puu ja põõsasrinde edaseaduslikust raidumisest, s.o. ilma Keskkonnaameti nõusolekuta teostatud raidest, mida Veeseaduse § 29 lg. 4 p. 2 keelab ( tl. 63). Keskkonnaameti juhtivspsetsialisti T.J. kiri Keskkonnaametile 29.11.2019 nr. 132/19/18146-2 kinnitab, et X kinnistu eraldisel 25 on eiratud metsateatises 50000304887 toodus raietingimusi; ei ole kinni peetud X Oja veekaitsevöönidis raietele seatud kitsendustest( tl. 64-65). Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja R.R., kes on MTÜ Eesti metsa abiks Võrumaa kontaktisik, ütlused kinitavad, et Võrumaal X külas X kinnistul, mis on Haanja Looduspargi ala, oli 2019 sügisel X Oja veekaitsevööndis , so kohe oja kaldal tehtud lageraiet ning raiutud oli ka kogu alusmets ning põõsastik oja veepiirini välja( tl. 114, sh pöördel). R.R.ütlused KKI -le , protokoll ( tl. 66-67) kinnitavad samu asjaolusid. Kaitsja Indrek Veso väited R.R.ebapädevusest ei ole arvestatavad. Seadus ei ole kehtestanud tunnistajale kõrghariduse nõuet ega kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu nõuet, et saada aru metsa raidest. Vastavalt VTMS § 2 ja KrMS § 66 lg-le 2 on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. R.R.tunnistusest nähtus, et ta on vahetult näinud puude faktiliste seisundit enne raiet. R.R.ütlused olid selged ja usaldusväärsed ning kohus tõendina neid arvestab. 5 Tunnistaja M.P. ütlused kohtus ( tl. 113 pöördel- 114) kinnitavad tema kui Võru piirkonna keskkonnainspektori teavet X kinnistul toimunud raide kohta. Ta käis sündmuskohal X kinnistul ning tuvastas, et eraldisel 25 on lagedaks raiutud X Oja veekaitsevöönd. Mõlemal X Oja kaldal oli maha raiutud ka põõsasrinne. Kändude lõikepinna värvuse järgi tuvastati, et raidumise aeg oli sama. Kännud osutasid värskele raidele. Tunnistaja /menetleja/inspektor A.H. ütlused kinnitavad väärtomenetluse algatamist Võrumaal X külas X kinnistul 2019 sügisel X Oja veekaitsevööndis tehtud ebaseadusliku raide osas. Sündmuskohal teostati vaatlus, koostati skeemid, fotografeeriti objekte; menetlusdokumendi vormistas tema. Raie oli teostatud ka X oja veekaitsevööndi 10 m alal. Sündmuskohal vaatlusel vaadeldi ka kände. Tõenditega oli tuvastud ebaseaduslik raie veekaitsevööndis.( tl. 111 pöördel- 113 pöördel). Tunnistaja A.H.kohtus antud ütlused kinnitavad , et tema teostas Võrumaal X külas X kinnistul katastritunnusega xxxx: xxx: xxxx eralisel 25 Harveteriga raiet. Töööülesande andis temale ja paarimehele K.D, näitas kus teha raiet ja kuidas teha. X Oja kaldal olev põõsastik raiuti pärast seda kui tema Harvesteriga oli puude raie ära teinud . A.H.ütlustel tegid nad raide vastavalt K.D-lt saadud korraldusele. K.D oli tema ja paarimehe raide tööd üle vaadanud ning mingeid etteheiteid tehtud töö osas K.D ei teinud ( tl. 115 pöördel). Tunnistaja M.K. Metsa kinnitu kaasomaniku, ütlused kohtuistungil (tl. 115 pöördel- 116) kinnitavad X kinnistu eraldisel 25 toimunud raiet, mille eesmärgiks oli tunnistaja ütlustel metsa korrastada. Ta oli K.D-ga raide osas kokku leppinud ning tellis temalt osundatud kinnistul raietöö. Menetlusaluse isiku K.D selgitas kohtus , et enne Harvesteriga puude lõikust tegid A.H.ja H.P.alusmetsa lõikuse lageraide alal mis ei jäänud veekaitsevööndisse. X Oja veekaitsevööndis raiuti vee poole kaldu olevad ja ka vigastatud puud ja põõsad ( tl. 116). Keskkonninspektsioonile antud K.D ütluste protokolli ( tl. 69- 70) kinnitab, et K.D koos saemeestega H.P. ja A.H. teostas X kinnistul eraldisel 25 raiet, näitas H.P. ja A.H. veekaitsevööndis olevad raiutavad puud ette ning pärast raietööde lõppu vaatas saemeeste töö üle ning kinnitas, et saemehed olid töö tegemisel tema juhiseid täitnud ning töö hästi teinud. Veekaitsevööndis sai raiutud ka alusmetsa ja põõsad. Raietööde tegemisel alusmetsa raiumisel lähtus K.D visuaalsest efektist ja pigem tahtis et oja äär saaks puhtaks( tl. 69- 70). Kohtu hinnangul kaitsja Indrek Veso poolt kahtluse alla seatud Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabelitega( tl. 31- 37 ) annab selge informatsiooni Võrumaal X valla, X külas Haanja Looduspargis X kinnistul X Oja veekaitsevööndis tehtud raide kohta. On fikseeritud protokollis sõnaliselt kui ka fototabelitelt on näha, et enamikel veekaitsevööndis raiutud puude kändudel kahjustusetunnused puuduvad ( lisana 2 fotod 4-6) ning need ei olnud oja poole kaldu. Kaitsja väide selles, et ei ole fikseeritud, kus raiutud põõsasrinne asus, ei ole asjaomane. Lisa 2 fotol 1 on selgesti näha, et raiutud on X Oja kaldal nii puud kui ka kogu põõsastik. Seda on võrdlusena näha fotol naaberkinnistu võrdluses- seal on olemas nii alusmets/ võsa kui ka puud oja kaldal. Fotodel 2 -7 on samuti näha X oja veekaitsevööndis teostatud raie, mille käigus oli lisaks puudele raiutud ka põõsad , alusmets. 6 Kaitsja etteheide selles , et raiutud puud ja põõsad olid lugemata, kahju kindlaks tegemata, millest tulenevalt ei ole väärteo asjaolud täpselt tuvastatud, ei ole kohtu hinnangul samuti asjaomane vastuväide. KKI poolt koostatud ning kirjeldatud vaatlusprotokoll ja kirjeldatud fototabelid kinnitavad X Oja veekaitsevööndis tingimustele mittevastava raide teostamist. Palju oli põõsaid, palju oli puid ning millist kahju selle raidega puistule tekitati, see ei ole süüteokoosseisu osas määrav. Nimelt Veeseaduse § 260