Obsah (7)

§ 69§ 15§ 16§ 2§ 47§ 48§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise kuupäev 30. juuni 2021 Väärteoasja number 4-21-2227 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Väärteoasi M.V’i vä

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada M.V-le mõistetud arest 24 (kahekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad 2 ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 22.07.

1. Asjaolud ja menetluse käik
2. 24.05.2021 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr: 2590,21,001129 M.V kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht Toivo Grünberg koostas 30.04.2021 menetlusalusele isikule M.V-le väärteoasjas nr: 2590,21,001129 väärteoprotokolli (tl 3) selle kohta, et M.V 30.04.2021 kell 15.25 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
3. km-l, liikudes Narva suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 154 km/h +/- 9 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Sellega rikkus M.V liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi. Menetlusalune isik M.V on esitanud vastulause väärteoprotokollile (tl 4), milles selgitab teo toimepanemise põhjuseid. Nimelt oli ta viinud eelnevalt oma vanaisa xxxx surnuaiale haudasid korrastama ja ise sõitis tagasi xxxx omi asju ajama. Nad leppisid kokku, et ta tuleb kell 15.00 vanaisale järele, kuid tema asjatoimetused võtsid kauem aega, kui ta algselt arvas. Vanaisa on veidi äkilise ja toriseva meelelaadiga ja ta oli seetõttu mures talle järele minemisega hilinemise pärast. Ta liikus Viru-Nigula poole lubatud sõidukiirusega, paar kilomeetrit enne Viru-Nigulasse viivat teeotsa jõudis ta järele kahele sõidukile, mille kiirus oli 75-80 km/h ning kui tal tekkis võimalus neist mööda sõita, siis ta tegi seda ning kuna eemalt liikusid autod vastu, siis otsustas kiirust lisada, et möödasõit sooritada võimalikult lühikese ajaga. Ta kahetseb juhtunut ning palub arvestades kiiruse ületamise lühiajalisusega määrata talle karistuseks rahatrahv ning jätta alles talle juhiluba.
4. Menetlusalune isik M.V avaldas 30.06.2021 toimunud kohtuistungil, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast väärteo toimepanemises täielikult süüdi. Ta oli eelnevalt viinud oma vanaisa iga-aastasele surnuaia ringkäigule ja ise oli tagasi tulnud xxxx, kus toimetas enda tegemisi. Ühel hetkel pidi hakkama vanaisale jär ele sõitma ja avastas, et oli natuke hiljaks jäänud. Tagasi sõites oli veidi hooletu, mis siis tekitas sellise olukorra, et ta oli alustanud möödasõitu, kuid selle auto ees oli veel auto, mida ta ei märganud ja kui ta oli hakanud sellest autost mööda sõitma, siis tuli vastu ka auto ja ta tegi vale otsuse mitte pidurdada ja tagasi võtta oma ritta, vaid selle asemel lisas kiirust ja proovis neist ette jõuda. Vastu tuli siis mõni hetk hiljem, kui ta oli oma sõiduritta naasnud, politsei. Ta ei olnud piisavalt kiirelt jõudnud oma sõidukiirust vähendada ja sõitis radarisse. Tema poolt kirjeldatud tegu leidis aset 30.04.2021, kellaajaliselt ei mäletanud, võis olla pealelõunane aeg. Sündmus toimus Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
5. km-l ja tema sõitis Narva suunas. Lubatud sõidukiirust oli vaja ületada, kuna tema ees sõitis piirkiirusest aeglasemalt sõitev sõiduk ja sellest möödumiseks oli sunnitud kiirust lisama, aga kuna selle ees oli veel auto, siis ta mõtles, et sõidab sellest ka mööda, muidu oleks tekkinud 3 moment, kus ta jääb sinna taskusse lõksu. See ei õigusta tema tegu. Tema ees sõitva sõiduki kiirus võis olla 85 km/h. Ta oli hiljaks jäänud natukene ning kuna tema ees oli aeglasemalt sõitev sõiduk, siis otsustas sellest mööduda. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Tema sõitis 154 +/- 9 km/h. Ta tunnistab, et see on inetu tegu ja seda ei õigusta miski. Ta tunnistab ennast süüdi ja tal on äärmiselt kahju. Minevik ja eelmine elu tegelikult on justkui leidnud oma lõpu, varasemalt on tal väga palju väärteokaristusi ja erinevaid juhtumeid, kuid see oli tingitud tema lapsepõlve probleemidest, kooliteest ja peresisestest pingetest. Nüüd on ta ise isaks kahele väga armsale lapsele ja on ka abielus, ta on oma ellusuhtumist ja tõekspidamisi päris palju muutnud. Tal on äärmiselt kahju, et need kaks intsidenti rikuvad selle pildi nagu ära, aga midagi ei ole teha, on nagu on. Tegelikult tal on tõsiselt plaanis ja ongi käsil trahvide tasumine. Ta ise sisimas usub, et arest oleks ebavajalik. Üldkasulikku tööd võib ta teha.
6. Tunnistaja A T jäi 30.06.2021 kohtuistungile ilmumata ning teatas kohtule, et seoses tööülesannete täitmisega ei ole tal võimalik ilmuda kohtuistungile. Ta palub kohtuistung viia läbi ilma temata, jääb enda eelnevalt antud ütluste juurde. Kohus määras kohtuistungil asi lõpuni arutada ilma tunnistaja osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik M.V teo toimepanemist ei vaidlusta, tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis 30.06.2021 toimunud kohtuistungil, et isik pani temale süüks pandava liiklusrikkumise toime teadlikult ja tahtlikult. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud erinevate liiklussüütegude eest, ka samaliigiliste süütegude eest, milliste eest määratud nii rahatrahve kui ka põhikaristusena on menetlusaluse isiku suhtes karistusena kohaldatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ja seda just piirkiiruse ületamise eest. Eranditult kõik rahatrahvid on tal tasumata, sellest nähtub, et ta ei ole asunud vabatahtlikult neid karistusi ka kandma. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust, kuna tegi aeglaselt liikunud sõidukitest möödasõitu ja jätkas kiiruse ületamist, kuna vastu tuli sõiduk. Möödasõidu manööver on isiku teadlik valik, see on võimalus, mitte aga kohustus. Enne möödasõidu alustamist peab autojuht veenduma, et ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu, eessõitev juht pole andnud vasaksuunamärku, möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba, möödasõitu lõpetades saab naasta pärisuunavööndisse ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Ilmselgelt varasemad karistusliigid nii rahatrahvide kui ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks temale seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju ei avalda. Isik küll kahetseb tehtut, mida aga otsuse koostamisel arvesse võtta ei saa, kuna tema kahetsus ei ole siiras, sest isik jätkab uute süütegude toimepanemist ja toimepandud teod lähevad järjest raskemaks. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-18-14 leidnud, et ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka menetlusaluse isiku hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Sellisest kaasliiklejatest mittehoolivast käitumisest saame järeldada, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. 4 Menetlusaluse isiku käitumismustriks liikluses ongi kujunenud olukord, kus ta järjepidevalt rikub liiklusnõudeid, millistega kaasneb ka oht kaasliiklejate eludele. Ei ole palju möödas traagilisest liiklusõnnetusest, mis toimus Tallinnas, Laagna teel, kus kihutajast autojuhi süül hukkus kolm süütut inimest. Õiguskaitseorgani kohus on sellistele suhtumistele piiri tõmbamine keskmisest määrast karmima karistuse kohaldamisega. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Etteruttavalt kohtuväline menetleja ei ole nõus menetlusalusele isikule aresti asendamisega ühiskondlikult kasuliku töö tundidega, kuna leiab, et isiku kahetsus ei ole siiras, kuna ta järjepidevalt rikub liiklusnõudeid. Seega, tuginedes eelto odule, palus kohtuvälise menetleja esindaja kohtult menetlusaluse isiku suhtes karistusliigina kohaldada, toimepandud teo ohtlikkust silmas pidades, reaalset aresti 30 päeva ja lisakaristusena palu s temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused
8. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetri tunnis. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku M.V väärteo toimepanemise 30.04.2021 kell 15.25 tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
9. Menetlusaluse isiku M.V süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku M.V enda kohtuistungil antud ütlustega. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 6 ja pöördel) nähtub, et 30.04.2021 kell 15.25 teostas välijuht T G riikliku järelevalve korras M.V poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmise koht: Lääne-Virumaa, ViruNigula vald, Tallinn-Narva mnt
10. km sõidu suunaga Narva. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 90 km/h. Mõõtmiseks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS
11. Seadme testid tehtud 30.04.2021 kell 09.35 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Protokollist nähtub, et mõõtmist teostati asulavälisel teel, kus nähtavus oli hea, valgel ajal, ilmastik oli sademeteta ja teeolud kuivad. Tegemist oli kattega teega, kus sõiduradade arv on 2, kahesuunaline tee. Mõõtja liikus 1 sõidurajal, kiirusmõõtur oli 5 paigaldatud mõõtmise ajal statiivile, mõõtmiseks valiti vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 87 km/h. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda (vastassuunalisel) ning lähenes patrullautole. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt langev/madalduv. Kiirusmõõturi lugem 154 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 9 km/h, lõplik mõõtetulemus 145 km/h. Ületas lubatud kiirust 55 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ning juht kinnitas oma allkirjaga, et on protokolliga tutvunud, märkusi ei ole. Menetlusalune isik M.V on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises täielikult süüdi ning selgitanud, et tegi möödasõitu tema ees aeglasemalt sõitvast sõiduk ist, kuid kuna selle sõiduki ees oli veel üks sõiduk, siis mõtles, et sõidab ka sellest mööda. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik M.V pani toime LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo ning M.V poolt toimepandud süütegu on seega kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud.
12. Lisaks eelnimetatud väärteo objektiivsele koosseisule, on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, otsese tahtlusega, sest kiiruse ületamine sellises ulatuses, s.o 55 km/h, ei saa toimuda hooletusest. J uht pidi aru saama, et tema kiirus on märkimisväärselt suurem kui asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud, et oli aeglasemalt sõitvast sõidukist möödumiseks sunnitud kiirust lisama, seega ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönis seda. 8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud M.V käitumises puuduvad. Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlus t välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlus alune isik M.V. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 48

sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva. 10.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest ning M.V pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus menetlusaluse isiku süüd väikeseks pidada. Isiku süüd tuleb keskmisest suuremaks pidada ka võttes arvesse seda, et tema poolt toimepandud tegu, s.o 6 kiiruse ületamine mitte vähem kui 55 km/h on LS § 227 lg 3 sätestatud vahemiku (41-60 km/h) ülemmäära lähedane. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusaluse isiku M.V karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd LS § 227 lg 3 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergeimaliigilist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 9-10) nähtuvalt on M.V korduvalt väärteokorras karistatud erinevate liiklusnõuete rikkumiste eest, sh on teda karistatud LS § 227 lg 2 järgi. Viimati, s.o 21.01.2020 on M.V Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt karistatud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks (karistus täidetud 14.06.2020), kuid nimetatud karistus ei ole kohtuotsuse tegemise ajal enam kehtiv ja seda ei saa uue karistuse mõistmisel arvestada, sest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Arvestades menetlusaluse isiku korduvat väärteokorras karistatust ning seda, et peamiselt on teda seni karistatud rahatrahvidega, kuid need ei ole isikule piisavat eripreventiivset mõju avaldanud, leiab kohus, et kergeimaliigilise karistuse kohaldamine M.V suhtes ei ole põhjendatud ja võimalik, vaid teda tuleb karistada raskeimaliigilise karistusega, s.o aresti kohaldamisega. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab kohus nõustuma kohtuvälise menetlejaga, et kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud ning arvestades isiku poolt toime pandud rikkumise ulatust, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 55 km/h, tuleb sellele reageerida viisil, mis annab mõista, et selline liikluskäitumine ei ole aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt, arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus, et isiku süü suurusele vastav ning karistuse eesmärke täitev karistus M.V-le on arest 24 päeva, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt suurem ja maksimaalmäärast väiksem. Kohus leiab, et M.V-le mõistetavat aresti on võimalik asendada üldkasuliku tööga

§ 69

lg 1 ja 3 alusel ning et üldkasulik töö on M.V-le piisavalt mõjus karistus, kuna paneb talle kohustuse kriminaalhooldusametnikuga kokkulepitava ajakava kohaselt kohtu poolt määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunnid sooritada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et: (RKKKo 3-1-1-18-17, p 13) Kohus leiab, et lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine oleks põhjendatud olukorras, kus põhikaristus üksinda ei täida eripreventiivset eesmärki. Kuigi M.V on mitu kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi, märgib kohus, et samalaadse väärteo pani ta viimati toime 7 enam kui 2 aastat 5 kuud tagasi (17.11.2018), mistõttu leiab kohus, et tegemist ei ole harjumussüüteoga, vaid pigem juhusliku käitumisaktiga. Ka M.V ütlused ei viita sellele, et ta ei saaks rikkumisest aru. Ta on korduvalt tunnistanud, et tegi vale otsuse ning miski ei õigusta tema tegu. Samuti on ta ennast toimepandud teos täielikult süüdi tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistetav põhikaristus on piisav eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik M.V LS § 22 7 lg 3 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 24 päeva.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendab kohus M.V-le mõistetud aresti 24 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik