← Eesti

1-22-607/37

Lahendi punktides 10, 11 ja 12 parandatud ebatäpsused vastavalt

  1. detsembri
  2. a määrusele RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-22-607
  3. november 2022 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuliku arutamise uuendamise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuli
  5. a määrus Toomas Kiikeri (Kiiker) kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Rita Siniväli Asja läbivaatamise kuupäev ja
  6. november 2022, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuli
  9. a määrus osas, millega jäeti Harju Maakohtu
  10. juuni
  11. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  12. Jätta Toomas Kiikeri kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi kaebus maakohtu määruse peale läbi vaatamata.
  13. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  14. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  15. Mõista Eesti Vabariigilt Toomas Kiikeri kasuks Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja 448 eurot.
  16. Käesolev määrus saata teadmiseks Riigi Teatajat väljaandvale Justiitsministeeriumile. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Harju Maakohus andis Toomas Kiikeri üldmenetluses kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 144 lg 2 järgi. Pärast kohtulikke vaidlusi ja süüdistatava viimast sõna lahkus kohus kohtuotsuse tegemiseks nõu pidama ning määras otsuse kuulutamise ajaks
  18. mai
  19. Seda tähtaega pikendas kohus
  20. juunini
  21. 1-22-6071-22-607
  23. juunil 2022 tegi maakohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 307 lg 1 p-st 1 juhindudes kohtuliku arutamise uuendamise määruse, et kuulata täiendavalt üle kannatanu K. E. L. ja tunnistaja E. L.
  24. Maakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, kes taotles selle tühistamist.
  25. Tallinna Ringkonnakohtu
  26. juuli
  27. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohus määras süüdistatavale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu mõistlikuks suuruseks 273 eurot ja arvas selle menetluskulude hulka. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  28. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja ringkonnakohtus ning Riigikohtus kantud menetluskulude riigi kanda jätmist.
  29. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole kohtuliku arutamise uuendamist põhjendanud. Kannatanu ja tunnistaja E. L. täiendav ülekuulamine viitab süüküsimusega seotud kahtlustele. Sellises olukorras tuleb kohtul tõlgendada kahtlused KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks, mitte uuendada kohtulik arutamine. Samuti leiab kaitsja, et ringkonnakohus on alusetult lugenud teise astme kohtus kantud menetluskulude hüvitamise taotluse üksnes osaliselt mõistlikuks.
  30. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Kohtuliku arutamise uuendamise määrus ei ole KrMS § 385 p 21 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav. Seda vaatamata asjaolule, et Riigi Teatajas avaldatud kehtivast kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioonist nähtub, et KrMS § 385 p 21 on alates
  32. jaanuarist 2011 tunnistatud kehtetuks. Viide kõnesoleva sätte kehtetusele on ekslik. Tekkinud õigusselgusetuse ja menetlusõigusliku segaduse selgituseks osutab kolleegium järgmisele.
  33. Alates kriminaalmenetluse seadustiku kehtima hakkamisest
  34. juulil 2004 sätestas KrMS § 385 p 21 edasikaebepiirangu, mille kohaselt ei saanud määruskaebe korras vaidlustada KrMS § 451 alusel tehtavat väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärust.
  35. jaanuaril 2011 võttis Riigikogu vastu halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu, mis nägi muu hulgas ette kriminaalmenetluse seadustikust väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise määruse kaebepiirangu kaotamise (vt seaduseelnõu 902 SE, Riigikogu XI koosseis, seletuskiri koos edasise viitega seaduseelnõule 755 SE, Riigikogu XI koosseis ja selle seletuskiri, lk 63). Halduskohtumenetluse seadustiku jõustumise ja seega ka KrMS § 385 p 21 kehtivuse kaotamise kuupäevaks seati
  36. jaanuar
  39. jaanuaril 2011 ehk samal päeval võttis Riigikogu vastu ka kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega uuendati olulisel määral senist kriminaalmenetluse regulatsiooni. Sealhulgas kujundati ümber KrMS §-s 385 sisalduv nende määruste loetelu, mida ei saa vaidlustada. Ka KrMS § 385 p-le 21 anti uus tähendus. Varasem punkti 21 sõnastus „käesoleva seadustiku § 451 alusel väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärus“ viidi üle sama paragrahvi punkti 27 ja punkt 21 kehtestati järgmises sõnastuses: „kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus või käesoleva seadustiku § 307 alusel tehtav kohtuliku arutamise uuendamise määrus“ (vt seaduseelnõu 599 SE, 2

(3)1-22-6071-22-607 Riigikogu XI koosseis). Seega nähti muutunud KrMS § 385 p-s 21 ette kaebepiirang kohtuliku arutamise uuendamise määrusele. Kirjeldatud muudatused jõustusid
  1. septembril
  3. Selgitatust järeldub, et
  4. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
  5. septembril 2011 jõustunud KrMS § 385 p 21, mis sätestab muu hulgas kohtuliku arutamise uuendamise määruse vaidlustamise keelu, on endiselt jõus. Seadusandja tahe oli suunatud KrMS § 385 p 21 selle redaktsiooni kehtetuks tunnistamisele, mis kehtis enne
  6. septembrit 2011 ja mis välistas väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise määruse vaidlustamise. Sellist kavatsust kinnitab ühemõtteliselt varem viidatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu.
  7. Seega ei kajasta Riigi Teatajas kehtivana avaldatud seadusetekst tegelikkust. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis tuleb Justiitsministeeriumil kui Riigi Teataja väljaandjal Riigi Teataja seaduse § 10 lg 1 alusel parandada.
  8. Järelikult ei saanud Harju Maakohtu
  9. juuni
  10. a määrust vaidlustada ja ringkonnakohus oleks pidanud jätma Toomas Kiikeri kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohtu määrus polnud vaidlustatav, ei käsitle kolleegium kaitsja määruskaebuse sisulisi väiteid.
  11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  12. juuli
  13. a määruse osas, millega jäeti Harju Maakohtu
  14. juuni
  15. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab Toomas Kiikeri kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi kaebuse Harju Maakohtu
  16. juuni
  17. a määruse peale läbi vaatamata. Ülejäänud ulatuses – ringkonnakohtus kantud menetluskulude mõistliku ulatuse kindlaksmääramise ja menetluskulude hulka arvamise osas – jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  18. KrMS § 187 lg 1 alusel jäävad ringkonnakohtu määruse tühistamise tõttu riigi kanda Riigikohtu määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud. Kaitsja esitatud taotluse kohaselt kandis T. Kiiker seoses ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega õigusabikulusid 672 euro ulatuses. Taotlusele lisatud selgituste ja arvete kohaselt osutas kaitsja süüdistatavale õigusteenust 3 tundi 12 minutit tunnihinnaga 175 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul mõistlik. Samas ei ole praeguses määruskaebemenetluses tõstatatud õigusküsimused sellised, mis õigustaksid keskmisest suurema õigusteenuse tunnihinna maksmist. Selle asja mahtu ja keerukust arvestades on mõistlik tunnihind koos käibemaksuga 140 eurot (mõistliku tunnitasu kohta vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. juuni
  20. a otsus asjas nr 1-21-7774/14, p 43 koos edasiste viidetega). Seega loeb kolleegium praeguses määruskaebemenetluses mõistlikuks õigusabikuluks 448 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb riigilt T. Kiikeri kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.