Obsah (5)

§ 10§ 11§ 150§ 83§ 98

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-2580 Otsuse kuupäev 9. detsember 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.10.2020.a m

) § 10 lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10lg 2 p 1).

Maksuhaldur peab maksusumma määramisel arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (

§ 11lg 1).

Osaühingule on maksuotsus tehtud põhjusel, et osaühing deklareeris tööjõukulusid, mille aluseks ei olnud tegelik töösuhe. Eelviidatud maksukorralduse seaduse sätetest ja maksuõiguse põhimõtetest tuleneb, et maksuhalduri pädevuses on teha ka otsuseid, millega maksukohustust vähendatakse. Maksuhalduri ülesandeks ei ole ainult tasumata maksusummade määramine ja sissenõudmine, vaid ka selle tagamine, et maksusummad deklareeritakse ja tasutakse õiges ulatuses.

1. Maksuotsus rajaneb sellel, et kaebaja ja osaühingu vahel sõlmitud käsundusleping oli näilik - tegelikult ei teinud kaebaja selle lepingu alusel tööd ja osaühing ei maksnud talle tasu. Ekslik on kaebaja arusaam, et vastustaja ei ole käsunduslepingu kehtivust kahtluse alla seadnud, kuna see on vastustaja põhiline väide maksumenetluses. Vastustaja tugines oma väites asjaolude kogumile (vt otsuse punkti 1), mille alusel vastustajal tekkis kahtlus tehingu näilikkuses. Kohtu hinnangul on vastustaja selline järeldus põhjendatud. Eluliselt ei ole usutav olukord, kus osaühingul ühelt poolt on käive väikeses mahus ja kinnisvaratehinguid ei toimu, kuid teiselt poolt teeb osaühing sularahas märkimisväärse kulutuse kinnisvara-alase nõustamise ja konsultatsiooni saamiseks. Lisanduvalt jätab osaühing töötamise registreerimata ning deklareerib tööjõumaksud rohkem kui 8 kuud hiljem. Kõigile neile asjaoludele ühekaupa võiks leida mõistliku seletuse, kuid kõigi nende üheaegsel esinemisel tekib põhjendatud kahtlus, kas tehing tegelikkuses toimus.
2. Kaebaja väitel osaühingu majandustegevuse täielikku puudumist väita ei saa. See on tõsi, kuid vastustaja ei olegi väitnud majandustegevuse täielikku puudumist. Kontrolliaktis on öeldud, et majandustegevus puudus kontrollitaval perioodil ehk veebruaris
3. Kaebaja väitel võis eksliku tulemuseni viia see, et osaühingu majandustegevust vaadeldi liiga kitsalt, ainult ühel kuul. Kohus vaatleb sellele väitele hinnangu andmiseks osaühingu majandustegevust laiemalt. Kuna vaidlus toimub käsunduslepingu kehtivuse või näilikkuse üle, siis omab tähtsust eelkõige käsunduslepingu periood. Käsundusleping kaebaja ja osaühingu vahel sõlmiti 03.11.2018 ja lõpetati 25.02.2019 (tl 71-72).
4. Kaebaja viitab osaühingu kinnisvara- ja laenutehingutele. Kaebaja esitas osaühingu ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingud (tl 119-133): 29.03.2018 summas 32 000 eurot ja 06.03.2018 summas 51 200 eurot. Need tehingud on tehtud enne käsunduslepingu perioodi ja ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse. 4
5. Kaebaja esitas ka väljavõtted osaühingu sõlmitud kinnisvara müügi- ja ostulepingutest (tl 134-141): - 29.03.2018 ostis osaühing korteriomandi Tartu, Kalevi 44-3, hind 30 000 eurot; - 27.04.2018 müüs osaühing korteriomandi Tartu, Kalevi 44-3, hind 36 500 eurot, osaühingu kontole kanti 2722,22 eurot, ülejäänud müügihind tasuti laenuandjale; - 01.06.2018 müüs osaühing korteriomandi Tartu, Puiestee 61-1, hind 59 000 eurot, osaühingu kontole kanti 5 900 + 327,07 eurot, ülejäänud müügihind tasuti laenuandjale. Kinnistusraamatust nähtuvad järgmised andmed osaühingule kuulunud kinnisvara kohta (tl 107-112): 1) korteriomand Tartu linn, Kalevi 44-3, eluruum üldpinnaga 33,9 m
6. Osaühing omandas selle 29.03.2018.a kinnistamisavalduse alusel ja võõrandas 27.04.2018.a kinnistamisavalduse alusel. Omandamisel koormati korteriomand hüpoteegiga Rävala Laenud OÜ kasuks, mis võõrandamisel kustutati; 2) korteriomand Tartu linn, Puiestee 61-1, eluruum üldpinnaga 39,1 m
7. Osaühing omandas selle 18.01.2017.a kinnistamisavalduse alusel ja võõrandas 01.06.2018.a kinnistamisavalduse alusel. Omandamisel koormati korteriomand hüpoteegiga Rävala Laenud OÜ kasuks, mis võõrandamisel kustutati; 3) korteriomand Tartu linn, Ujula 47-16, eluruum üldpinnaga 19,5 m
8. Osaühing omandas selle 31.05.2019.a kinnistamisavalduse alusel ja võõrandas 25.07.2019.a asjaõiguslepingu alusel.
9. Ka otsuse punktis 10 nimetatud kinnisvaratehingud ei ühti käsunduslepingu perioodiga. Otsuse punktides 9-10 toodud andmed näitavad, et osaühingul oli majandustegevus kuni juunini 2018 ja üks tehing tehti ka mais 2019, kuid ei ütle midagi vahepealse perioodi kohta. Enne käsunduslepingu sõlmimist toimunud tehinguid ei saa siduda kaebaja tegevusega. Ka mais 2019 omandatud korteriomandi puhul jääb ajavahemik käsunduslepingu täitmisega lõppemise ja korteriomandi omandamise vahel liiga pikaks, et seda ilma täiendavate tõenditeta saaks seostada kaebaja tegevusega käsunduslepingu täitmisel.
10. Osaühingu pangakonto väljavõte (tl 76-81) näitab, et käsunduslepingu perioodil on toimunud laekumised 14.11.2018 Aaba Kinnisvara OÜ-lt 1153 eurot selgitusega „Arve nr 12“, ning Kastre Vallavalitsuselt 11.12.2018 388 eurot selgitusega „Arve nr 13 07.12.2018“ ja 05.01.2019 229 eurot selgitusega „Arve nr 1 14.01.2019 ürituste korraldamine, valgustehnika rent ja DJ teenus 29.12“. Laekumist Aaba Kinnisvara OÜ-lt ei saa ilma täiendavate tõenditeta seostada käsunduslepingu täitmisega, kuna laekumised Aaba Kinnisvara OÜ-lt toimusid ka varem - 12.09.2018 ja 03.10.
11. Kastre valla puhul ei ole teine laekumine seotud kinnisvara-alase tegevusega ning puudub põhjus seostada käsunduslepinguga ka esimest laekumist. Toimunud on tasumine 20.11.2018 kohtutäitur Oksana Kutšmeile 50 eurot selgitusega „Tagatisraha 21.11.2018 11:00 oksjonil ID42252 osalemise eest. Kinnisvara: Järveääre, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Esindatav: ECRE OÜ“ ning tagatisraha tagastamine 28.11.
12. Tegemist on kinnisvara-alase tegevusega, kuid puuduvad tõendid, mis seostaksid selle kaebaja tegevusega. Ka kaebaja seletused ei võimalda seda (vt ka otsuse punkti 14). Ei ole usutav, et selle tehinguga tegeles kaebaja, kui ta isegi abimaterjale kasutades (konto väljavõtte esitas kohtule kaebaja) ei suutnud seda tehingut ise välja tuua. Viimases kohtule esitatud seisukohas märgib kaebaja, et tema tegevus toimus Tartus (tl 118 pöördel). 5 Konto kogukäive
13. aastal oli sissetulekud 16 249,41 eurot (keskmiselt 1354,12 eurot kuus) ja väljaminekud 17 176,94 eurot (keskmiselt 1431,41 eurot kuus).
14. Käsunduslepingu periood 03.11.2018 - 25.02.2019 oli 3 kuud ja 22 päeva ehk ligikaudu 3,75 kuud. Lepingus kokku lepitud tasu suurus oli 12 420 eurot, millest osaühingul oli kohustus kinni pidada tulumaks 2 394,58 eurot, töötaja töötuskindlustusmakse 198,72 eurot ja kogumispensioni makse 248,
15. Lisaks tuli osaühingul deklareerida ja tasuda sotsiaalmaks 4 098,60 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakse 99,36 eurot. Need andmed ühtivad osaühingu poolt maksustamisperioodil veebruar 2019 deklareeritud summadega (tl 57). Osaühingu kogukulu seoses käsunduslepinguga oli seega 16 617,96 eurot (12 420 + 4 098,60 + 99,36) ehk keskmiselt 4 431,46 eurot ühe kuu kohta.
16. Kaebaja andis selgitused maksumenetluses 14.09.2020 ja 09.09.2020 oma esindaja Y vahendusel (tl 44, 73-74). Mingeid vähegi konkreetsemaid selgitusi käsunduslepingu raames tehtu kohta kaebaja seejuures ei andnud: tema sõnul oli klient, kes soovis osta kinnisvara, kliendi nime ei oska öelda, ühtegi konkreetset üle vaadatud objekti samuti mitte. Käsunduslepingu alusel tasutud raha kohta - see tuli kliendilt, kes teenuse sai ja tasus arve alusel osaühingule sularahas. Kaebaja andis ka selgituse kontrolliaktile (tl 6), milles ta viitas kinnisvaratehingutele Kalevi 44 ja Puiestee
17. Kohus näitas eespool, et need toimusid enne käsunduslepingu sõlmimist. Vastustaja andis korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks nii osaühingule ajal, mil juhatuse liige oli kaebaja (tl 19) kui ka kaebajale (tl 35). Osaühingule saadetud nõude sai kaebaja kätte ning suhtles vastustajaga (tl 23). Kui teabe ja dokumentide nõue esitati ajal, mil kaebaja oli osaühingu juhatuse liige (lisaks oli kaebaja sel ajal ka ainuosanik), siis olid tal kõik võimalused andmete ja dokumentide kogumiseks ja säilitamiseks arvestusega, et ta jätkab vaidlust füüsilise isikuna. Kaebaja esitas ühe dokumendi - erakliendile väljastatud arve summas 2350 eurot, teenuse nimetusega kinnisvara-alane konsultatsioon (tl 46, 48). Kaebaja sõnul tasuti selle arve alusel osaühingule teenuse eest, teenuse sisu kaebaja ei avanud. Käsunduslepingu sisu kohta selgitas kaebaja, et käsunduslepingu esemeks oli klientide nõustamine kinnisvara valdkonnas ja ka osaühingu nõustamine kinnisvara-alastes küsimustes, kuna osaühing soovis osta kinnisvara. Midagi täpsemat kaebaja ei lisanud.
18. Kokkuvõttes jääb ka käsunduslepingu perioodi tervikuna vaadeldes kehtima põhjendatud kahtlus, et kaebaja tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Osaühingu kulu seoses käsunduslepinguga oli oluliselt suurem osaühingu tõendatud käibest. Puuduvad kinnisvaratehingud, mida saaks seostada kaebaja tegevusega. Osaühing osales ühel kohtutäituri korraldatud enampakkumisel, kuid seda ei saa seostada kaebaja tegevusega.
19. Kohus selgitas 02.11.2021.a määruses kaebajale, et

§ 150

lg 1 alusel tuleb maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktikas mõistetakse seda nii, et kui MTA on asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtluse, et tehingut ei toimunud, siis läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele. See tähendab, et kui vastustaja välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal kogumis on eluliselt usutav, et kaebaja ValPale OÜ-le teenust ei osutanud ja selle eest tasu ei saanud (käsundusleping oli näilik), siis tuleb kaebajal tõendada teenuse tegelik osutamine ja tasu saamine. 6 Kohus käsitles eespool dokumente, mille kaebaja on kohtule esitanud, ning näitas, et need dokumendid käsunduslepingu tegelikkust ei tõenda. 17.

§ 83lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse.

Riigikohus selgitas 28.08.2020.a otsuses asjas 3-17-2250 (p 15.2), et

§ 83

lg 4 kohaldamise eelduseks oleva näiliku tehingu korral pooled kokkulepitud tagajärgi tegelikult ei soovi, s.t nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelikuks tahteks ei olnud vaidluse all oleva tehingu tegemine, vaid nad soovisid teeselda tehingu toimumist. Kui tehingut üldse ei toimunud, siis ei tule maksu määramisel tuvastada, et teeseldud tehing andis maksueelise. Kaebaja viitab võlaõigusseaduse sätetele lepingulise suhte tekkimise ja lõppemise kohta. Kohus selgitab, et ka näiliku tehingu definitsioon pärineb eraõigusest - tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ütleb, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. See tähendab, et paberil on leping küll olemas, kuid õiguslikult seda ei eksisteeri. Vaidlustatud otsusele saab ette heita seda, et

§ 83lõikele 4 selles viidatud ei ole.

Kohtu hinnangul ei too see endaga kaasa maksuotsuse õigusvastasust, kuna maksuotsusest ja kontrolliaktist on selgelt aru saada, et vastustaja väitel tegelik töösuhe kaebaja ja osaühingu vahel puudus. Pooled on maksumenetluses ja kohtuasjas esitanud oma seisukohad selle kohta, kas tehing tegelikkuses toimus või mitte.

1. Kaebaja hinnangul on tasu maksmise tõendamiseks piisav tema kinnitus raha saamise kohta käsunduslepingu lõpetamisel. See ei ole nii, kuna vaidlus toimubki selle üle, kas osaühingu esitatud deklaratsioon ja selle aluseks olevad dokumendid (käsundusleping ja selle lisa) kajastavad tegelikkust õigesti. Kui vastustaja on tõstatanud põhjendatud kahtluse, et tehing on näilik, siis ei piisa selle tegemise või täitmise tõendamiseks viidetest tehingu dokumentidele endile. Kaebaja oleks saanud oma väiteid tõendada mingite objektiivsete välismaailma jäänud jälgedega käsunduslepingu täitmisest. Kõik vastustaja püüded neid leida lõppesid paraku tulemusteta või väga ebamääraste tulemustega - kaebaja esitatud ainus arve osutatud teenuse sisu ei ava, sularaha olemasolu kohta osaühingul pole muid andmeid peale osaühingu ja kaebaja kinnituste (sh ei ole mõistlikku seletust, kuidas sellises koguses sularaha võis kassasse tekkida), ühtegi konkreetset klienti või objekti kaebaja ega osaühing ei mäleta. Kohus nõustub, et kui maksumenetluse alustamise ajal ehk augustis 2020 oli käsunduslepingu perioodi lõppemisest möödas ligikaudu 1,5 aastat, siis üksikasju ei pruugi isikud enam mäletada. Äärmiselt ebausutav on aga see, kui isikud ei mäleta 3,75 kuu pikkusest käsunduslepingu perioodist praktiliselt mitte midagi.
2. Kaebaja viidatud eksimused maksumenetluses (ühekordne ilmselge eksimus isiku eesnimes, ilmselge eksimus aastaarvus) ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. Maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust see, kas õiguspärane oli korraldus sunniraha tasumiseks või maksuvõla ajatamise graafiku kehtetuks tunnistamiseks. Tähtsust ei oma see, kuidas toimus teabe andmise korralduste kättetoimetamine kaebajale, kuivõrd kaebaja kinnitab, et ta sai need kätte. MTA võib suhelda asjaolude selgitamiseks, näiteks sobivaima kättetoimetamise viisi kokkuleppimiseks, ka telefoni teel. 7 Praeguses asjas ei teki küsimust sellest, kas maksuotsus tehti maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul (

§ 98

lg 1), kuna vaidluse all on maksustamisperioodi veebruar 2019 tööjõumaksud ning maksuotsus tehti 26.10.

2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
4. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8