p 1 järgi õigustatud ülalpidamist saama.
esimese lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on nii hageja vanematel kui vanavanematel hageja ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad hagejat ülal pidama eelkõige tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 15).
lg 1 sätestab, et kui isik on
alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
lg 2 esimese lause järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega ei saa vanavanematel tekkida
lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanemal võib tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus siiski
lg 2 esimese lause järgi (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 16). Vanavanemal tekib oma alaealise lapse ülalpidamiseks
lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Riigikohtu hinnangul tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus mh juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 18). Antud juhul on Tartu Maakohtu 04.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr XXX tuvastatud, et T.K. on hageja isa ning välja mõistetud T.K.ult hageja ülalpidamiseks elatis 270 eurot kuus alates 10.01.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 22.12.2036. Kohtuistungil ei olnud vaidlust selles, et hageja seaduslik esindaja algatas T.K.u suhtes täitemenetluse, mis on seni tulemuseta. T.K. ei ole elatist rohkem tasunud, kui kolmel korral 40 eurot. 2 Seega ei ole hageja isalt õnnestunud ka täitemenetluse abil lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada ning kostjatel on tekkinud
Hageja palub kostjatelt välja mõista elatise
lg-s 1 sätestatud määras, täpsustamata, millises summas elatise ta kummaltki kostjalt välja mõista palub. Kohus märgib esmalt, et vanavanematel ei teki lapselapse ülalpidamisel solidaarkohustust. Mitu sama astme sugulast täidavad
lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte järgi vastutavad esmalt lapse vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmise eest osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile (Riigikohtu 19.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 20). Teiseks selgitab kohus, et erinevalt vanematest, vabanevad vanavanemad
lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles nad ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimelised teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole muuhulgas
lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealise lapse ülalpidamiseks täiendavat lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 15, Riigikohtu 16.01.2013 otsuse tsiviilasjas nr XXX p 17). Vanavanematel ei ole ka kohustust alaealise lapselapse ülalpidamiseks enda vajadusi piirata ning nad ei pea
lg 2 teise lause järgi kasutama nende käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja palub elatise välja mõista aasta tagasiulatuvalt s.o alates juunist 2019. Kohus leiab, et asenduskohustus ei ole lapse isa poolse väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumine ja seetõttu kohus elatist aasta tagasiulatuvalt välja ei mõista. Elatis kuulub kostjatelt väljamõistmisele alates hagi esitamisest. Kostja I pangakonto väljavõttest (tl 25-26) nähtuvalt tema sissetulekuks on olnud töötukassa poolt tasutav osaline töövõimetoetus (valdavalt 270 eurot kuus). Kostja I poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt elab ta oma laenuga ostetud korteris (osamakse 109 eurot kuus). Maksta on veel 6 aastat. Kommunaalkulud on panga väljavõtetest nähtuvalt suvekuudel 65 eurot, talvekuudel 95 eurot. Lisaks tegeleb kostja vaipade heegeldamisega ja on kohtule selgitanud, et realiseerib oma tooteid laatadel. Panga väljavõttest nähtub, et tema kuusissetulek on üle 400 euro. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja I on oma varalist seisundit arvestades võimeline hageja ülalpidamises osalema 40 euro ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Arvestades et kostja I on lasteaiaõpetaja, suunas kohus pooli sõlmima kokkulepet, mis võiks seisneda lapselapse hoidmises ning lapse emale vaba aja andmises, võimaldamaks rahalist tasaarvestust poolte vahel. Kuigi hageja ja kostja I kokkulepet ei saavutnud, ei ole selline panustamine hiljem emotsioonide lahtumisel välistatud. Kostja II on kohtule avaldanud ning tema pangakonto väljavõttest (28-36) nähtub, et tema sissetulekuteks on töötasu XXX, mis seoses epideemiaga on oluliselt vähenenud, ca 800 eurot kuus ja lisaks töötasu XXX transpordist ca 390 eurot. Vanaduspensioni iga ei ole veel saabunud. Kulutustest on kostja II toonud välja, et tasub auto eest liisingut. Konto väljavõttest nähtub, et see on summas 334,86 eurot kuus. Eluasemeks on majavaldus, mis kuulub ühisvara jagamise käigus noorimale pojale. Kostja II aitab seal kommunaalmakseid tasuda. Panga väljavõtetest nähtub, et oluline osa kostja II sissetulekutest kulub lisaks liisingu osamaksetele kindlustusele ja tankimisele. Kohus leiab, et kostja II on oma varalist seisundit arvestades võimeline hageja ülalpidamises osalema 140 euro ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 3 Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka sellega, et kulutused lapsele ei ole nii suured, et kostjatelt elatis kehtivas miinimummääras, s.o 292 eurot kuus, välja mõista. Hagiavalduse kohaselt on kulud lapsele 365 eurot kuus (eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot). Lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka lapse ema panust lapse ülalpidamisse (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 12). Eelduslikult peavad mõlemad vanemad last võrdsetes osades üleval pidama. Lisaks on osaliselt lapse vajadused kaetud lapse emale makstava lapsetoetusega, mille suurus on 60 eurot kuus. Lapse tegelikud vajadused ei ole eelduslikult nii suured kui 644 eurot kuus (2*292 + 60). Kuigi hageja kasuks väljamõistetav elatis ei ole võrreldav miinimumelatisega, vastab kostjatelt hageja kasuks väljamõistetav elatis (kokku 180 eurot kuus) kohtu hinnangul antud hetkel lapse vajadustele ning kohustatud vanavanemate varalisest seisundist tulenevale võimalusele anda ülalpidamist oma vastutustundetu poja asemel. Kostjatel endal säilib siinjuures toimetulek ning vajalik elustandard. Kohtu arvates on kostjad suutelised antud kohtuotsust täitma ja väljamõistetav elatis ei ole neile ebamõistlikult koormav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja II soovis istungil võlgnevuse ajatamist, kostja I varalist seisu arvestades ei ole ka kostja I võimeline elatise võlgnevust ühekorraga tasuma. Kohus leiab, et kostjatel tuleb võimaldada perioodil 25.06.2020-31.10.2020 tekkinud võlgnevuse tasumist kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul. Arvestades, et hagi esitamine oli riigilõivuvaba ning menetlusosalistel ei olnud menetluses lepingulisi esindajaid, peab kohus põhjendatuks jätta võimalikud menetluskulud neid kandnud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.