) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.
lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb
lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga
Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab
lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest
lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel 3 tekkida
lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel võib tekkida oma lapselapse suhtes ülalpidamise kohustus
lg 2 alusel.
lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Antud asjas on hagi esitatud, kuna lapse isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil järjepidevalt ülalpidamist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses saada. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri R.R. 12.11.2020 e-kirja (tl. 10) kohaselt on täitemenetlus P.P. suhtes elatise sissenõudmiseks algatatud 16.01.2018, raha laekus võlgniku töökohast. 18.06.2018 esitas sissenõudja täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. 09.07.2018 on täitemenetlus lõpetatud ja kogu võlgnetav summa seisuga 30.06.2018 tasutud. 07.02.2019 sissenõudja avalduse alusel jätkati täitemenetlust, sissenõudmiseks esitati elatise võlgnevus perioodil juuli 2018 kuni veebruar 2019 summas 1300 eurot. 12.10.2020 on sissenõudja esitanud täiturile avalduse igakuise elatise arvestamise lõpetamiseks, kuna igakuist elatist tasub edaspidi vanavanem ja palus jätkata tekkinud elatisvõla sissenõudmist. Kostja, T.P. on tasunud vabatahtlikult 2020.a augustikuust elatist. Nimetatud kostja poolt tehtud makseid on arvestanud ka hagjea oma elatise võlgnevuse nõude kindlaksmääramisel (tl. 150, pöördel). Mõlemad kostjad kinnitavad, et lapse isa, P.P. on alates 2021.a jaanuarikuust asunud tööle XXX (tl. 107-109), ning täitemenetluse raames on kohtutäitur täitnud P.P. suhtes elatise otsust. Nimetatud asjaolule hageja vastuväiteid ei esita ja kinnitab, et ta teab, et lapse isa on kohtumeneltuse ajal asunud tööle. Samas asub hageja seisukohale, et esitatud hagi tuleb jätkuvalt rahuldada. Hageja leiab, et 2-3 kuud teenida sissetulekut pole piisav, et uskuda, et see nii ka jätkub. Vastuseks hageja seisukohale, et lapse isa ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole jätkusuutlik, märgib kohus, et asenduskohustuse puhul elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda eeldusest, et lapse isa lõpetab töötamise ja seega ei ole täitemenetluses võimalik elatise nõuet täita. Elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustisena kohaldub eelkõige siis, kui täitemenetluse raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet ei ole kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Antud asjas on leidnud tõendamist, et täitementluse raames toimub P.P. kohtuotsuse alusel elatise nõude rahuldamine, sh elatise võlgnevuse sissenõudmine. Kohus nõustub kostjatega, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et elatis mõistetakse välja mitmelt isikult, st kohustatud vanemalt ja asenduskohustuse korras vanavanematelt. Toodud asjaoludel, jätab kohus hagi asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks hageja vanavanematelt, rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et menetluse kestel olid mõlemad kostjad valms sõlmima hageja esindajatega kompromissi elatise tasumise osas, kuid kohtuväliselt peetud läbirääkimised ebaõnnestusid. Olukorras, kus puudub seaduslik alus kostjastelt elatise väljamõistmiseks, oleks alaealise hageja huivdega olnud kooskõlas kokkuleppe sõlmimine. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.