KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-21-4713 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tar

§ 424

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Urmet Koorti karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ja mõisteti lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Urmet Koort ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 7.07.

1. Kohtuotsus jõustus 23.07.
2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 18.08.2021 kohtule esimese erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendava kohustuse määramiseks, kuna Urmet Koort ilmus esmasele registreerimisele alkoholijoobes. Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega ( tl 10-11) taotlus rahuldati ning määrati Urmet Koortile lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 24.09.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 8.09.2021 kohtule teise erakorralise ettekande taotlusega pikendada Urmet Koortile määratud käitumiskontrolli tähtaega, kuna Urmet Koort vahetas ametniku loata elukohta. Tartu Maakohtu 14.09.2021 määrusega (tl 12-13) taotlus rahuldati ja pikendati Urmet Koortile määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 7.08.
4. Kohtumäärus jõustus 8.10.
5. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 29.04.2022 kohtule kolmanda erakorralise ettekande süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks, kuna U. Koort rikkus korduvalt (12.11.2021, 6.01.2022 ja 20.01.2022) kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 2.06.2022 määrusega ( tl 33-35) taotlus jäeti rahuldamata ning

§ 74lg 4 alusel määrati U.

Koortile katseajaks täiendavad kohustused:

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 1 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus leidis, et süüdimõistetu on talle etteheidetud rikkumised toime pannud, kuid pidas veel võimalkuks karistust täitmisele mitte pöörata. Kohtumäärus jõustus 18.06.2022. 21.07.2022 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus esitanud kohtule uue erakorralise ettekande (tl 40-41), milles taotletakse Urmet Koortile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna U. Koort rikkus korduvalt (27.06.2022, 8.07.2022, 12.07.2022, 14.07.2022 ja 20.07.2022) registreerimiskohustust ja kohtu määratud tähtajaks alkoholi tarvitamise vastasele ravile allumise kohustust. 2

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab U. Koortile ette registreerimiskohustuste rikkumisi 27.06.2022, 8.07.2022, 12.07.2022, 14.07.2022, 20.07.2022, 5.08.2022, 17.08.2022 ja 9.09.2022. Registreerimislehelt (tl 53-54) nähtuvalt olid kokkulepitud U. Koorti registreerimise ajad muu hulgas 27.06.2022, 8.07.2022, 12.07.2022, 14.07.2022, 20.07.2022, 5.08.2022, 17.08.2022 ja 9.09.2022, kuhu süüdimõistetu ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikule antud seletustes (tl 43, 44) on U. Koort juunis ja juulis 2022 aset leidnud registreerimiskohustuse rikkumisi tunnistanud ja põhjendanud neid sisse magamisega. Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka kohtuistungil. 5.08.2022 registreerimisele ilmumata jätmist põhjendas süüdimõistetu töökohustuste täitmisega. 17.08.2022 ilmumata jäämise põhjust ta ei mäleta. 9.09.2022 oli tuttava juures tööl. Asjaolu, et ta oli kõigist registreerimisaegadest teadlik, süüdimõistetu kohtuistungil ei vaidlustanud. Seega on registreerimislehe, U. Koorti seletuste ja kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendatud, et U. Koort 27.06.2022, 8.07.2022, 12.07.2022, 14.07.2022, 20.07.2022, 5.08.2022, 17.08.2022 ja 9.09.2022 registreerimisele ei ilmunud. Kohtu hinnangul on kõikidel juhtudel tegemist tahtliku rikkumisega. Sisse magamine ja töökohustuste täitmine ei õigusta U. Koortile määratud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist. U. Koortil on kohustus oma elu ja tööl käimisi korraldada nii, et ta jõuab kokku lepitud ajal registreerima. Jättes 27.06.2022, 8.07.2022, 12.07.2022, 14.07.2022, 20.07.2022, 5.08.2022, 17.08.2022 ja 9.09.2022 ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, on U. Koort rikkunud

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerima. Veel heidab kriminaalhooldusametnik U. Koortile ette kohtu määratud tähtajaks alkoholi tarvitamise vastasele ravile allumise kohustuse rikkumist. 3

§ 74

lg 5 alusel katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 18.06.

1. Seega oli U. Koortil kohustus pöörduda ravile hiljemalt 18.07.
2. Kriminaalhooldusametnikule antud seletustes (tl 42) on U. Koort ravile pöördumise kohustuse täitmata jätmist põhjendanud raha puudumisega. Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kohus möönab, et raha puudumine võib takistada alkoholivastasele ravile pöördumist (süsti tegemist, milleks süüdimõistetu ise avaldas soovi 2.06.2022 kohtuistungil). Kuid asjaolu, et ravisüsti tegemine on tasuline, ei olnud süüdimõistetule teadmata, sest sellest oli 2.06.2022 kohtuistungil juttu. U. Koortil on kohustus korraldada oma elu nii, et käitumiskontrolli nõuded ja kohustused oleksid täidetud. Jättes hiljemalt 18.07.2022 ravile pöördumata, on U. Koort rikkunud

§ 74

lg-s 5 sätestatud kohustust alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Süüdimõistetu väitel, mida kinnitas kohtuistungil ka kriminaalhooldusametnik, on süüdimõistetu siiski käesolevaks ajaks ravile pöördumise kohustuse täitnud, tehes 17.08.2022 A-Kliinikus alkoholitarvitamise vastase süsti. Seega kuigi süüdimõistetu ei pöördunud ravile kohtu poolt määratud tähtajaks, on ta seda siiski kuulise hilinemisega teinud. Seetõttu ei loe kohus antud rikkumist raskeks ega oluliseks. Kriminaalhooldusametnik heidab U. Koortile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 29.07.2022 ja 16.08.2022. Asjaolu, et U. Koort oli 29.07.2022 ja 16.08.2022 alkoholi tarvitanud, tõendavad alkoholi või narkootikumine tarvitamise kontrollimise protokollid, mille koostamisel pole ka U. Koort ise alkoholi tarbimisi eitanud. Ka kohtuistungil U. Koort kinnitas, et ta oli 16.08.2022 ja 29.07.2022 kontrollile eelnenud õhtul alkoholi tarvitanud. Seega alkoholi või narkootikumine tarvitamise kontrollimise protokollid kogumis U. Koorti ütlustega tõendavad, et U.Koort 29.07.2022 ja 16.08.2022 kontrollile eelnenud ajal (võimalik et eelmisel õhtul) alkoholi tarvitas. Kohtu hinnangul on U. Koort alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud tahtlikult. Tarvitades 29.07.2022 ja 16.08.2022 kontrollile eelnenud ajal alkoholi, on U. Koort rikkunud

75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Kriminaalhooldusametnik heidab U.Koortile ette 24.07.2022 kontrollile mitteallumist. Ettekande kohaselt soovisid kriminaalhooldusosakonna ametnikud 24.07.2022 kell 17.00 teostada kohustuse kontrolli. U. Koort elukohas ei viibinud, telefonile ei vastanud. Hiljem tagasi helistades andis U. Koort teada, et on purjus ja viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus. Hiljem on süüdimõistetu seletanud, et ei olnud tegelikult purjus, kuid viibimiskoha omanik ei tahtnud, et keegi tuleks. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et kriminaalhooldusametnikud helistasid 24.07.2022 ja tahtsid teha alkokontrolli, kuid oma viibimiskohta ta ei avaldanud, kuna omanik seda ei tahtnud. Kuna süüdimõistetule määrati Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (Kr

HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu 4

§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust.

U. Koortile on kohtuotsuse tegemisel ja edaspidi veel ka korduvalt (Tartu Maakohtu 24.08.2021, 14.09.2021 ja 2.06.2022 määrustega) antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused, mida ta pole aga suutnud. U. Koort on pannud toime väga arvukaid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Nagu kohus eespool tuvastas, U. Koort rikkus kaheksal korral registreerimiskohustust, jättis kohtu määratud tähtajaks alkoholi vastase raviga alustamata ja rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja ühel korral kontrollile allumise kohustust. Ilmselgelt pole süüdimõistetu aru saanud käitumiskontrollile kõrvalekaldumatu allumise vajadusest. Uute rikkumiste toimepanemist pole hoidnud ära isegi hirm karistuse täitmisele pööramise eest, sest rida rikkumisi on lisandunud peale erakorralise ettekande esitamist. Kuna U. Koort on jätkanud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi vaatamata varem kohaldatud meetmetele, rikkumisi on arvukalt, on kohtu arvates ammendunud muud

§-s 74 lg 4 ettenähtud võimalused rikkumistele reageerida. Seega tuleb U. Koortile mõistetud ja kandmata karistus 5 kuud ja 29 päeva vangistust pöörata

§ 74

lg 4 alusel täitmisele.

§ 69

lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (

§ 69lg 1 ls 3).

U.Koort kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Kuna U.Koort ei ole suutnud seni käitumiskontrolli nõuetele alluda, peab kohus äärmiselt kaheldavaks, et ta seda teeks edaspidi. Seetõttu kohus leiab, et U.Koort ei ole üldkasuliku töö tegemiseks sobilik isik ning vangistust ei saa üldkasuliku tööga asendada. Kuigi U.Koort on käesolevaks ajaks teinud alkoholi tarvitamist pärssiva süsti, vähendab see küll alkoholi tarvitamisega seotud rikkumiste ohtu. Ent suur osa senistest rikkumistest pole seotud alkoholi tarvitamisega, vaid on pigem tingitud süüdimõistetu täiesti kohusetundetust suhtumisest käitumiskontrolli nõuete täitmisesse. Seega pole kohus veendunud, et U.Koorti edasised rikkumised lõpevad. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 86,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5