← Eesti

2-22-12926/13

Obsah (7)§ 18§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54§ 59

2-22-12926 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12926 Tsiviilasi E Ki maksejõuetusavaldus

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

  1. Usaldusisik Kristjan Aava esitas 10.10.2022 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikul vara ei ole ja võlgnikul on kohustused kokku summas 22 355,92 eurot. Võlgnikul puudub mis tahes vara, mille arvelt oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võttes arvesse võlgniku sissetuleku suurust, tema igakuiseid 2 2-22-12926 püsikulusid ning arvestades asjaolusid, et vara, mille realiseerimisest kohustuste mahtu vähendada puudub, leiab usaldusisik, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu seisukoht
  2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§ 18lg 2 p-le 2. 6. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud andmete kohaselt ületavad võlgniku kohustused tema vara. Maksejõuetuse põhjuste ja piisava sissetuleku puudumise kohta esitatud selgitused annavad kohtule aluse järeldada, et piisavat vara ja sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgnikul ei ole. Muu vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kogusummas 22 355,92 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti. 7. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Kristjan Aava ja määrab, arvestades PankrS § 78 lg 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kristjan Aava on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas. 8. Vastavalt

§ 45

lg 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lgs 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 9. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku E Ki tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lg-tes 3-5 sätestatule ja on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 10.

§ 46

lg 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 11. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, 3 2-22-12926 mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 12.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 948,30 eurot, millele lisandub käibemaks 189,66 eurot (arvestusega 7 tundi 15 minutit tunnihinnaga 130,80 eurot + käibemaks), kokku 1137,96 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 948,30 eurot, millele lisandub käibemaks 189,66 eurot, s.o kokku 1137,96 eurot. 13. PankrS § 150 lõigete 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022 aastal on kuupalga alammääraks 654 eurot. PankrS § 23 lõige 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lõike 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 7,5 tunni eest (pooltunde 15 x 33 eurot) 495 eurot. PankrS § 23 lõike 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et riigi vahenditest hüvitatakse usaldusisiku tasust 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud 4 2-22-12926 usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole. Ülejäänud osa usaldusisiku tasust tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.