1-22-5587/6

(22730000182)Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX esindaja advokaat Hannes Olli, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri

1. augusti 2022 määrus muutmata ja XX esindaja advokaat Hannes Olli kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti 22.07.2022 XX (reg kood xxxxxxxx, edaspidi XX) esindaja Andrei Tšeredniku (Tšerednik) kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks YY (reg kood xxxxxxxx, edaspidi YY) suhtes KarS § 201 (omastamine) ja § 25 (katse) alusel, kuivõrd YY ei ole oma kliendi XX kontole kandnud Alfa Bank Kasahstani kliendi Q kontolt laekuma pidanud raha 460 000 USA dollarit.
3. Kuriteokaebuse kohaselt oli YY ja XX vahel sõlmitud makseteenuse osutamise leping VÕS § 709 lg 1 kohaselt. YY tegi 09.02.2022 lepingu ülesütlemise teate, kus ütles, et lõpetab makseteenuse osutamise lepingu alates 11.04.
4. XX-l oli õigus kasutada pangakontot ja teha makseid kuni ülesütlemises märgitud ajani. Q saatis 25.03.22 Kasahstanist XX-le kaks makset vastavalt 90 000 USA dollarit ja 370 00 USA dollarit. Raha ei ole saaja pangakontole laekunud. Samuti ei ole pank küsinud raha saajalt nõusolekut raha tagastamiseks saatjale või muude ülekannete tegemiseks. Pank oli kohustatud kandma kliendi raha kliendi kontole, mida ta teinud ei ole. Pangal ei olnud õigust ilma kliendi korralduseta, nõusolekuta ja taotluseta kliendile saabuva rahaga ükskõik milliseid toimingud teha. Vaatamata eeltoodule kandis YY 06.04.2022 summa 369 990 USA dollarit CITIUS33XXX Expansion CITIBANK N.A. NEW 1/5 1-22-5587 YORK,NY 10013, selgitus INTERNAL POLICY ja 31.03.2022 kandis YY summa 89990 USA dollarit CITIUS33XXX Expansion CITIBANK N.A. NEW YORK,NY 10013, selgitus INTERNAL POLICY.
5. Nimetatud fakt tõendab, et YY on saanud enda valdusesse ja kontrolli alla Q poolt laekunud raha, kuid kliendile XX-le seda kandnud ei ole. Pank vastas, et raha suhtes on kohaldatud rahvusvahelisi sanktsioone, kuna see on laekunud Alfa Bank Kazahstanist. Avaldaja seisukoha järgi, juhul, kui tegemist oleks olnud sanktsioonide alla kuuluva varaga, oleks see pidanud laekuma tema kontole ning piiranguid oleks pidanud rakendama raha suhtes tema pangakontol kuni asjaolude väljaselgitamiseni, mida toimunud ei ole. Asjaolu, et Alfa Bank Kasahstanist laekuvad rahad ei kuulu sanktsioneerimisele selgus 15.06.
6. Rahapesu andmebüroo kirjas on öeldud, et Alfa Bank Kasahstani suhtes sanktsioonid ei kehti ning kõik rahalised vahendid on vabad. Sama kinnitas USA, kes oli sanktsioonide initsiaator. Seega on paljasõnaline väide, et raha peetakse sanktsiooni tõttu kinni. Kuna sanktsioonid on läbi alates 15.06.2022, pidi raha laekuma kas tagasi saatjale, mida ei ole toimunud, või avaldajale, mida samuti toimunud ei ole. Kus raha füüsiliselt asub, millisel arvelduskontol, kelle kontrolli all, keegi ei tea ning pank varjab rahaliste vahendite asukohta. Sellega on YY omastanud avaldajale kuuluva summa 460 000 USA dollarit ja pannud toime KarS §-des 199, 201 ja 25 sätestatud kuriteo.
7. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 28.07.2022 teatisega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
8. XX esindaja A. Tšerednik esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.07.2022 teatise peale kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kordas XX esindaja kuriteokaebuses märgitut ning taotles alustada kriminaalmenetlust KarS § 931 (rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine) ja KarS § 201 (omastamine) tunnustel YY suhtes. Riigiprokuratuuri määrus
9. Riigiprokuratuuri 16.08.2022 määrusega jäeti esitatud kaebus läbi vaatamata järgmistel kaalutlustel.
10. Riigiprokurör leidis, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata, kuna XX ei ole kõnealuses menetluses kannatanu, st kaebeõigusega isik. Seadusandja ei ole piiranud kuriteoteate esitamise õigusega isikute ringi, kuivõrd kuriteoteatele õigusliku hinnangu andmisega on üldse esmalt võimalik tuvastada, kas ja milline kuriteokoosseis võib selle alusel esineda. Kuivõrd kriminaalmenetluse alustamata jätmine riivab vahetult kõige intensiivsemalt kannatanu õigusi, on seadusandja otsustanud edasikaebeõigust piiritleda üksnes kannatanuga. Seega võib KrMS § 207 lg 2 kohaselt vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuuri kaebuse. Seda on selgitatud ka kaevatava otsustuse resolutiivosas. Arutataval juhul ei ole kaebuse esitaja ära näidanud tingimusi, mille tõttu teda saaks pidada kannatanuks. Seda vaatamata ringkonnaprokuratuuri selgitustele.
11. Riigiprokurör märkis, et KarS § 931 (rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine) süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on rahvusvaheline rahu laias tähenduses, mistõttu on rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajaliku abinõu rikkumine rahu vastu suunatud süütegu. Tegemist on kollektiivse õigushüvega, mille puhul ei saa rääkida kannatanust KrMS § 37 tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu poolt 2/5 1-22-5587 väljendatud seisukoha järgi ei saa üksikisikut käsitleda kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel. KarS § 201 osas tuleb märkida, et nn „kadunuks jäänud“ 460 000 USA dollari näol on tegemist äriühingu Q rahaga, mida viimane soovis mingil põhjusel pangaülekandena XX kontole kanda. Kõnealune raha ei olnud kunagi laekunud avaldaja kontole, mistõttu ei saa seda nimetada tema varaks. Kuna tegemist pole kaebaja rahaga, ei saa ta olla ka kannatanuks varavastases kuriteos.
12. Eeltoodust tulenevalt, kuna Riigiprokuratuur ei tuvastanud kriminaalasja materjalide pinnalt XX puhul kannatanu seisundi tekkimise eeldusi, asus riigiprokurör seisukohale, et ta ei ole kõnealuses menetluses isik, kellele laieneks kaebeõigus vastavalt KrMS §-le
13. Seega puudus Riigiprokuratuuri hinnangul alus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
14. XX esindaja advokaat Hannes Olli esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 16.08.2022 määruse peale, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist või alternatiivselt Riigiprokuratuuri kohustamist alustama menetlust kuriteokaebuses esitatud faktiliste asjaolude kontrollimiseks.
15. XX esindaja leiab, et riigiprokurör on kaebust lahendanud pealiskaudselt ja faktilistesse asjaoludesse süübimata. Ebaõige on riigiprokuröri seisukoht, et XX ei ole kõnealuses menetluses kannatanu, st kaebeõigust omav isik.
16. Kaebuse esitaja hinnangul on üheselt tuvastatav esiteks, et äriühing Q maksekorralduse alusel 25.03.2022 äriühingule XX laekunud summa 370 000 USA dollarit (kuriteoteate lisa 2) kuulus YY kliendile XX-le ning pangal ei olnud ilma kliendi nõusolekuta õigus teha iseseisvalt tehinguid nimetatud summaga. Sama kehtib äriühing Q maksekorralduse alusel 24.03.2022 äriühingule XX laekunud summa 90 000 USA dollarit (kuriteoteate lisa 3) osas.
17. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes riigiprokurör väidab, et nn „kadunuks jäänud“ 460 000 USA dollari näol on tegemist äriühingule Q kuuluva rahaga. Kaebuse esitaja märgib, et kuriteoteate lisade nr 4 ja 5 kohaselt tagastas YY väidetavalt vaidlusalused summad äriühingule Q, kuid on ebaselge, miks YY vähendas mõlemat tagasimakstavat summat 10 USA dollari võrra. Q maksekorralduste alusel on 25.03.2022 ja 24.03.2022 äriühingule XX üle kantud summad 370 000 USA dollarit ja 90 000 USA dollarit (vt kuriteoteate lisa 2 ja lisa 3) ei olnud seotud rahvusvaheliste sanktsioonidega nagu prokuratuur väidab, kuna YY tegi nende summadega tehinguid 31.03.2022 (vt kuriteoteate lisa 5 ) ja 06.04.2022 (vt kuriteoteate lisa 4), mille tegemiseks kasutas XX andmeid ning nende tehingute tulemusel on rahad kadunud.
18. Kui Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ange Kangur poolt 28.07.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates tuvastatud asjaolud on õiged, on YY pannud toime KarS § 931 sätestatud kuriteo (rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine): YY, tegutsedes krediidiasutusena, on kohustatud järgima nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi regulatsioone, sh sellist meedet nagu finantssanktsioon. Kuna 28.02.2022 lisati EL määrusega sanktsiooni nimekirja Alfa Bank Kasahstan, siis 3/5 1-22-5587 eeltoodust tulenevalt tuli sellest hetkest kohaldada Alfa Bank Kasahstan osas EL määruse nr 269/2014 art 2 lg-tes 1 ja 2 sätestatud meetmeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus, tutvunud nii esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse kui ka ringkonnakohtule edastatud dokumentidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks. Kohus selgitab, et praegusel juhul ei vaata ringkonnakohus asja läbi sisuliselt, vaid saab anda hinnangu üksnes sellele, kas Riigiprokuratuur on õigesti jätnud XX kaebuse läbi vaatamata.
20. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud, st kellele on vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.04.2011 lahendis nr 3-1-1-97-10 märkinud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. KrMS § 37 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga. See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokuratuur asunud õigele seisukohale, et vaidlustades kriminaalmenetluse alustamata jätmist, tuli kaebuses ära näidata need tingimused, mis annavad aluse käsitleda kaebuse esitajat kannatanuna ehk ära tuli näidata tekkinud (tekitatud) kahju ning asjaolu, et kahju tekkis vahetu kuriteoga, olles sellega nii faktiliselt kui õiguslikult seotud. Arutataval juhul seda tehtud ei ole. Kuivõrd XX ei ole arutatavas kriminaalasjas kannatanu KrMS § 37 lg 1 tähenduses, puudus tal KrMS § 207 lg-st 2 tulenevalt õigus Riigiprokuratuurile kaebuse esitamiseks.
21. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses kordab XX esindaja juba varasemalt prokuratuurile esitatud seisukohti, millele on prokuratuur vastanud. Samas nähtub kaebusest mitu vastuolu. Esiteks märgib kaebuse esitaja, et vaidlusalused rahasummad ei ole XX pangakontole laekunud, samas aga kinnitab, et mõlemad summad laekusid XX-le vastavalt 25.03.2022 ja 24.03.
22. Samuti on kaebuses välja toodud, et kuriteoteate lisade nr 4 ja 5 kohaselt tagastas YY väidetavalt vaidlusalused summad äriühingule Q, kuid kaebaja näeb probleemi hoYYis selles, et mõlemat tagasimakstavat summat vähendas YY 10 USA dollari võrra. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidest tuvastatav, et Q poolt tehtud ülekanded summades 370 000 USA dollarit ja 90 000 USA dollarit ei ole XX pangakontole laekunud, mis tähendab, et vaidlusalune summa, s.o kokku 460 000 USA dollarit, ei ole kunagi kuulunud XX-le, vaid on ülekande tegijale, s.o äriühingule Q, kuuluv vara. Ringkonnaprokuratuur toob õigesti välja, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud ka seda, et vaidlusaluseid rahasummasid ei ole tagastatud äriühingule Q (esitades nt saatja pangaväljavõtted, saatja kirjavahetuse pangaga vms). Samas ka juhul, kui vastaks tõele, et äriühing Q ei ole talle kuuluvaid rahasummasid tagasi saanud, ei saaks ikkagi kannatanuna käsitleda mitte XX-d, vaid äriühingut Q. 4/5 1-22-5587
23. Kohus soostub Riigiprokuratuuri seisukohaga ka selles, et KarS § 931 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on rahvusvaheline rahu laias tähenduses, mistõttu on rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajaliku abinõu rikkumine rahu vastu suunatud süütegu. Tegemist on kollektiivse õigushüvega, mille puhul ei saa rääkida kannatanust KrMS § 37 tähenduses.
24. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur õigesti jätnud XX esindaja kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd tegemist ei ole kannatanuga arutatavas kriminaalasjas. Uusi asjaolusid, mida prokurörid ei oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja kaebuse läbi vaatamata jätmisel analüüsinud, ringkonnakohtule esitatud kaebus ei sisalda.
25. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 16.08.2022 määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5/5