) § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 kohaselt Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne
lg-le 1 ei ole vaja võlgniku taotlust otsustamaks võlgniku vabastamise üle tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka RKTKm 3-2-1-49-16 p-d 4, 7 ja 16). Kohtule esitati aruandeid koos konto väljavõttega ja anti selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta.
lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
-ile kohalduvad hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist
Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud registritest. Kohus ei ole tuvastanud seaduses sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi piisaval määral. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik töötab xxx alates juunist 2015, kes on võlgnikule teinud töötasu väljamakseid. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel valdavalt üks ülalpeetav laps (teine laps sai 18. aastaseks xxx). Võlgniku sissetuleku suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) on jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg 1 ja 2). Võlgnik tegi võlausaldajatele menetluse kestel osalisi väljamakseid (xxx kokku 4331,78 eurot ja xxx-ile kokku 88,28 eurot). Kohus tegi asja lahendamiseks päringud Maksu- ja Tolliameti registrist, kinnistusraamatust, Maanteeameti registrist ja äriregistrist. Maksu- ja Tolliameti registrist nähtub, et võlgnikule on tehtud viimati väljamakse xxxi poolt, kes on aruannete järgi võlgniku tööandja. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Maanteeameti registrist nähtuvalt kuulub võlgnikule sõiduk xxx (ehitusaasta xxx). Äriregistrist nähtuvalt ei ole võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 2-11-24696 p 19). Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta ning võlgniku poolt aruannetes põhistatult välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Seejuures on võlgnik teinud antud juhul võlausaldajatele menetluse kestel osalisi väljamakseid arvestatavas ulatues (xxx, kelle pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurus on 14 633,17 eurot, kokku 4331,78 eurot ja xxx-ile, kelle pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurus on 401,54 eurot, kokku 88,28 eurot). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimaluse vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-09-3606). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 3
Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kolm aastat, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kuna kohus vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist, ei ole ka võimalik võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine. Kohus rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks (võlgadest vabastamiseks). 5.
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (
). Kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku (
Teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Vastavalt
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 6.
lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.