KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2022, Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-22-3376 (kohtuvälises menetluses nr 2840,22

) § 201 lg 2 järgi Kohtuistungi toimumise aeg 24.10.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 48 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 113, kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada Aimar Jugala süüdi 31.08.2022 toime pandud väärteos

§ 201lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks arest 9 (üheksa) päeva.

1. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada Aimar Jugalat ilmuma aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (aadress Turu 56, Tartu linn) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2. Aresti kandmise alguseks lugeda Aimar Jugala Tartu Vanglasse saabumise aeg.
3. Kui Aimar Jugala ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele teatab Tartu Vangla VTMS § 205 lg 4 alusel sellest kohtule ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta Tartu Vanglasse.
4. Edastada kohtuotsuse koopia menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale ning saata kohtuotsus täitmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 136 - 139, mille kohaselt põhjendustega kohtuotsusele on kohtumenetluse pooltel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa (resolutsiooni) kuulutamisest s.o hiljemalt
5. oktoober
6. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis alates
7. november
8. Apellatsiooniõiguse kasutamata jätmisel jõustub kohtuotsus ilma põhjendusteta. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
9. Menetluse käik 1.
10. 31.08.2022.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Viljandi Politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrus Pulst väärteoasjas nr 2840,22,000920 väärteoprotokolli (tl 2-2p) selle kohta, et 31.08.2022 kella 17.55 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Riia mnt maja nr 7 juures menetlusalune isik Aimar Jugala juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelmärgituga rikkus

§ 90lg 1 p 1, 3 nõudeid.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 201lg 2 järgi.

1.

1. 26.09.2022 on samas väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametnik PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Eveliin Allik koostanud kohtualluvuse saatmise määruse, millega saatis VTMS § 71 alusel väärteoasja arutamiseks Tartu Maakohtule. Kohtuväline menetleja pidas väärteoasja saatmist arutamiseks maakohtule põhjendatuks, kuna olenemata varasematest karistustest jätkab menetlusalune isik õigusrikkumiste toimepanekuid ning arvesse võttes varasemate rahatrahvide tasumata jätmisi taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku Aimar Jugala suhtes rangema karistusviisi – aresti kohaldamist (tl 1, 9). 1.
2. Väärteoasja kohtulikul arutamisel 24.10.2022 menetlusalune isik Aimar Jugala tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetava väärteo toimepanemises täies ulatuses süüdi. Menetlusalune isik avaldas toimepandud väärteo suhtes puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti avaldas, et soovib karistusena üldkasulikku tööd (tl 18, 19). Kohtuvälise menetleja ametnik - Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija Piret Vaher leidis kohtuistungil, et Aimar Jugala on väärteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna teades, et tal ei olnud juhtimisõigust, ei takistanud see teda sõidukirooli istumisest ja sõiduki juhtimisest. Lisaks püüdis menetlusalune isik pääseda vastutusest esitades teda kontrollima asunud politseiametnikele oma venna juhiloa. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et Aimar Jugalat on varasemalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras erinevate süütegude toimepanemise eest. Määratud rahatrahvid on isik jätnud tähtajaks tasumata ning need on saadetud täitmisele kohtutäiturile ja lõpuks on kohaldatud asenduskaristust üldkasuliku töö näol, mis näitab ilmekalt menetlusaluse isiku suhtumist õiguskorda. Isikuid, kes oma käitumisega korduvalt eksivad, võib pidada ükskõikseteks ja nende käitumisharjumusi tuleb mõjutada, määrates neile karmimad karistused. Kuna eelnevalt määratud karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekamalt käituma ning isik 2 jätkab ühe uute süütegude toimepanemist, siis tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Kohtuväline menetleja taotles Aimar Jugalale kohaldada 15 päeva aresti (tl 19).
3. Kohtuotsuse põhjendused 2.
4. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et Aimar Jugala on rikkunud

§ 90

lg 1 p 1, 3 sätteid, millega on toime pannud

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.

1. Esmalt märgib kohus seda, et käsitletavas väärteos puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus süüteo faktilistes asjaoludes ning süüküsimuses. 2.
2. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 31.08.2022 kella 17.55 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Riia mnt maja nr 7 juures menetlusalune isik Aimar Jugala juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 2.
3. Menetlusaluse isik Aimar Jugala tunnistas end kohtuistungil antud ütlustega (tl 19) temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ja Aimar Jugala üluste kohaselt, 31.08.2022 kella 17.55 ajal juhtis ta juhiluba omamata endale kuuluvat sõidukit Audi A6 registrimärgiga XXX XXX . Teda peatati Viljandi linnas Riia mnt. maja nr 7 juures. Ta tuli Uueveskilt ja tahtis poest läbi käia. Maksimarket oli juba kinni ja siis sõitis Selverisse. Ta aitas sõbrannal kolida, autos oli sõbranna, laps ja asjad, et aidata kolida Mõisakülla. Tal ei olnud kedagi rooli panna ja A. Jugala mõtles, et aitab. Aimar Jugala kinnitab, et teda on ka varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Juhtimisõigus on tal kunagi olnud, aga oli liiklusõnnetus ja see võeti talt ära. 2010.a. oli viimati. Purjus inimene jooksis ette, aga kuna tal olid algaja load, siis võeti load ära. Ta on taotlenud uusi lubasid, rahatrahve on tasunud, mingi osa võeti arvelt maha ja ta on teinud üldkasulikku tööd. Kui politsei ta kinni pidas, siis esitas oma venna juhiload, kuna vend oli eelneval päeval roolis ja unustas need autosse. Ja kui politsei Aimar Jugala kinni pidas, siis esitas need load. Ta võttis need automaatselt, kuna hakkas pabistama politseivilkurite peale. Aimar Jugala lubab, et taolised rikkumised tema puhul ei jätku. Ta läbib tulevikus järelkoolituse ja teeb eksamid ära. Auto müüs ta maha peale seda sündmust. Politseiametnik Hegert Heili tunnistajana antud ütlused (tl 18) riimuvad Aimar Jugala väärteorikkumise toimepanemise asjaoludes. Tunnistaja H. Heili ütlustest nähtub, et 31.08.2022.a. teostas ta koos patrullpolitseinik Andrus Pulstiga liiklusjärelevalvet Viljandi linnas Riia maanteel. Liiklusjärelevalve käigus kontrolliti Viljandi linnas Riia maantee 7 maja juures sõiduautot Audi A6 juhtinud sõidukijuhti, kelleks andmebaasi kaudu isikuandmete kontrollimise käigus osutus sõiduki omanik Aimar Jugala. Sõidukijuhti kontrollides tuli lõpuks välja, et tal puudub juhtimisõigus. Kui politseiametnik H. Heil Aimar Jugalalt dokumenti küsis, esitas Aimar Jugala juhiload, kinnitades, et need on tema juhiload. Kuna politseiametnik Andrus Pulst oli varasemalt Aimar Jugalaga samal teemal varem kokku puutunud, siis selgus, et tegemist oli menetlusaluse isiku venna juhilubadega, mida isik tunnistas ja selgus, et Aimar Jugalal juhtimisõigus puudub. Toimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et Aimar Jugalal puudub juhtimisõigus (tl 8). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 31.08.2022 (tl 3-3p) on tõendatud, et Aimar Jugala on 31.08.2022 kell 17.55 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimise õiguse omandamiseni. Toimikus olev sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 04.01.2019 (tl 21-22) tõendab, et Aimar Jugala on 3 04.01.2019.a. kell 17.55 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimise õiguse omandamiseni. 2.5.

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91.

§ 91

lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

§ 91

lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt m.h siis, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

§ 201

lg 2 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelmärgitud teo toimepanemise korral karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 2.6. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt Aimar Jugala juhtis 31.08.2022 kella 17.55 ajal mootorsõidukit juhtimisõiguseta olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelmärgitu on tõendatud nii menetlusaluse isiku ja tunnistaja Hegert Heili riimuvate ütlustega selles, et Aimar Jugalal 31.08.2022.a. mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Aimar Jugala suhtes koostati 31.08.2022 kell 17.55 juhtimiselt kõrvaldamise otsus

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus.

Menetlusalune isik oli eelnevalt 04. jaanuari 2019.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega sõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistusregistri registriteatest (tl 6-7) nähtub, et Aimar Jugalat on karistatud samalaadse süüteo eest s.o

§ 201

lg 2 järgi PPA Lõuna prefektuuri otsusega 29.01.2019 rahatrahviga 165 trahviühikut s.o 660 eurot (trahv tasumata). Aimar Jugala ütlustel temal juhtimisõigus puudub ja teda on eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Aimar Jugala on realiseerinud talle etteheidetava väärteo objektiivsed tunnused. 2.7. Subjektiivsest küljest on Aimar Jugala

§ 90

lg 1 p 1, 3 rikkumise, mida kvalifitseeritakse

§ 201lg 2 järgi, toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 järgi, kuna ta kinnitas, et ta läks sõidukit juhtima, kuigi eelnevalt teadis, et ta seda teha ei tohi juhtimisõiguse puudumise tõttu ning teda oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et eelmärgituga on tõendatud Aimar Jugala poolt

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 rikkumise toimepanemine ja ta on realiseerinud

§ 201lg 2 väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

2.

1. Kohus ei tuvastanud Aimar Jugala teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.
2. Kohtu seisukoht karistuse osas. 2.9.
3. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava 4 süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 2.9.2.

§ 201

lg 2 sätestab mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Eeltoodust tulenevalt on sanktsiooni keskmine määr aresti kohaldades viisteist päeva aresti. 2.9.3. Karistusliigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest. Karistusregistri registriteatega (tl 6-8) Aimar Jugala karistatuse kohta on tõendatud, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud väärteo korras (5 kehtivat väärteokaristust), sealjuures on isikut väärteo korras eelnevalt karistatud ka

§ 201

lg 2 järgi kohtuvälise menetleja 29.01.2019 otsusega rahatrahviga 165 trahviühikut s.o 660 eurot (trahv tasumata). Varasem karistatus kriminaalkorras Aimar Jugala süüdistuses KarS § 424 järgi on väärteoasja kohtuliku arutamise ajaks kustunud. 2.9.

1. Aimar Jugala süü temale etteheidetavas väärteos on vähemalt keskmine arvestades asjaolu, et väärteo pani ta toime otsese tahtlusega ning väärteo toimepanemisega ohustas Aimar Jugala nii end kui ka teisi liikluses osalenud isikuid, s.h Aimar Jugala poolt juhitud sõidukis viibinud isikuid, kellest üks oli laps. 2.9.
2. Aimar Jugalale varasemalt kohaldatud rahatrahvid liiklusalastes rikkumistes on aastate jooksul jäänud tasumata, mis on takistanud temal juhtimisõiguse saamist ja vaatamata kohaldatud karistustele on Aimar Jugala jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik kas ei soovi rahatrahve tasuda või tal puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning vaatamata varasematele karistustele jätkab ta samalaadsete ja muude liiklussüütegude toimepanemist. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on ta teinud ka üldkasulikku tööd. Arvestades Aimar Jugala karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja kuni käesoleva ajani määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud - ta ei ole hoidunud uute liiklussüütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd eelnevad karistused ei ole sundinud teda hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. 2.9.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1, asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale etteheidetava väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaolu olemasolu KarS §de 57 lg 1 p 3 järgi s.o puhtsüdamliku kahetsuse ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud vastavalt KarS § 58 järgi. Kuna menetlusaluse isiku Aimar Jugala süü on vähemalt keskmine ja antud väärteos esineb 1 karistust kergendav asjaolu, siis on põhjendatud talle mõista karistusena aresti alla sanktsiooni keskmist määra. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud Aimar Jugala süüdi tunnistada 31.08.2022.a. toime pandud väärteos

§ 201lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks arest 9 päeva.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5