Obsah (5)

§ 100§ 101§ 4§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-130257 Tsiviilasi M L, M-M L ha

) § 101 lg-s 1 sätestatud elatist mõlemale hagejale alates abielu lahutusest kuni

1. aastani. Muutused kostja elatise maksmises toimusid
2. aastal, mil kostja hakkas elatisest maha arvama lastetoetusi ning tegi muid mahaarvamisi oma äranägemisel. Seega alates
3. aastast ei osale kostja enam 50% ulatuses hagejate igakuiste vältimatute püsikulude kandmises. Kuna hagejate näol on tegemist kasvueas tütarlastega, siis on nende tegelikult kulud oluliselt suuremad, kui seaduses sätestatud elatismiinimum. Hageja I keskmised igakuised kulutused moodustavad kokku 900,02 eurot, s.h eluasemekulud 206 eurot, toidukulu 153 eurot, transport 50 eurot, sidekulu 25 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenile 35 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 231,92 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn, vaba aeg) 60 eurot ja muud kulud 29,10 eurot. Sellest 60 eurot on kaetud PHS § 16 lg 1 p-i 1 alusel hagejale I makstava riigipoolse lapsetoetusega. Seega katmata kulu on 840,02 eurot. Kostja ülalpidamiskohustus sellest on pool ehk 420,01 eurot. 2 Hageja II keskmised igakuised kulutused moodustavad kokku 766,70 eurot, s.h eluasemekulud 206 eurot, toidukulu 153 eurot, transport 50 eurot, sidekulu 13,60 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenile 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn, vaba aeg) 170 eurot ja muud kulud 29,10 eurot. Sellest 60 eurot on kaetud PHS § 16 lg 1 p-1 1 alusel hagejale II makstava riigipoolse lapsetoetusega. Seega katmata kulu on 706,70 eurot. Kostja ülalpidamiskohustus on sellest pool ehk 353,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja I välja mõista kostjalt igakuine elatis summas 420,01 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (s.o 28.09.2021) kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II palus kostjalt välja mõsta igakuine elatis summas 353,35 eurot alates hagi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (s.o 28.09.2021) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu ning leidis, et hagejate hagiavalduses esitatud kulutused ei ole terves ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostja leiab, et hageja I põhjendatud kulu on 265,83 eurot (s.h eluasemekulud 50 eurot, toidukulu 80 eurot, transport 0 eurot, sidekulu 10 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenile 16,83 eurot, kulutused koolikohustusele 12 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 52 eurot, muud kulud 40 eurot) ning hageja II põhjendatud kulu 269,43 eurot (s.h eluasemekulud 50 eurot, toidukulu 80 eurot, transport 0 eurot, sidekulu 13,60 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenile 16,83 eurot, kulutused koolikohustusele 12 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 52 eurot, muud kulud 40 eurot). Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hagejate vajadused on osaliselt kaetud riiklikust peretoetusest 60 euro ulatuses, tuleb hagejale I anda täiendavalt ülalpidamist 205,83 euro ulatuses, millest kostjale langev osa on 102,91 eurot. Hagejale II tuleb anda täiendavalt ülalpidamist 209,43 euro ulatuses, millest kostjale langev osa on 104,71 eurot. Samuti taotles kostja oma vastuses elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuivõrd kostjal on ka kolmas ülalpeetav M L, kellele peab kostja samuti ülalpidamist andma. Vastavalt RAKE uuringule on 1-aastase lapse kulutused ühes kuus vähemalt 252 eurot kuus. Kostja igakuine töine sissetulek on 1365 eurot, mis tähendab, et hagejate nõude rahuldamisel saaks kahjustatud kostja kolmanda lapse ülalpidamine. Hagejate nõue moodustab 56 % kostja sissetulekust, mida ei saa pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada sellega, et kostja annab ülalpidamist ka vahetult, st ajal, mil lapsed viibivad isa juures. Lapsed viibivad reeglina koolivaheajad isa juures, millisel ajal tagab lastele ülalpidamise isa. Täiendavalt tuleb arvestada, et isa on tasunud ka otse lapse arvele põhivajaduste katmiseks raha. Näiteks mais 2021 on isa hagejale I kandnud 120 eurot, kuigi ülekande sisuks on märgitud „magusa jaoks“ on ilmne, et ülekanne summas 100 eurot pole mõeldud maiustuste ostmiseks, vaid selline selgitus on jäänud varasemast ülekandest. Emale on kostja mais 2021 kandnud elatisena 393 eurot. Ka juunis 2021 on isa tasunud hageja I kontole 350 eurot, mh selgitusega „arstile minekuks!“ ja „toidu raha!“ emale on kostja tasunud juunis 2021 524 eurot . Nagu hageja on ise hagiavalduses välja toonud, siis annab ka hageja ema ülalpidamist selliselt, et teeb ülekande hagejale I, kuivõrd hageja I on piisavalt vana, et soetada ise endale riideid või otsustada iseseisvalt meelelahutusega seonduvad kulutused. Seega tuleb kõik hagejale I teostatud ülekanded lugeda ülalpidamise hulka. 3 Kuivõrd kostja täidab ülalpidamise kohustust, tuleb jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, tuleb igal juhul vähendada hagejatele tasutavat elatist alla seaduses sätestatud piirmäära, kuivõrd (i) hagejate tegelikud vajadused on kardinaalselt väiksemad, kui hagis märgitud ning kostja sissetulekud ei võimalda hagejatele tasuda elatist ka miinimummääras, (ii) kostja ülalpidamisel on ka kolmas alaealine laps, kelle huvid ja ülalpidamine saaks hagi rahuldamisel (ka seaduses sätestatud määras) kahjustatud, (iii) isa annab ülalpidamist ka vahetult, mistõttu tuleb selles osas pidada kostja poolne ülalpidamise andmise kohustus täidetuks. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et võtab vastu poolte 27.09.2022 esitatud täiendavad tõendid. Tõendite vastuvõtmine ei takista käesoleval juhul otsuse tegemist. Pooled on saanud vastaspoole tõenditega tutvuda ning neile ka seisukoha esitada.
6. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja M L. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 4

105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hagejate poolt esitatud konto väljavõtetest nähtub, et kostja on hagejatele 2020 tasunud elatist kokku 4148,04 eurot, s.o keskmiselt 345,67 eurot kuus (ühe hageja osas seega 172,84 eurot kuus) ning 2021 on kostja tasunud 9 kuu jooksul kokku 4006,55 eurot, s.o 445,17 eurot kuus (ühe hageja osas seega 222,59 eurot) (dtl 32-33). Kostja ei ole seega viidatud perioodil elatist hagejate poolt nõutud ulatuses ega ka miinimumulatuses igakuiselt tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kostja on oma vastuses välja toonud ka asjaolu, et on hagejale I kandnud raha ka otse tema arvele. Kohus selgitab, et kui hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud.

1. Hageja I on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 420,01 eurot ning hageja II 353,35 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I keskmised igakuised kulutused kokku 900,02 eurot, s.h eluasemekulud 206 eurot, toidukulu 153 eurot, transport 50 eurot, sidekulu 25 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenile 35 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 231,92 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud 5 vältimatud püsikulutused (trenn, vaba aeg) 60 eurot ja muud kulud 29,10 eurot. Hageja II keskmised igakuised kulutused moodustavad kokku 766,70 eurot, s.h eluasemekulud 206 eurot, toidukulu 153 eurot, transport 50 eurot, sidekulu 13,60 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenile 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn, vaba aeg) 170 eurot ja muud kulud 29,10 eurot. Kuna hagejad paluvad välja mõista elatise miinimumist suuremas ulatuses ning kostja on esitanud kulude suurusele ka vastuväiteid, siis tuleb kohtul hagejate nõude lahendamiseks esmalt hinnata hagejate igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. 6.1 Hagejad on välja toonud eluasemekulud summas 206 eurot ning välja toonud, et kasutavad koos emaga emale kuuluvat eluaset aadressil xxx (dtl 174-177), mille hagejate ema on ostnud pangalaenu toel. 01.02.2022 on hagejad täpsustanud, et tegelik eluasemekulu hageja kohta on 236 eurot (dtl 168). Kohus loeb tõendatuks, et nimetatud korteri igakuine laenumakse koos intressidega on olnud keskmiselt 572,70 eurot kuus (dtl 34, 35). Samuti loeb kohus tõendatuks, et nimetatud eluaseme kommunaalkulud aastal 2021 olid keskmiselt 135,60 eurot kuus (dtl 36-43). Kokku kulub eluasemele seega 708,30 eurot, mis teeb ühe hageja osaks 236,10 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui ka laenumaksete kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ka tõendamist leidnud, et hagejate poolt välja toodud eluasemekulu arvestus on väiksem, kui arvestada eluasemekulu eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on xxx asuva korteri keskmiseks üürihinnaks 12,5 eurot/m2 (dtl 178). Laste eluaseme keskmiseks üürihinnaks on seega 889,50 eurot. Kuivõrd eluaset kasutavad 3 inimest, tuleks ühe lapse kuluks arvestada 1/3, s.o 295,80 eurot, millele lisanduvad täiendavalt kommunaalkulud. Kohtu hinnangul ei ole väheoluline ka üleüldine elukalliduse kasv, sh. kallis elektrihind. Kui hagejate
2. aasta detsembrikuus oli kommunaalarve 164,25 eurot (dtl 179), siis detsembris 2021 oli see juba 264,77 eurot (dtl 180). Kohus peab vajalikuks selgitada, et ei nõustu ka kostja väitega, et hagejad ei peaks maksma remondifondikulu ja ekspluatatsioonikulu. Alates 2021 hakkasid kehtima võlaõigusseaduses (VÕS § 292) sätted, mis võimaldavad üürikorteris üürniku kanda jätta hoone korrashoiu- ja remondikulud, seega kui hagejad elaksid üürikorteris peaksid nende kuluna arvestama ka hoone korrashoiu- ja remondikulusid. Seega tuleb eluaseme kasutamisel arvestada ka remondifondikuluga ja ekspluatatsioonikuluga. Ühistu arved kaasnevad tervikuna hagejate elukohaks oleva korteriomandi kasutamisega ning kulude osas ei ole võimalik selekteerida, milliseid neist teenustest tarbida ja milliseid mitte. Kohus on seisukohal, et kulu kommunaalteenusele on tervikuna põhjendatud. 6 Kohus asub seega seisukohale, et mõlema hageja eluasemekulud on põhjendatud ja tõendatud 236,10 euro ulatuses. 6.2 Hagejad on välja toonud mõlema hageja toidukulu summas 153 eurot. Kohus märgib, et hagejate poolt esitatud tõendid ei kinnita iseenesest hagejate reaalseid toidukulusid, vaid tõendavad üksnes teatud ajahetkel erinevate poodide ja keskturu külastamist, ostetud kaupade maksumust ning toidu tellimist (dtl 44-57, 181-184). Samas asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul ei ole toidukulud summas 153 eurot ülepaisutatud arvestades ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate jooksul. Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks mõlema hageja toidukulu summas 153 eurot. 6.3 Hagejad on välja toonud mõlema hageja transpordikulud summas 50 eurot ning selgitanud, et nimetatud kulud koosnevad kuludest rongile, taksole või rendiautole, kuna hagejate emal ei ole autot. Hagejad on esitanud kohtule ka tõendid, mille kohaselt on hagejatel 2021 veebruaris ja märtsis kulunud rongipiletitele 27,36 eurot (dtl 58-61) ja hagejate emal rendiauto rentimisele 2021 aastal 668 eurot (dtl 62-71). Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejatel igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Hagejate vanus on aga kohtu hinnangul piisav, et kasutada võimaluse korral eelkõige tasuta ühistransporti. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et auto rentimine oleks seoses hagejatega hädavajalik. Kohus leiab, et auto rentimine on pigem mugavusteenus, mitte igakuine vältimatu kuluallikas. Tulenevalt eeltoodust peab kohus mõlema hageja transpordikulusid põhjendatuks 15 euro ulatuses. 6.4 Hagejad on välja toonud hageja I sidekulud summas 25 eurot ja hageja II sidekulud summas 13,60 eurot. Puudub vaidlus, et hageja I telefonikulu kannab kostja ning tõendamist on leidnud, et nimetatud kulu suurus on 10 eurot (dtl 141). Samuti on tõendatud, et hageja II igakuine kulu telefonile on 13,60 eurot (dtl 86-107). Seega on hageja I sidekulud põhjendatud 10 euro ulatuses ja hageja II sidekulud 13,26 euro ulatuses. 6.5 Hagejad on välja toonud mõlema hageja tervishoiukulud summas 20 eurot ning märkinud, et hageja I tervishoiukulu hõlmab kulutusi xxx ravimitele ja erialaarsti konsultatsioonidele, sh. ravi ja selle jälgimine ning hageja II tervishoiukulu hõlmab kulutusi erialaarstide visiitidele (ortodont, keelearst). Kuigi hagejate poolt esitatud konto väljavõte ei tõenda, kellele ja milliseid ravimeid või muid tooteid on ostetud (dtl 75,76), siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb hagejatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Samuti loeb kohus tõendatuks, et hagejal I on diagnoositud mitteallergiline xxx (dtl 72-74) ning talle on välja kirjutatud xxx ravimid, mille maksumus koos soodustusega on 5,09 eurot (dtl 188,189).) Hagejal I on lisaks olnud kulud seoses halvenenud xxx (dtl 193), millega on kaasnenud kulu 183 eurot (dtl 194-197). Hagejal II on tuvastatud xxx ning xxx ning lisaks on hagejal II vajadus käia xxx juures, mille visiiditasu on igakord 5 eurot (dtl 108-109, 199, 201-203). 7 Arvestades, et lisaks tavapärastele käsimüügiravimitele ja vitamiinidele on hagejal I kulud ka seoses xxx ja halvenenud xxx ning hagejal II kulud xxx, siis peab kohus hageja I puhul põhjendatud igakuiseks kuluks 20 eurot ja hageja II osas 15 eurot. Kohus ei arvesta käesoleval juhul hagejate poolt viidatud hagejal I diagnoositud xxx ning hageja II osas xx, kuna puuduvad tõendid, et nimetatutega kaasneksid hagejatel käesoleval ajal täiendavad tervishoiukulud. Samuti ei tõenda kohtu hinnangul hagejate poolt esitatud tõendid, et hagejal I oleks psühholoogiline abi vajalik või et sellega kaasneks igakuine täiendav kulu (dtl 190-192). Arst on väljastanud hagejale saatekirja psühholoogi juurde ühekordseks konsultatsiooniks, et välja selgitada, kas lapsel on vajadus psühholoogi järele. Hageja II puhul ei arvesta kohus ka hagejate poolt viidatud xxx kuluga, kuna nimetatud kulu tekib hagejal II tema täisealiseks saamisel. Samuti on tõendamata, et hagejatel oleks vajalik käia iga kuu kosmeetiku juures. Nimetatut ei tõenda asjaolu, et hageja I on käinud 10.05.2021, mil tuli visiiditasu eest tasuda 65 eurot (dtl 198). 6.6 Hageja on välja toonud hügieenikulud 35 eurot mõlema hageja kohta, mis hõlmab kulutusi juuksurile, spetsiaalsetele juuksehooldusvahenditele (šampoonid, mis on ökoloogilised; apteegitooted), vitamiinid, muud hügieenitarbed. Hügieenitarvete kasutamine on iseenesest üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas ei tähenda asjaolu, et perearst on soovitanud hageja II puhul kasutada xxx šampooni, mille keskmine maksumus on 6,44 eurot (dtl 204), et hagejate kulutused hügieenitarvetele oleksid märkimisväärselt keskmisest suuremad. Kohus peab mõistlikuks hügieenikuluks mõlema hageja puhul 20 eurot. 6.7 Hageja I on välja toonud kulud koolile summas 231,92 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et hageja I käib xxx, mille kulu on septembrist kuni juunini 233,30 eurot kuus, millele lisandub õppeaasta ettemaks summas 450 eurot (dtl 77-79). Aasta peale jaotatuna teeb see koolikohustuse täitmisele kuluvaks kuluks 231,92 eurot kuus (233,30x10+450/12). Lisaks on hagejad tõendanud, et nimetatud ettemaks on 2021/2022 õppeaastal tõusnud 42 euro võrra ning õppemaks 37,70 euro võrra (dtl 601-604), seega on igakuine kulu suurenenud 6,64 euro võrra. Kohus on seisukohal, et erakoolis käimine ei ole aga hädavajalik ning haridust saab omandada ka tasuta. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe nimetatud kulude osas. Seega ei pea kohus erakooli kulusid antud juhul põhjendatuks elatisena välja mõista. Lisaks on hagejad oma 01.02.2022 esitatud seisukohas täpsustanud, et mõlemale hagejale soetatakse ka iga-aastaselt koolitarbeid (dtl 172). Perioodil 01.01.2021-31.12.2021 hagejale I ostetud raamatupoest xxx koolitarbeid summas 94,60 eurot (dtl 206-207) ning hagejale II summas 55,93 eurot (dtl 208). Kohus märgib, et esitatud konto väljavõtted ei tõenda, mis tooteid ja kellele xxx raamatupoest ostetud on. Samas on eluliselt usutav, et kooliealistel lastel tuleb ka koolitarbeid osta. Arvestades, et kostja on oma vastuses pidanud usutavaks koolikulusid summas 12 eurot, siis loeb kohus põhjendatuks mõlema hageja osas kulusid koolile 12 eurot. Kohus ei arvesta siinkohal hageja II võimaliku eraõpetaja abiga (dtl 205), kuna hagejad ei ole tõendanud, et nimetatu kulu ka reaalselt igakuiselt tekiks. 8 6.8 Hagejad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele 90 eurot mõlema hageja osas. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on hagejatel võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid kaupasid osta. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut hagejate poolt viidatud tõenditele vastavate kulude osas, kuna vastavad tšekid ja maksekorraldused tõendavad üksnes riiete ja jalanõude maksumust teatud ajahetkel ning hagejate ema ülekandeid hagejatele (dtl 80-84, 113, 114, 209, 210). Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas mõlema hageja puhul 70 eurot. 6.9 Samuti on hagejad välja toonud kulud trennile, vabale ajale ja muudele kulutustele hageja I osas kokku 89,10 eurot ja hageja II osas 199,10 eurot. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et nende elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris ja sõpradega kohvikus käimine. Samas märgib kohus, et meelelahutus ei pea olema igakord tasuline ning alaealistele lastele ja peredele pakutakse ka soodsamaid hindu. Samuti saab igasugust huvi- ja sportlikku tegevust pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Käesoleval juhul on tõendanud, et hageja II käib igakuiselt tennise trennis, mille maksumus on olnud igakuiselt 110 eurot (dtl 115). Nimetatu on tõusnud käesoleval aastal 30 euro võrra (dtl 591). Kohus asub samas seisukohale, et hagejatel on võimalus valida, millises trennis ja millise hinna eest käia. Keskmiselt kallimate trennide puhul peaks kohtu hinnangul olema vanematevaheline kokkulepe kulude kandmise osas. Käesoleval juhul ei ole hagejad vastava kokkuleppe olemasolu tõendanud. Iseenesest on ka usutav, et aeg-ajalt võivad tekkida ka suuremaid või ettenägematuid kulutusi, s.h vajadusel uue telefoni, arvuti ostmine (dtl 84, 116). Samas tuleb arvestada, et nimetatud kulud ei ole igakuiseid, vaid ostetakse pikemaks ajaks. Samuti ei pea alaealistel olema kohtu hinnangul ka kõige kallimad elektroonikaseadmed. Hagejad on välja toonud ka asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on sõlminud 23.09.2022 xxx OÜ-ga koolituslepingu (dtl 594-595), mille kohaselt läheb hageja I autokooli, et omandada Bkategooria juhiload. Koolituse eest on tasunud laste ema 973 eurot (dtl 600). Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole sellise kuluga, mis oleks hagejale käesoleval ajal tema ülalpidamiseks hädavajalik. Nimetatud kuluga kohus seega ei arvesta. Seega on nimetatud kulud põhjendatud hageja I osas 60 eurot ning hageja II osas 120 eurot (s.h trenn 60 euro ulatuses). 6.10 Kostja on viidanud oma vastuväidetes ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (RAKE). Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada hagejate igakuiseid kulutusi üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks hagejate kulutusi mingis osas täiendavalt vähendada lähtudes nimetatud uuringust. 9 6.11 Eeltoodust tulenevalt on hageja I põhjendatud igakuised kulud kokku 596,10 eurot ja hageja II kulud 654,70 eurot, millest kostja osa moodustab hageja I puhul ca 293 eurot (596,10 – kostja kantav sidekulu 10 eurot = 586,10/2) ja 327 eurot (654,70/2). Kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna kulude suurus võib kuude lõikes erineda. Nimetatust kuulub maha arvestamisele pool lastetoetusest summas 30 eurot (

§ 101lg 5).

Seega jääb kostja osaks hageja I kuludest 263 eurot ja hageja II kuludest 297 eurot. 7. Kostja on oma menetluses välja toonud, et hageja I on viibinud temaga 91 päeva aastas, s.o 7,58 päeva kuus. 08.06.2022 seisukohas on kostja märkinud, et hageja I viibis suvel isa juures 47 päeva (30.06-15.08.21).

101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on tsiviilasja 2-19-19160 lahendi p-s 14.7 märkinud, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5).

Käesoleval juhul ei ole poolte vahel suhtluskorda reguleeritud ning pooled ei vaidle selle üle, et hageja II ei ole kostja juures viibinud aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus. Kuna kostja ei ole käesoleval juhul ka tõendanud, et hageja I viibiks kostja juures aastas keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus (s.h hagi esitamisest) ning hagejad ei ole ka nimetatud väitega nõustunud, siis ei ole põhjendatud elatise summat

§ 101lg 6 alusel vähendada.

Kohus selgitab, et G K kirjalik dokument ei tõenda, et hageja I oleks viibinud aasta jooksul keskmiselt 7 päeva kuus kostjaga (dtl 463). 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 8.1 Kostja on palunud elatise suurust vähendada tuginedes oma majanduslikule olukorrale, tervislikule seisundile ja kolmanda lapse olemasolule. 8.2 Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et kostja töösuhe on lõpetatud koondamise tõttu (dtl 228) ning kostja on 21.01.2022 Eesti Töötukassas arvele võetud (dtl 229). Kostja 10 esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on saanud 08.03.2022 töötuhüvitist 769,44 eurot, 08.04.2022 summas 851,88 eurot ja 10.05.2022 hüvitist summas 824,40 eurot (dtl 366, 367). Kostja on Töötukassa vahendusel läbinud keevitaja baaskoolituse ja selles osas on väljastatud kostjale 04.03.2022 tunnistus (dtl 32). Kostja on tõendanud ka menetluses, et on edastanud oma CV tööle saamiseks nii xxx, xxx, xxx, kui ka xxx xxx xxx (dtl 436-438). 8.3 Kostjale kuulub sõiduauto xxx (esmane registreerimine xxx) ning xxx xxx (esmane registreerimine xxx) (dtl 240). Samuti kuulub kostjale ½ xxx kinnisasjast (dtl 241) ja xxx xxx kinnisasja kaasomandist (dtl 242, 243). Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja xxx AS-s kahte arvelduskontot, limiidikontot ja väärtpaberikontot (dtl 318). Väärtpaberikonto kohaselt omab kostja xxx aktsiat, 2 xx xx aktsiat ja 5 xxx aktsiat (dtl 319). Arvelduskontodel oli hoiustatud 24.03.2022 seisuga 282,23 eurot ning - 344,79 eurot ning sissetulekuid mõlemal kontol 6 kuu peale kokku 28 889,15 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks igakuiselt 4814,86 eurot (dtl 320- 347). Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et ühe konto algsaldoks on olnud 20 980,62 eurot (dtl 341), millest üle poole on kostja ühel päeval välja võtnud, enda teisele kontole kandnud ja kolmandale isikule kandnud. Limiidikontol oli 24.03.2022 seisuga hoiustatud 5,08 eurot ja sissetulek kokku 400 eurot, s.o keskmiselt 66,67 eurot kuus (dtl 348). Samuti omab kostja kahte kontod AS-s xxx, mille saldod seisuga 28.03.2022 oli 99 eurot ning 0,13 eurot (dtl 354). 8.4 Oma igakuiseid väljaminekuid kostja eraldi välja toonud menetluses ei ole. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud kostjal tekivad, sh kulud toidule, hügieenile, tervisele jms. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt loeb kohus aga üksnes tõendatuks, et kostjal on igakuine kulu seoses oma eluasemega. Kostja on välja toonud igakuise keskmise kommunaalkulu summas 308,85 eurot (dtl 466-480). Samas tuleb kohtul arvestada ka sellega, et hageja ei ela oma elukohas üksi. 8.5 Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on juba xxx diagnoositud xxx (dtl 234-239). Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal sissetulekut teenida ning täiskohaga tööle naasta. Kostja poolt esitatud ambulatoorne epikriis ega sümptomite loetelu nimetatut ei tõenda (dtl 453-460, 605). Kostja ei ole töövõimetu. 8.6 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjal ka kolmas ülalpeetav, s.o xxx sündinud M L. Samuti on kostja viidanud, et sündimas on ka neljas laps (dtl 461). Kohus märgib, et kuna ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, siis on eluliselt usutav, et kostjal tuleb ka oma kolmandat last ülal pidada, s.h tulevikus ka neljandat last. Menetluses on kohus ka kostjale selgitanud, et kui kostja tugineb kolmanda lapse olemasolule, siis tuleb kostjal välja tuua ja tõendada, millised on konkreetselt kolmanda lapse kulutused ning milliseid kulusid kostja seoses kolmanda lapsega kannab (kohtu 25.01.2022 kiri, dtl 162164 ning 18.05.2022 eelistung, dtl 381, 00:43:55). Kostja on välja toonud, et M L kulud ühes kuus on kokku 611,95 eurot (millest osaliselt on põhivajaduste rahuldamine tagatud riikliku lastetoetusega ehk 60 euro ulatuses). M. L elab koos vanematega aadressil xxx. Kõnealuse korteri kasutuseeliste väärtus on kostja hinnangul ca 4 eurot/m² (dtl 465) ehk kogu korteri osas 192 eurot. M L langev osa kasutuseelistes on 64 eurot, millele lisanduvad 11 kommunaalkulud summas 102,95 eurot kuus. M L toidukulud ühes kuus on 85 eurot, millele lisandub täiendav kulu 27 eurot kuus piimasegule (dtl 262). M L kulutused riietele on ühes kuus ca 90 eurot, kuivõrd tegemist on väikelapsega, kelle riideid tuleb välja vahetada igal teisel kuul (välja kasvamise tõttu) (dtl 283-290). M. L kulutused transpordile on ühes kuus 81 eurot. Transpordi kulud hõlmavad muuhulgas ka kulutusi turvavarustusele, mis väikelapse puhul on vältimatud (dtl 280, 281). Transpordi kulude tõendamisel on kostja tuginenud mh RAKE uuringule, milles on ülalpidamise vajaduse uuringu kokkuvõttena kajastatud laste vanuseklassis 1-2 aastat (kuhu M L kuulub) transpordi kulud 56 eurot. Arvestades kütuse hinna tõusu ca 20%, on kulutused transpordile kostja hinnangul seega 67,20 eurot. Lisaks tuleb väikelapsele soetada liikumisvahendid, kuivõrd väikelaps ei liigu iseseisvalt. Seega tuleb transpordi vahendina arvestada ka M. Le soetatud jalutuskärud, mille soetusmaksumus jääb ca 500 eurot (dtl 542). M. L kulutused mänguasjadele ja meelelahutusele on 30 eurot. Lisaks mänguasjadele on vajalik soetada ka õppevahendeid (pliiatsid, värvipaberid, pusled, numbrialused jmt). Lapsele on vajalik soetada ka eakohased liikumisvahendid (nt jooksuratas ja tõukeratas), kuid lisaks tarbib laps ka tasulist meelelahutusest (nt basseini külastus, mängutoa külastus jm) (dtl 263-266, 276- 279, 543-546). M. L kulutused tervishoiule on keskmiselt 5 eurot kuus. M. L peab tarvitama igakuiselt D-vitamiini, kuivõrd tema luustik ja hambad on arenemisjärgus ja vajavad selleks kindlasti kõnelaust vitamiini. Lisaks tuleb ka M. L külastada eriarsti (270275, dtl 547), mille raames tuleb lapse eest tasuda visiidi tasu 5 eurot. M. L kulud hügieenile on keskmiselt 52 eurot kuus, kuivõrd lapsele on vajalik soetada mähkmeid, pesulappe, hoolduskreeme jmt ning külastada ka juuksurit (dtl 267-279, 282, 548). M. L tekivad kulud ka kodusele sisustusele, kuivõrd laps kasvab ja vajab järjepidevalt eakohast mööblit. Väikelapsel on vajalik välja vahetada nt voodi (mis hõlmab ka madratsi, teki ja padja, samuti voodiriiete väljavahetamist) ja söögitool jne (dtl 269-272). Lisaks on kulutused majapidamistarvetele (pesupulber, nõudepesuvahendid jne). Kokku on vastav kulu ühes kuus ca 20 eurot. M. Le tekivad eelduslikult septembrist ka kulu lasteaiale ca 55 eurot kuu. Kohus asub seisukohale, et kõik väljatoodud kulutused on iseenesest vajalikud, kuid osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata. Nagu ka hagejate puhul, on ka kostjal võimalus valida, millises hinnaklassis kolmandale lapsele riideid ja jalanõusid soetada. Samuti on kohus seisukohal, et lastele ei ole igakuiselt vajalik osta uusi mänguasju ega õppevahendeid ning pakkuda tasulist meelelahutust. Transpordi osas ei ole kostja tõendanud, kuhu ja kui tihti on vajalik last sõidutada. Samuti on tõendamata jalutuskäru soetamine lapsele. Arvestades lapse vanusega on võimalik juba kokku hoida ka kohtu hinnangul mähkmete, pesulappide, hoolduskreemide ja muu sellise kulu pealt. Käesoleval juhul saab kohus seega arvestada, et kolmanda lapse kulud vastavad vähemalt kahekordsele miinimumulatusele, kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud. 8.7 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese või tema kolmanda lapse tavaline ülalpidamine. Kuigi kostja on koondatud, siis kostja ei ole töövõimetu, varatu ning kostja keskmine sissetulek on olnud kohtu hinnangul piisav, et hagejatele elatist miinimumist suuremas summas tasuda. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. 12 Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 8.8 Kohus peab vajalikuks märkida ka, et asjaolu, et hagejad võivad veeta aega ka kostja juures, ei vabasta kostjat elatise tasumisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta kannaks olulisi kulutusi ajal, mil hagejad tema juures viibivad. 9. Kostja on esitanud ka taotluse kõrvale kalduda elatise tasumise osade võrdsuse printsiibist, kuna on leidnud, et hagejate ema käsutuses on sellised varalised vahendid, mis võimaldavad hagejatele anda ka seaduses sätestatud määrast oluliselt suuremas ulatuses ülalpidamist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et mõlemad vanemad on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu praktika kohaselt võiks vanemate varaline ebavõrdus olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras (vt Riigikohtu lahend nr 2-16135, p 11.6). Käesoleval juhul on kohus asunud eelnevalt seisukohale, et kostja on suuteline tasuma elatist suuremas summas kui miinimum, arvestades tema keskmist sissetulekut ja varalist olukorda. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul ka alust elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata eraldisesivalt ka hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud dokumente oma majandusliku seisukorra kohta (dtl 390-423). 10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 263 eurot alates 28.09.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning kostja II kasuks elatis igakuiselt summas 297 eurot alates 28.09.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viiendaks kuupäevaks tulenevalt

§ 100lg 4.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud 13 elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 14