← Eesti

1-11-13095/240

Obsah (5)§ 114§ 199§ 64§75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-13095 Kriminaalasi Süüdimõistetu Viktor Kabanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise o

§ 114

p 5 ja

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, liitkaristuseks vangistus 17 aastat Kohtunik Kadi Aavik Prokurör abiprokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu VIKTOR KABANOV isikukood 38203046039; kannab karistust Tartu Vanglas Karistuse kandmise algus 27.04.2011 ja lõpp 27.04.2028 Kohtuistung

  1. oktoober 2022 (kaugistung)
  2. oktoober 2022 RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viktor Kabanov Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni 2012 otsusega nr 1-11-13095 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  5. Saata määrus Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD
  6. Viktor Kabanov on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu
  7. juuni 2012 otsusega (muudetud Tartu Maakohtu
  8. veebruari 2012 otsus)

§ 114

p 5 ja

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja karistatud

§ 64lg 1 alusel vangistusega 17 aastat (s.o liitkaristus).

V. Kabanov kannab süüdimõistetuna karistust Tartu Vanglas, tema karistusaeg algas 27.04.2011 ja lõpeb eeldatavalt 27.04.

  1. Võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks avanes süüdimõistetul 27.08.
  2. Tartu Vangla seisukoht
  3. Tartu Vangla ei toeta V. Kabanovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangla 11.08.2022 koostatud iseloomustusest (IV kd 88-92) nähtuvalt on V. Kabanovit kriminaalkorras karistatud neljal korral (kolm arhiveeritud) ja ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on V. Kabanov karistatud sissetungimisega varguse, salajase varguse ja vägivalla eest võimuesindaja vastu. Käesolevalt kannab karistust tapmise ning varguse eest (autode ärandamine). Varasemate kuritegude soodusteguriteks oli grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk ning sõltuvusprobleemid. Praeguse kuriteo soodusteguriteks oli grupi mõju, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. Kuriteod on muutunud raskemaks. Viimases kuriteos ei olnud tapmine ette planeeritud, kuid vargused pandi toime planeeritult. 1
  4. V. Kabanov omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus), mis on määratud 29.06.2022 kuna omas ravimit elukambris.
  5. Vangistuse ajal on V. Kabanov osalenud tööhõives
  6. aastal ning aastatel 2016-2021 vastavalt vangla vajadusele majandusabitöödel. Samuti on ta vangistuse ajal omandanud riigikeele B2 ja C1 taseme. V. Kabanov läbis ajavahemikul 22.01.2020–23.07.2020 „Agressiooni asendamise treeningu“. Isiku osalus tunnis oli väga aktiivne, ta tõi asjakohaseid näiteid oma elust ja töötas kaasa, vahel juhtus ka teemast kõrvalekaldumisi. Programmi jooksul hakkas isik enda sõnul rohkem mõtlema elukorraldusele väljaspool vanglat, kuidas toimida vabanedes, millega tegelema hakata. Programmist võtab kaasa mõtteviisi – ela ise ja lase teistel elada, st et ta soovib senisest rohkem hoiduda konfliktidest ja enese n-ö üleskeeramisest. Selle juures aitavad teda meeldetuletused iseendale (nt „Ära pane hullu“) ja soov rahulikumalt/pingevabamalt elada. Ta on jõudnud järelduseni, et konfliktide vältimiseks tuleb ise olla vähem agressiivsem ja leppida teatud olukordadega. Enda tugevuseks peab tunnete väljendamise oskust, st et ei hoia emotsioone endas, vaid väljendab neid. Programmi jooksul sai talle selgemaks ka empaatia-mõiste. Jätkuvestlustes võiks tugevdada nii isiku poolt tugevaks hinnatud külgi (tunnete väljendamine ja empaatia) kui ka arendamist vajavaid külgi (konflikti vältimine, toimetulek teise inimese vihaga). Ajavahemikul 31.08.2015–13.10.2015 läbis V. Kabanov „Eluviisitreeningu“. Ta oli programmis aktiivne, hea analüüsi- ja seostamisoskusega. Kodutööd olid tehtud väga põhjalikult. Oskas välja tuua probleeme, samuti leida lahendusi, mis on sotsiaalselt aktsepteeritavad ja üleüldistel inimlikel väärtustel põhinevad. Ta suhtus programmi täie tõsidusega, hea analüüsioskusega, väga hea põhjus-tagajärg seoste loomine; hindas kriitiliselt sõltuvusainete osa oma elus ning oli valmis tegema muudatusi. Ajavahemikul 18.09.2012–16.10.2012, olles vahialune, läbis V. Kabanov „Viha juhtimise“ programmi. Kodutööd olid täidetud hästi. Ta võttis aktiivselt sõna, kohati väljendas kibestumist seoses ees ootava pika karistusajaga.
  7. Juulis 2022 toimusid „Agressiivsuse asendamise treeningu“ kinnistavad vestlused, mille raames avaldas isik, et kõige rohkem on programmist meelde jäänud empaatia ning moraalsete probleemide üle arutamine. Leiab, et on oluline teine poole ära kuulata ja konfliktiolukordades jätta aega teisel poolel maha rahuneda. Empaatiavõime täiendav rakendamine tundub olevat üks peamised kasutegureid, mis isik sai antud programmist. Vabanemisjärgselt soovib väljakutsuvatest olukordadest lahkuda, kuid ei tea, kas see praktiliselt õnnestuks. Isik tõi välja mõned enda viha vallandajatest ning programmis välja toodud viha vähendajad, nt lugemine, kuid leidis, et kõige paremini toimib, kui küsida teiselt poolelt ''kas ma kuulsin valesti?''. Väitis, et selle kasutamine on ära hoidnud paar kaklust, samas kasutab isik seda lauset öeldes agressiivset ning ähvardavalt tajutavat kehakeelt. V. Kabanovit motiveeriti kasutama neutraalset kehakeelt. Isik tõi välja solvangutele reageerimise, vihaga toimetuleku ja konflikti vältimise, kui oskused, mida võiks veel arendada. Isik väärtustab empaatiat ning on programmi tulemusena näinud, kuidas see tema närve säästab. Teadvustab, et reageering olukorrale oleneb palju tema enesetundest ja emotsioonidest ning on osaliselt motiveeritud enda viha tunnet üleüldiselt ohjama. Füüsilise vägivalla asemel on kasutanud ähvardamist, mis on ära hoidnud konfliktide eskaleerumist. On edukalt kasutanud ka mitteähvardavat kõne ja kehakeelt konfliktide lahendamisel, mille hüvesid on tajunud. Arutati võimalike teguviiside kasutamise üle. Isik leidis enda jaoks kompromissi kasutamise võimalikkuse.
  8. V. Kabanovi puhul eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel puudub V. Kabanovil kehtiv sissekirjutus, viimane sissekirjutus oli kuni 01.01.2019 ja aadress märgitud Viljandi maakond, Viljandi valla täpsusega. Ema T.K teadaolevalt on V. Kabanov sisse kirjutatud aadressile xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kus asub perele kuuluv talukoht, kus igapäevaselt ei elata, vaid kasutatakse suvilana. Rahvastikuregistri andmetel on isik olnud antud aadressile sisse kirjutatud kuni 15.09.
  9. Võimaliku vabanemise korral on taotlenud ennetähtaegset vabastamist aadressile 36c, Jõhvi, Ida-Viru maakond. Tegemist on Jõhvi Kristliku Kogudusega Uus Põlvkond. Lisaks on V. Kabanov andnud elektroonilise valve nõusoleku. Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused eeltoodud aadressil tagatud. Isik hakkab elama 2 rehabilitatsioonikeskuses toas, mida ta jagab teiste keskuses viibijatega. Olemas kõik eluks vajalik. Võimalikud toakaaslased I.P, R.S ja rehabilitatsioonikeskuse Uus Põlvkond juhataja Y.M on nõus isiku elama asumisega antud aadressile ja nõus elektroonilise valve seadme paigaldusega ning on andnud 01.07.2022 kirjalikud nõusolekud toetamaks kinnipeetava vabastamist ja elektroonilise valve kohaldamist. Rehabilitatsioon kestab keskuses 1 aasta, sellele järgneb 6-kuuline adaptsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jmt) viiakse läbi koos saatjaga, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Isik on kohustatud elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses ning alluma rehabilitatsiooniprogrammile. Vangistusele eelneval ajal 2011 (4 kuud) elas kinnipeetav enda sõnul vanematega, lühikeste perioodidena elas ka mujal (2008-2010 Saksamaal ja Prantsusmaal). Rahvastikuregistri andmetel on V. Kabanovil Eesti kodakondsus, isikul on kuni 19.11.2028 kehtiv juhiluba, kuid kehtiv isikut tõendav dokument puudub.
  10. V. Kabanovi puhul hariduse osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Ta omandas põhihariduse Viljandi Vene Gümnaasiumis. Õpinguid jätkas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, kus õppis kokk-kondiitriks, kuid dokumenti vastava eriala omandamisest pole, sest väidetavalt jäid õpingud pooleli vangistuse tõttu. Õppeedukus oli enda sõnul põhikoolis hea, osales ringides ning käitumisega probleeme ei olnud. Esines vägivaldseid kokkupuuteid teiste klassikaaslastega. Isiku eesti keele tase on C
  11. Riigikeele riikliku B2 taseme eksami sooritas 28.09.2013, tulemusega 64 protsenti võimalikust punktisummast ning C1 taseme eksamitulemusega 94,95%. On enda sõnul avatud enesetäiendamisele ning arenemisele. V. Kabanov omandas 17.06.2022 keevitaja kutsehariduse.
  12. V. Kabanovi puhul on töö ja majandusliku toimetuleku osas risk ja ohtlikkus olemas. TÖR-i päringu andmetel seisuga 10.08.2022 töökoha kandeid ei ole. Enne vangistust tegi isik peamiselt juhutöid. Kõige pikemaajalisem ametlik töökoht, kus isik enda sõnul 2,5 a töötas, oli V. xxxxxxxxx . Töökohaga ning palgaga oli rahul, kuid see oli tema jaoks liiga monotoonne. Teised töökohad on olnud lühiajalised (autoparandus, kokk, ehitustööline). Eelnevat silmas pidades on olemas teatavad tööoskused ning käesolevaks ajaks on omandanud ka keevitaja kvalifikatsiooni. Suhtub töötamisse üldiselt hästi ning on olnud motiveeritud ka vanglas töötama, samas vabaduses olles pole töötamiseks kuigi motiveeritud olnud. Aastatel 2007 ja 2008 oli arvel Eesti Töötukassas. Enda sõnul puudub tal püsivus pikalt ühel kohal töötamiseks, vajab sageli vaheldust, eelistab oma tööaega ise planeerida ja tihti pole olnud rahul makstava palgaga. Viimane ametlik töökoht oli
  13. aastal AS-sxxxxxx xx xxxx . Varasemalt on viljelenud elustiili, et sissetuleku kindlustamiseks on ka teisi võimalusi kui töötamine. Raha on saadud vargustest, röövimistest, narkootikumide ja relvadega äritsemisest nii Eestis kui välisriikides. On Soomes
  14. aastal materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud kullapoeröövi. Vanglas viibimise ajal on V. Kabanovit materiaalselt võimaluste piires toetanud ema. Tuginedes isiku enda väidetele ja kirjeldustele võib öelda, et tal esines suuri raskusi majandusliku tasakaalu saavutamisega. Olenemata sissetuleku suurusest oli harjumus raha sageli väga mõtlematult kulutada, samuti kulus varasemalt vabaduses olles raha nii narkootikumidele kui ka alkoholile. TÄITIS-e andmetel on V. Kabanovil tasumata nõudeid 9954,78 euro ulatuses, millest enda sõnul on osa nõudeid tegelikult kustunud. Vabanemisfondis on 1350,58 eurot. Vanglas on töötanud köögis abikokana, aga ka majandusabitöödel, eluosakonna koristajana. Vangla andmetel puudub V. Kabanovil vabanemisel kindel töökoht, kuid töökoha leidmisel on abiks kogudus ning isikut aidatakse töö leidmisel mõne aja möödumisel, kui isik on näidanud soovi ja motiveeritust oma elu muuta. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid asutuse poolt pakutavate teenuste näol. Ema sõnul on ta valmis poega vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt.
  15. V. Kabanovi puhul on suhete ja elustiili osas risk ja ohtlikkus olemas. Rahvastikuregistri andmetel on V. Kabanovil ema T. K, tema isa on surnud. Vangla andmetel on V. Kabanovi lähedasteks ema T. K ja õde J. K, kes elab S. Telefonivestlusel isiku emaga selgus, et tema suhted pojaga on head, väidetavalt on paranenud ka V. Kabanovi ja tema õe omavahelised suhted, pere on suutnud kinnipeetava raske isikuvastase teoga leppida. Ema on külastanud isikut 3 lühiajaliste kokkusaamiste raames. Samuti on avaldanud õde soovi tulla vanglasse, et üle aastate füüsiliselt kohtuda. Rahvastikuregistri andmetel on V. Kabanov alates
  16. aastast abielus J .D , abielu sõlmiti vangistuse ajal. Isikul lapsi ei ole. Abielu on hetkel kohtu kaudu lahutamisel. Kohus on andnud mõtlemisaega abikaasa soovil detsembrikuuni. Isik ise on kindel, et lahutab abielu, kuna omab abikaasaga erinevaid maailmavaateid ning suhtlus on omavahel tänaseks katkenud. Kooliajal oli V. Kabanov ema väitel olnud hea poiss, aga sattus halba seltskonda. Suhtlusringkonnas on olnud kõik isikud kriminaalse taustaga, kuid väidetavalt enamusega isik enam ei suhtle ja enda sõnul puudub huvi neid suhteid taastada. Probleeme on olnud varasemalt mõjutatavusega teiste inimeste poolt. Samas leiab ise, et on ajaga muutunud ning ennast enam mõjutada ei lase, teeb kõik otsused ise. Kuritegu on toime pandud koos kuriteokaaslasega, siinkohal on võimalik mõju grupimõjul. Pigem on ise sageli olukordades, kus osutub teiste mõjutajaks. Riskivale ning hoolimatule elustiilile viitab isiku õigusrikkuv minevik, impulsiivne käitumine, millega kaasneb sageli tagajärgedega mittearvestamine ja vägivaldne käitumine, mida V. Kabanov ka ise tunnistanud on.
  17. Alkoholi osas on risk ja ohtlikkus olemas. V. Kabanov tarvitas alkoholi enda sõnul mõõdukalt, koos sõpradega, ning paar päeva järjest oli kõige pikemad perioodid. Minevikus on V. Kabanovil esinenud joomisega probleeme. Ta on proovinud tarbimisest korduvalt loobuda, kuid on selles alati ebaõnnestunud. Alkoholijoobes muutub ta sageli äkiliseks ja selle tagajärjel on toimunud korduvaid vägivaldseid konflikte. Hetkel otsest probleemi alkoholis ei näe. On vangistuses läbinud
  18. aastal „Eluviisitreeningu“ ja üldhinnang tema osaluse kohta oli väga positiivne. Lisaks toimus 28.03.2022 kinnistav vestlus. V. Kabanov kirjeldas, et programmis osalemine andis talle võimaluse analüüsida oma alkoholitarbimise harjumusi ning mõtete muutumist. Isik püstitas endale eesmärgiks alkoholi tarvitamise täielikult lõpetada, sest alkoholi tarbides ,,sõidab katus ära“. Isiku sõnul on tema jaoks peamised riskiolukorrad sünnipäevad ja tähistamised, kus alkoholi tarbitakse ka siis, kui isikul on hea tuju sõpru üle pika aja nähes. Isiku sõnade kohaselt tarbis ta vahel ka selleks, et unustada argipäeva mured ning lõõgastumise eesmärgil. V. Kabanov üritab edaspidi himutunde tekkimisel leida alternatiivseid tegevusi (trenni tegemine, füüsiline töö), alkoholi tarbimise tagajärgi analüüsida ning saadud kogemustest õppida. Enda sõnul on ta leidnud tuge ka sõpradelt, kellega saab rasketel hetkedel rääkida. Isiku sõnade kohaselt on ta endale seoses alkoholi tarbimisega seadnud piirid ning proovib nendest mitte üle minna. Ta on arvamusel, et alkoholi tarbimine piirab tema elu ja tekitab probleeme ning seetõttu soovib ta ka selle tarvitamise lõpetada. V. Kabanov on positiivne ja enesekindel, et suudab endale püstitud eesmärki saavutada. Alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud teda ei ole.
  19. V. Kabanovi puhul narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Ta alustas narkootikumide kuritarvitamisega kuskil 18-aastaselt ja proovis kokaiini. Sealt liikus edasi amfetamiini peale (ca 1 gramm süstis päevas – sellest sai 5 korda). Tarvitas mõned aastad, kuid vahelduva eduga oli ka vanglas, kus samuti oli ligipääs narkootikumidele. Vahepeal on olnud pausid, kuid samas on ta pingerikastes olukordades narkootikumide küüsi tagasi langenud. Ise ütleb, et ilmselt kui poleks narkootikume, siis poleks ka varem vangistusse sattunud ja elu oleks parem. Enda sõnul enne vanglasse paigutamist narkootikume ei tarvitanud, viimane kord oli
  20. aastal kinnipidamise ajal Soome vanglas. Tarvitamist alustas 18-aastaselt koos sõpradega, kellel on kriminaalne taust. Peamiselt tarvitatavaks sõltuvusaineks kujunes amfetamiin. Amfetamiini on süstinud kuskil kolm kuud iganädalaselt
  21. aastal. Praegust kuritegu ei seosta narkootikumidega – ei tunnista üldse, et oleks kuriteo toime pannud.
  22. aastal toime pandud kuriteo sooritas narkojoobes (vägivallakuritegu ametiisikute suhtes). Raha sai narkootikumide jaoks kas töölt või siis tegeles kahtlaste äridega, mitte legaalsetega. Kõik sai alguse sõpradest, kelle kaudu sai narkootikume. Hetkel aga möönab, et narkootikumid ei tee tegelikult elu paremaks, ainult seda aega, millal mõju all oled. Küll aga pikemaajaliselt hakkab siis reaalsustaju kaduma. Ei ütle, et oleks kuskil mingit vastavat ravi saanud. Raha kulus narkootikumidele palju, kuigi ta kulutatavatest summadest ei hoolinud ning see saadi peamiselt illegaalsel teel – isik mainib sealhulgas maksuameti petmist. Ühel korral on väärteokorras karistatud NPALS alusel
  23. aastal. 4
  24. Tervise ja emotsionaalse seisundi osas risk ja ohtlikkus puudub. V. Kabanov peab oma praegust vaimset ja füüsilist tervist heaks, v.a mõningased terviseprobleemid. Põeb kroonilist haigust. Aastal 2005 sooritas isik xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxx . Ta on tarvitanud varasemalt antidepressante, mis isiku sõnul on teda aidanud. Käesoleva vangistuse alguses väidetavalt koges V. Kabanov pikemaajalist masendust, kuid hindab oma olukorda paranenuks, on kiiresti kohanenud ning igapäevaelu pole sellest häiritud olnud. Saab xxxxxxxxxx ravi, sõltuvust diagnoositud ei ole.
  25. Mõtlemise ja käitumise osas on V. Kabanovil risk ja ohtlikkus olemas. Ta suhtleb aktiivselt teiste isikutega ja on suhtlemisel avatud. Probleeme on esinenud vägivaldse käitumisega, mis on tingitud nii impulsiivsusest kui isiku hoiakutest. Vägivallapuhanguid esines vabaduses sagedaselt, sellele aitas kaasa alkoholi/narkootikumide kuritarvitamine. V. Kabanov on paiknenud eraldatud lukustatud kambris, kuna ähvardas ametiülesandeid täitvaid vanglaametnikke
  26. aastal tapmise- või tervisekahjustuse tekitamisega. Pärast seda konflikte ametnikega esinenud ei ole. Tema suhtes kohaldati 28.03.2019 lukustatud kambrisse paigutamine, kuna isik ähvardas kaaskinnipeetavat. Ta on tegutsenud sageli mõtlematult ning on varasemalt kaotanud kergesti enesevalitsuse. Impulsiivsusele ning püsimatusele viitab ka isiku vaheldusevajadus. Oma sõnul on säilitanud enesekontrolli ja jäänud rahulikumaks, mida näitab isiku üldine käitumine vangistuses. Ta püüab probleeme vältida või neid rahumeelselt lahendada. Ebaadekvaatne ja paradoksaalne hoiak vägivaldsuse suhtes: ühest küljest taunib seda, samas leiab, et tal on õigus konfliktide lahendamisel vägivalda kasutada, kuid tänu sotsiaalprogrammile on väljatoonud kompromisside tegemise võimaluse. Arvab, et tema oleks vähem vägivaldne, kui teised ka oleksid. Varasemalt pidas osati vägivaldsust enesekindluse ja võimu näitajaks, enam seda meelt ei ole. Vägivalla kasutamine ja selle vältimatuks pidamine viitab vähesele probleemide lahendamise oskusele. Otsib keerulistes olukordades pigem kiireid lahendusi ja tagajärgedele mõtleb vähe või liiga hilja, olles seejuures oma edus liiga enesekindel. Varasemalt on olnud realistlikud pikemaajalised eesmärgid – pere loomine ning hea töökoha leidmine, kuid tunnistab, et esines perioode, kus ei teadnud enam, mida tahab, sest pole kindel, mis teda vabanemise järel ees ootab ning kuidas neid eesmärke saavutada. Hetkel tunneb, et soovib vabaneda ja elada seaduskuulekat elu. On läbinud vahistatuna aastal 2012 aastal „Viha juhtimise“ sotsiaalprogrammi.
  27. Hoiakute osas on V. Kabanovil risk ja ohtlikkus olemas. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt viibinud vangistuses. Isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, kolm arhiveeritud. Käesoleval ajal kannab liitkaristust tapmise eest, kui see on toime pandud seoses röövimisega või omakasu motiivil ning varguse eest grupis, koos sissetungimisega. Varasema vestluse käigus on leidnud, et "õige mees" peab natukene seadust rikkuma. Ei õigusta otseselt kõiki oma kuritegusid, kuid kahetseb osaliselt nende toimepanemist. Ei õigusta inimvastaseid kuritegusid, kuid varavastaseid kuritegusid suurematelt korporatsioonidelt pidas lubatavaks ja kahetsust selliste tegude suhtes pole. Õigussüsteemi ning ametnike suhtes on üldiselt salliv (enda sõnul püüab inimlik olla). Isikut on karistatud 2007 politseiametnike vastu suunatud vägivalla kuriteos. On viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, kus ühel korral on toime pannud uue kuriteo. Eelnevast nähtub, et varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Isikul on kindlaks kujunenud kuritegelikud hoiakud. Viimast kuritegu tunnistab osaliselt. Minevikku muuta ei saa, peab sellega edasi elama. Peab käesolevat karistust täiesti ebaõiglaseks – leiab, et tema osalust kuriteos ei ole tegelikult mitte kuidagi tõestatud. „Agressiivsuse asendamise“ treeningu ajal hakkas isik enda sõnul rohkem mõtlema elukorraldusele väljaspool vanglat, kuidas toimida vabanedes, millega tegelema hakata. Programmist võtab ta kaasa mõtteviisi, et ela ise ja lase teistel ka elada, st et ta soovib senisest rohkem hoiduda konfliktidest ja enese n-ö üleskeeramisest. Selle juures aitavad teda meeldetuletused iseendale ja soov rahulikumalt/pingevabamalt elada. Jõudnud järelduseni, et konfliktide vältimiseks tuleb ise olla vähem agressiivsem ja leppida teatud olukordadega, teha kompromisse. Enda tugevuseks peab tunnete väljendamise oskust, st et ei hoia emotsioone endas, vaid väljendab neid. Motivatsioon kuritegelikest hoiakutest ning vastavast käitumisest on 5 omasõnul olemas. Isik on seisukohal, et vanglas viibides muutuvad inimesed paratamatult tigedamaks, küünilisemaks ning inimlikuks jääda on raske. Kinnistavate vestluste raames avaldas, et meelde on jäänud kõige rohkem programmist empaatia ning moraalsete probleemide üle arutamine. Empaatiavõime täiendav rakendamine tundub olevat üks peamised kasutegureid. Vabanemisjärgselt soovib väljakutsuvatest olukordadest lahkuda, kuid ei tea, kas see õnnestuks. Motiveeritud isikut kasutama neutraalset kehakeelt. Isik tõi välja solvangutele reageerimise, vihaga toimetuleku ja konflikti vältimise, kui oskused, mida võiks veel arendada. Isik väärtustab empaatiat ning on programmi tulemusena näinud, kuidas see tema närve säästab. Füüsilise vägivalla asemel on kasutanud ähvardamist, mis on ära hoidnud konfliktide eskaleerumist. On edukalt kasutanud ka mitte ähvardavat kõne ja kehakeelt konfliktide lahendamisel, mille hüvesid on tajunud. On leidnud enda jaoks kompromissi kasutamise võimalikkuse.
  28. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Oht seisneb tapmises, kui see on toime pandud seoses röövimisega, mille tagajärjel võib tekitada raskeid vigastusi või ohvri surma. Lisaks seisneb oht ähvardamises ametnike suhtes (politseiametnikud), mille käigus võib kasutada vägivalda ning ähvardada relva taolise esemega (kirves). Oht on kõige tõenäolisem alkoholi kuritarvitamisel. Ohu ilmnemise tõenäosus suureneb grupi mõjul, puudulikul probleemi lahendamisel ning impulsiivsest käitumisest.
  29. V. Kabanov soovib vabaneda tingimisi enne tähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav V. Kabanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  30. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleks määrata V. Kabanovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 27.04.2028 ja käitumiskontroll 24 kuud. Samuti on käitumiskontrolli ajaks otstarbekas määrata riskide maandamiseks V. Kabanovile järgida

§75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p-de 1, 21, 4, 8 ja 9 alusel kohustused – mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist, osaleda sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele ja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Kriminaalhooldaja seisukohast nähtub, et elukohas Sompa 36c, Jõhvi linn, Ida-Virumaa on elektroonilise valve paigaldamine võimalik (IV kd tl 91).

  1. Tartu vangla esitas täiendavalt 17.08.2022 kohtule kinnipeetava V. Kabanovi suhtes kohaldatud julgeolekuabinõude käskkirja (IV kd tl 94-95) ja õiendi ettekande nr 2-22-4663 juurde (IV kd tl 96-97). Eelnevast nähtub, et V. Kabanovi suhtes on kohaldatud alates 17.08.2022 täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja koostamise aluseks on intsident, mis toimus 14.08.2022 kella 14.55 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone esimese korruse põhjapoolses trepikojas, kus kirikusse saatmise ajal ootasid trepi peal neli E7/E8 kinnipeetavat, kui trepist tulid alla kaks E11 kirikusse minevat kinnipeetavat. Trepist alla tulev kinnipeetav V. Kabanov s. 04.03.1982 nägi jalutusboksidesse viiva ukse juures ootavat E7 osakonna kinnipeetavat N. L. Koheselt hakkas V. Kabanov midagi vene keeles rääkima N. L. Jutust valvur M. M aru ei saanud. Seejärel liikus V. Kabanov N. L juurde, haaras tal rinnust, tõukas vastu seina ja lõi teda rindkere piirkonda. Enne, kui valvur kinnipeetavad lahutada jõudis, said nad üksteist mõned korrad lüüa. Agressiivne pool paistis kakluses olevat V. Kabanov. Valvur lahutas kinnipeetavad ja paigutas nad enda kambritesse, kus nad viibivad üksi. Teised trepil viibivad kinnipeetavad sündmusesse ei sekkunud, vaid hoidsid eemale. Vangla poolt on tehtud ettepanek alustada V. Kabanovi suhtes kriminaalmenetlus, kuna füüsilise ründe tagajärjel tekkisid kinnipeetavale N. L välised kehavigastused ning ta tundis ka püsivat valu. Prokuröri seisukoht 6
  2. Prokurör avaldas 15.09.2022 kirjalikus seisukohas (IV kd tl 106-107), et nõustub Tartu Vangla seisukohaga ega toeta V. Kabanovi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör märgib, et kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu V. Kabanovi puhul välja tuua individuaalse täitmiskava täitmise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. V. Kabanov viibib vangistuses kolmandat korda, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on tal üks. Seega vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Antud juhul on meil tegemist raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikuga, kes isegi peale sotsiaalprogrammide läbimist leiab, et ta pole rasket esimese astme kuritegu, s.o. mõrva toime pannud. V. Kabanov leiab, et käesolev karistus on täiesti ebaõige, sest tema osalust kuriteos ei ole tema arvates tõendatud. Oma vastutuse eitamine viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning süüdimõistetu ei ole mõistnud toimepandud kuriteo tegelikku raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi toime panna. Lisaks näitab toimepandud kuritegude eitamine ning oma rolli mittetunnistamine ilmekalt, et V. Kabanov ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Sellest tulenevalt säilib oht, et süüdimõistetu võib jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna puudub sisemine motivatsioon kuritegelikku käitumist muuta. V. Kabanovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest saab järeldada, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et isik suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. V. Kabanovi varasem käitumine on osutanud sellele, et tema poolt püstitatud eesmärgid on paljasõnalised ning vabaduses ei suuda ta neid järgida ja on jätkanud kuritegelikku käitumist. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad need uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine olla vabaduses seaduskuulekas. Säilib oht, et vabaduses jätkab uute kuritegude toimepanemist ja seega on tema tingimisi ennetähtaega vangistusest karistuse kandmiselt vabastamine põhjendamatu, sest ka elektroonilise valve kohaldamine ei takista ei isiku- ega varavastaste kuritegude toimepanemist.
  3. V. Kabanov on 11.08.2022 kirjalikult avaldanud (IV kd tl 100), et ta ei soovi kohtuistungil kaitsja osavõttu. Lisaks esitas V. Kabanov kohtule 16.09.2022 motivatsioonikirja (IV kd tl 108-113p), milles kinnitab mh, et tingimisi enne tähtaega vabanedes asub ta elama rehabilitatsioonikskusesse ja asuda tööle keevitajana. Ta kahetseb siiralt tehtud kuritegu ja tahab edaspidi elada õiguskuulekat elu ja olla abiks oma perekonnale. On nõus täitma kõiki kohtu poolt määratavaid lisakohustusi.
  4. Kohtule on edastatud ka 31.08.2022 V. Kabanovi ema T. Kpoolt allkirjastatud motivatsioonikiri (IV kd tl 114), milles märgitakse mh, et ema toetab poja ennetähtaegset vabastamist ning palub anda talle võimalus vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtuistung 4.10.2022
  5. Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises 4.10.2022 kaugülekuulamise vahendusel. Ta avaldas istungil mh, et ta soovib endiselt vabaneda enne tähtaega ning on nõus kõigi sellega kaasnevate tingimustega. V. Kabanov seletas, et on distsiplinaarnoomituse kohtus vaidlustanud. Motivatsioonikirjas ei märkinud ta augustis 2022 toimunud intsidenti, sest polnud arusaadav, kas vangla hakkab seda uurima. Füüsiline konflikt kaaskinnipeetavaga sai V. Kabanovi väitel alguse V. Kabanovi vastu suunatud provotseerimisest. V. Kabanov avaldas, et on vanglas 12 aastat istunud ilma intsidentide ja probleemideta. Vabaduses ta väldib probleeme ja see, mis vanglas juhtus, on arusaamatus. Ta oskab ennast kaitsta, saab asjadest aru, ja teab, milleks ta on võimeline. Ta on kõvasti muutunud ja soovib alustada uut elu. Prokuröri seisukohtadele vastates märkis V. Kabanov, et on end analüüsinud ega leia, et teda on karistatud ebaõiglaselt. Ta saab aru, mille eest teda on karistatud, ta süü oli olemas ja ta pidevalt analüüsib ja mõtleb sellest kuriteost. V. Kabanov tunnistab, et elas vale elu, aga on nüüd motiveeritud elama teistmoodi, õiguskuulekalt. KOHTU PÕHJENDUSED 7
  6. Kohus, tutvunud Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja esitatud materjalide, prokuröri kirjaliku arvamuse, V. Kabanovi ja tema ema motivatsioonikirjadega ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et V. Kabanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  7. V. Kabanov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V. Kabanovi puhul, kelle karistusaeg lõppeb 27.04.2028, on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 25.

§ 76

lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KrMS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 26. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 07.03.2019 nr 1-09-14104, p 21). Kohus märgib, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgeks erandiks. 27. Kohus leiab, et positiivse asjaoluna saab märkida, et V. Kabanov on osalenud vangistuse ajal osalenud tööhõives ja majandusabitöödel, omandanud riigikeele B2 ja C1 taseme ning omandas käesoleval aastal keevitaja kutsehariduse, mis eelduslikult aitab edaspidi kaasa tööturul konkureerimisel. Samuti on positiivne asjaolu, et V. Kabanov on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening", „Agressiooni asendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treeningu“ kinnistavad vestlused. Samas on erinevate programmide läbimine vangistuses ka ootuspärane – vangla täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärgiks ongi mh kinnipeetava kriminogeensete riskide maandamine, kinnipeetava arengu toetamine tema haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, et tõsta tema õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et vaatamata viha juhtimise koolituste läbimistele esineb V. Kabanovil ka kontrollitud keskkonnas füüsilisi konflikte kaaskinnipeetavatega, mille näiteks on hiljaaegu, s.o augustis 2022, toimunud intsident, mis on päädinud V. Kabanovi suhtes kriminaalmenetluse alustamisega. Sellest võib järeldada, et vangla iseloomustuses kirjeldatu – V. Kabanovi puhul vajavad veel arendamist solvangutele reageerimise, vihaga toimetuleku ning konflikti vältimise oskus – vastab tõele ning tema edukamat resotsialiseerumist silmas pidades on jätkuvalt mõistlik pühenduda enesearengut toetavatele programmidele ja enda igakülgsele harimisele, et lubadus õigusvastaste tegude toimepanekuga mitte jätkata oleks toetatud tema vastavasisulise püsiva siseveendumuse ja õiguskuulekusest kantud käitumisaktidega. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaatamata asjaolule, et V. Kabanov on teinud vanglas mõningaid korrektuure enda mõtlemises ja uskumustes, on tema varasem kriminogeenne elukäik ja toimepandud kuritegude, sh raske isikuvastase kuriteo, asjaolud kaalukamad argumendid, mis koostoimes siiski ei võimalda käesoleval ajahetkel V. Kabanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Kadi Aavik kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.