Obsah (16)

§ 187§ 163§ 173§ 174§ 175§ 177§ 407§ 444§ 326§ 3141§ 162§ 138§ 144§ 178§ 455§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2 2-20-16704 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. 12.11.2020 esitas Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu Harju Maakohtule hagiavalduse Haabersti Haldus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnavaraameti ja Haabersti Haldus OÜ vahel 18.12.2014 ja 11.06.2015 sõlmitud lepingute kohaselt kohustus Haabersti Haldus OÜ osutama korrashoiuteenust Endla tn 12, Männiku tee 96, Männiku tee 98a, Energia tn 13 ja Sõpruse pst 5, Alasi tn 4, Alasi tn 6, Alasi tn 8, Uus-Maleva tn 6, Ankru tn 1 ja Maleva tn 2a, Pae tn 48, Alvari tn 37, Kivimurru tn 12a, Loometsa tn 6, Hooldekodu tee 15, Hooldekodu tee 21, Hooldekodu tee 23, Hooldekodu tee 23a, Hooldekodu tee 23b elamutes. Eelnimetatud lepingute punkti 4.1.5.

1. kohaselt kohustus Haabersti Haldus OÜ kasutama üürnikele esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate summade kogumiseks eraldi arveldusarvet, mille vaatamiseks kohustus Haabersti Haldus OÜ tagama Tallinna Linnavaraametile juurdepääsu. Lepingute lisa 2 punkti 5 järgi kohustus Haabersti Haldus OÜ tasuma hagejale üüriarvestuse alusel koostatud arved ja üürnike tasutud viiviste kohta koostatud arved arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Haabersti Haldus OÜ ja Tallinna Linnavaraameti vahel sõlmitud töövõtulepingud lõppesid 31.10.
2. 09.04.2019 esitas hageja kostjale nõude lepingu alusel seisuga 08.04.2019 tähtaegselt tasumata arvete ja õiendite summas 133 645.59 eurot üle kandmiseks. Lepingute punkt 6.8 kohaselt on Haabersti Haldus OÜ kohustatud rahalise kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral maksma Tallinna Linnavaraametile viivist 0.025% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Seisuga 08.04.2019 oli viiviseid arvestatud summas 18 202.18 eurot. 08.05.2019 kirjalikus vastuses tunnistab kostja oma võlgnevust hageja ees eelnimetatud summas ja kinnitab, et esimene makse võlgnevuse kustutamiseks tehakse ajavahemikus 20.06.2019 - 25.06.
3. Sama perioodi jooksul lubas kostja edastada hagejale maksegraafiku tekkinud võlgnevuse kustutamiseks ja taotles viiviste arvestamise peatamist. 3 2-20-16704 Kostja on teinud oma võlgnevuse kustutamiseks kaks ülekannet: 01.07.2019 summas 3 860.97 ja 22.07.2019 summas 2 988.05 eurot. Hagi esitamise hetkeks ei olnud kostja esitanud võlgnevuse kustutamiseks tema poolt lubatud maksegraafikut. Sellest tulenevalt ei ole peatatud ka viiviste arvestamist põhivõlgnevuselt summalt 126 796.57 eurot ja seisuga 30.10.2020 on viivised summas 32 095.37 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja hagi rahuldada; välja nõuda kostjalt põhivõlg summas 126 796.57 eurot; välja nõuda kostjalt põhivõlg summas 32 095.37 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista Haabersti Haldus OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 1 800 eurot ning määrata kohtulahendis, et hüvitamiseks kuuluvatelt menetluskuludelt on Haabersti Haldus OÜ kohustatud tasuma kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.01.2021 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused. 31.01.2021 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Täpsustatud taotluse kohaselt palub hageja hagi rahuldada; välja nõuda kostjalt põhivõlg summas 126 796.57 eurot; välja nõuda kostjalt viivised summas 35 994.35 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista Haabersti Haldus OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 1 800 eurot ja määrata kohtulahendis, et hüvitamiseks kuuluvatelt menetluskuludelt on Haabersti Haldus OÜ kohustatud tasuma kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 08.02.2021 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagiavalduse teistkordselt käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused. 01.03.2021 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Täpsustuse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute punktis 6.8 on kokku lepitud, et rahalise kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt viivist 0.025% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Kostjaga sõlmitud töövõtulepingud lõppesid 31.10.
4. Kõik töövõtulepingutest tulenevad rahalised kohustused muutusid sissenõutavaks. 31.12.2018 seisuga võlgnes kostja hagejale 133 645.49 eurot. Selle võlgnevuse pealt arvestas hageja viivist kokku 182 päeva (x 0.025%) eest summas 6 080.87 eurot kuni 01.07.2019, mil kostja kandis hageja arvele üle summa 3 860.97 eurot. Võlgnevuse suurus 01.07.2019 oli 129 784.52 eurot, mille pealt arvestati lepingujärgset viivist 21 päeva (x 0.025%) eest kuni 22.07.2019 summas 681.37 eurot. Kostja vähendas sel päeval oma võlgnevust hageja ees 2 988.05 euro võrra ja lõplikuks võla suuruseks kujunes 126 796.57 eurot. Kostja ei ole teinud sellest hetkest ühtegi täiendavata makset ja hageja on arvestanud sellelt võlgnevuse summalt viivist kuni 30.01.2021, mil ta esitas kohtusse uue dokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Kokku on kostja 30.01.2021 olnud rahaliste kohustuste täitmisega viivituses 558 päeva(x 0.025%) , mille pealt arvestatud viivise summa on 17 688.12 eurot. 05.03.2021 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule põhistatud kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagiavalduse menetlusse võtmise ajal oli kostja seaduslikuks esindajaks juhatuse liige Y, isikukood xxxxxxxxxxx. 19.05.2021 kirjaga teavitas kohus kostjat, et

§ 326

ja

§ 3141

lg 1, lg 2 ja lg 3 tulenevalt edastab kohus kostjale 05.03.2021 kohtumääruse, hagiavalduse lisadega ning hagiavalduse 4 2-20-16704 täiendused lisadega postkasti jätmisega ning loeb menetlusdokumentide postkasti jätmisest 3 tööpäeva jooksul. dokumendid kättetoimetatuks 05.07.2021 esitas kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Y taotluse kostja vastuse tähtaja pikendamiseks kuni 30.08.2021, mille kohus rahuldas 07.07.

1. 02.09.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Harju Maakohus edastas 27.10.2021 e-kirjaga kohtunõude, milles andis võimaluse pooltele pidada läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Kohus selgitas, et juhul, kui see ei ole võimalik, siis palub kohus esitada hageja vastuväiteid kostja esitatud seisukohtadest tulenevalt (k.a selgitus summa kujunemisest) hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva teate kättesaamisest. 29.11.2021 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 21.12.2021 esitas kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Y taotluse kostja vastuse tähtaja pikendamiseks kuni 01.03.2022, mille kohus rahuldas 19.01.
2. 01.03.2022 on kostja esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele koos tõenditega. 05.05.2022 kohtumäärusega jättis kohus Haabersti Haldus OÜ 01.03.2022 vastuse hagile käiguta ning kohustas Haabersti Haldus OÜ-d kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 10.06.2022 esitas Erika Scholler (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja lepingulise esindajana taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks seoses asjaoluga, et kostja seaduslik esindaja on Läti Vabariigi kodanik ning temaga ei õnnestu kohtuda nii kiiresti, kui see on vajalik. 16.06.2022 rahuldas kohus kostja tähtaja pikendamise taotluse ning pikendas menetlustähtaega kuni 10.07.
3. 11.07.2022 edastas Erika Scholler kohtule e-kirja märkides, et edastab käesolevaga volikirja ja seisukoha tsiviilasjas nr 2-20-
4. Edastatud volikirja kohaselt Haabersti Haldus OÜ, keda esindab juhatuse liige X on 14.01.2022 sõlminud volikirja esindamiseks Erika Scholleri’le. Äriregistrist nähtuvalt vastavalt Haabersti Haldus OÜ ainuosaniku 12.09.2021 otsusele on otsustatud kutsuda tagasi juhatuse liige Y, isikukood xxxxxxxxxxx (juhatuse liikme volitused kehtivad kuni tema äriregistrist kustutamiseni) ning valida uueks juhatuse liikmeks: X, sünd xx.xx.xxxx, aadress xxx. 12.07.2022 kohtunõudega teavitas kohus, et taaskord ei sisaldu kostja seisukohta kohtule edastatud manuses, kuivõrd manusena on lisatud vaid volikiri. Kohus palus edastada kohtule viivitamatult kostja seisukoht. Kohus, tutvunud kostja 11.07.2022 menetlusdokumentidega, leidis, et kostja vastus ei vasta jätkuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) sätestatud nõuetele ning jättis 18.08.2022 kohtumäärusega kostja vastuse taaskord käiguta ning kohustas kostjat Haabersti Haldus OÜ-d kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi hageja nõusolekul tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus selgitas, et sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt 5 2-20-16704 omaksvõetuks ning hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kui kohus ei otsusta teisiti (

§ 162, § 407).

Kohus selgitas, et tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele ning viivitamatu täitmise peatamine toimub üksnes tagatise vastu ja menetlus taastamise avalduse esitamisel pärast tagaseljaotsuse tegemist tuleb tasuda riigilõiv. 18.08.2022 kohtumäärus on kostja lepingulisele esindajale Erika Scholler kätte toimetatud 02.09.2022 (edastatud e-postiga / kättetoimetatud). Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ega puuduseid kõrvaldanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 126 796.57 eurot ja viivised summas 30.01.2021 seisuga 24 450.36 eurot (vastavalt hageja 01.03.2021 nõude täpsustusele – arvutuskäik 6 080.87 + 681.37 + 17 688.12 =24 450.36 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 1 800 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 08.10.2020 hagiavalduse esitamisel 1 800 eurot. Vastavalt

§ 138lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 800 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 6 2-20-16704 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7