1-13-6592/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6592 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus, karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.E XXX), määruskaebus (isikukood: RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti 2016 määrus muutmata.
6. I.E määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. I.E tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.10.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 pde 4, 7, 8, 9, 10 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.03.
9. 04.07.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
10. 17.08.2016 määrusega Viru Maakohus kohaldas I.E suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 3 kohaselt määras kohus karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. D. Kudrjatsev on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 , 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi.
11. Maakohus leidis, et I.E käitumiskontrolli. suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset 1 I.E puhul on KarS § 87 lg-s 1 sätestatud karistusjärge käitumiskontrolli kohaldamise eeldused täidetud. Kohus leidis, et I.E puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema eelnevast elukäigust, majanduslikust olukorrast, võimalikust narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue vägivaldse varavastase kuriteo. Süüdimõistetu vajab vabaduses täiendavat abi kriminaalhooldaja järelevalve näol sotsiaalsel kohanemisel ja edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks.
12. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.E , kes taotles maakohtu määruse tühistamist. I.E asjakohased väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad. I.E puudub Eestis elukoht. Vanematekodus elamine on välistatud. Isaga suhtlus puudub ning ema viibib enamuse ajast haiglaravil. Kodus elades on suur risk sattuda taas kuritegelikule teele. Välisriiki kolides on võimalik hakata elama õiguskuulekat elu, sest ees ootab töökoht ja elukoht ning süüdimõistetu õde aitab uues elukeskkonnas kohaneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
13. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu määrusega ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend tuleb jätta muutmata ning I.E määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
14. I.E on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vanglakaristust on süüdimõistetu kandnud 2 korda. Kuritegude laad on jäänud samaks, samuti ajendid kuritegude toimepanemiseks. Õiguskuulekaks ei saa pidada I.E käitumist ka vangistuse kandmise ajal. Arvestades lisaks, et I.E on sõltuvusprobleemid ning vähese toimetuleku oskus ja arvestatav uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent ning asjaolu, et uue kuriteo pani ta toime katseajal olles, on igati põhjendatud maakohtu seisukoht, et süüdimõistetu võib sarnast laadi kuritegusid vabaduses olles uuesti toime panna. Seetõttu esineb ka ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohaldada I.E-le karistusjärgset käitumiskontrolli, et aidata süüdimõistetut resotsialiseerumisel ning anda signaal, et tal tuleb ka vabanemisel järgida õiguskorra nõudeid.
15. Määruskaebuse põhiväide on selles, et selle esitajal ei ole kindlat elukohta. Ehkki vanglast saadud taotluses on kajastatud, et kinnipeetava väitel tal elukoht ei säili, on Viru Vangla kriminaalhooldusametnik teinud kindlaks, et süüdlasel on võimalik asuda elama emale kuuluvasse eramusse. Vanemad on valmis osutama pojale esialgselt nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Seega on paljasõnaline kinnipeetava väide, et tal ei ole vabanemisel elukohta. I.E on käinud kohtu nimetatud aadressil lühiajalistel väljasõitudel, mis tähendab, et side vanemate ja poja vahel on säilinud. Samuti on sama aadress I.E-le koostatud vangla 18.05.2016 iseloomustuses, mis edastati kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Süüdimõistetu soov asuda elama välisriiki ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille alusel saaks kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätta.
16. Karistusjärgne käitumiskontroll on käesoleval juhul vajalik ka seetõttu, et süüdimõistetu korduvalt viitab määruskaebuses kuritegeliku käitumisega seoses enda tahtejõu puudumisele. Apellatsioonikohus on arvamusel, et karistusjärgse käitumiskontrolliga süüdimõistetule määratavad kohustused aitavad muuhulgas kaasa I.E tahtejõu tugevdamisele ning suunavad teda õiguskuulekale käitumisele.
17. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 2 2 /allkiri/ Mati Kartau