Obsah (6)

§ 199§ 65§ 200§ 68§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-6592 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali Tõlk

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, loeti kergem, nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, karistus kaetuks raskeima, Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 6 1 kuud vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus 6 kuud 2 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha. Kandmisele kuulus liitkaristus 11 kuud 28 päeva vangistust. N.Z tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust, 3 aastat 9 kuud vangistust, Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, 11 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti N.Z-ile liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2013-30.09.

1. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste ja röövimise eest, kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii vägivaldsete kui ka mittevägivaldsete kuritegude eest. Kriminaalne käitumine on dünaamiline, soodusteguriks on raha puudumine, sõltuvusprobleemid, grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud tööga, omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tervisealase tugigrupi Corrigo. Kinnipeetav osales ka sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid ta arvati puudumiste tõttu programmist välja. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt soovib isik vabaneda aadressile xxxx. Korteri omanik aga ei ole sellega nõus. Kinnipeetavale on pakutud ka majutusteenuse võimalust, kuid isik keeldus. Muud elukoha varianti vabanemisel ei ole. Kinnipeetav lõpetas õpingud pärast põhihariduse omandamist Tapa Erikoolis. Tapal õppis ta müürsepaks ja elektrikuks, kuid ei lõpetanud ühtegi eriala. Enesetäiendamises näeb isik vähe eeliseid. Riigikeele oskus vastab A1-tasemele. Enne vangistust elas isik enda ja elukaaslase pensionitest. Ta oli ka töötukassas arvel. Isikul puudub eriala, varasem töökogemus on vähene. Sooritatud kuriteod viitavad oskamatusele rahaliselt toime tulla. Toimetulekut mõjutavaks teguriks on narkootikumide tarvitamine. Vanglas kinnipeetav töötab. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Isiku vanemad on surnud, õdedega ta ei suhtle. Kinnipeetaval on üks laps, kelle kasvatamisest ta osa ei võta ning kes praeguseks on lastekodus. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega koos pani toime ka praeguse kuriteo. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuriteod ning vangistused. Isik tunnistab, et on mõjutatav. Kinnipeetav tunnistab, et on varem tarvitanud alkoholi ja alkoholijoobes on toime pannud kuritegusid. Hiljem hakkas tarvitama narkootikume, alkoholi ei tarvitanud. Isikut on karistatud 2 korda alkoholiseaduse alusel. Praegune kuritegu ei ole seotud alkoholi ega narkootikumide tarbimisega. Kinnipeetav mõistab, et alkoholi tarbimine on kahjulik ja on viinud teda kuritegudeni. Esimest korda proovis isik narkootikume
3. a, proovis mooni, siis läks üle heroiini peale. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Narkojoobes on isik toime pannud vägivaldseid kuritegusid. 2006-2009 oli isik metadooni ravil, millest ise omal soovil loobus ja enda sõnul enam narkootikume ei tarvita. Kinnipeetavat on karistatud 4 korda NPALS alusel. Enne vangistust tarvitas isik iganädalaselt amfetamiini. Varem on ta ka süstinud. Isikul on krooniline haigus. Lapsepõlves esinesid tal käitumisprobleemid, ta oli suunatud erikooli. Isiku hoiak enda suhtes vastab ühiskonnas üldtunnustatud normidele. Kohanemisraskusi igapäevaelus ei ole täheldatud. 2 Kinnipeetav on tahtlikult kasutanud vägivalda teiste suhtes, tema tähelepanu on lühiajaline. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Arvestab vaid oma vajadusi, soovid on ebamäärased. Ta alustas vangistuses programmiga "Viha juhtimine", kuid loobus osalemisest kuna arvas, et talle ei ole programmist kasu. Isik lahendab probleeme kuritegelikul teel. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, isik õigustab oma tegevusi. Ametiisikutega teeb ta koostööd vaid omakasu eesmärgil. Katseajal pani isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav läbis vestlused, mis suunavad isikut õiguskuulekale käitumisele ja näitavad tema rolli ühiskonnas. Arvestades kuritegelikku käitumist ning isiku enda suhtumist, on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest nõrk. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna ja eraisikud. Ohtlikkus seisneb vägivaldses käitumises ja kehavigastuste tekitamises, röövimistes ja varastamises. Oht on kõige tõenäolisem töökoha puudumisel, narkootikumide tarvitamisel ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolliga. Maakohtu istung 01.11.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas N.Z , et ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga, 3 kuud tagasi oli tal võimalus ennetähtaegselt vabaneda, kui oleks võinud teda kontrollida. Nüüd ta tahab lahkuda. Ta ei taha käitumiskontrolli, sest ta tahab lahkuda Eestist xxxx õe juurde alaliselt. Selles riigis on ta elu lõpuni kriminaalse taustaga inimene. Ta ei näe enda jaoks selles riigis edaspidi perspektiive. Ta ei süüdista riiki selles, et ta on kriminaalkorras karistatud. Ta ei eita, et on nii palju teinud, ta tahab muuta oma elu. Ta ei ole 19-aastane, on juba 40-aastane, tahab alustada uut elu. Selles linnas, kus ta elab, seal on kõik kriminaaltaustaga inimesed, ta ei taha nendega enam suhelda. Kui ta isegi vales kohas teed ületab ja talle trahvi määratakse, vaadatakse ta registrit, seal tulevad ette tema kriminaalkaristused ja sellest sõltub tema karistuse suurus. Vangla materjalidest nähtuvalt majutusteenus on ühiselamu aadressil xxxx, kuhu on võimalus kuni uue aastani elama minna isikutel, kes vangist vabanevad. Sinna ta ei taha elama minna, sest seal on ka kinnipeetavad, kellega ta vanglas on olnud. Prokuratuuri seisukoht Prokurör leidis nagu vanglagi, kes ei toeta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, et ka tema ei saa seda toetada, sest isikul puudub sisuliselt vabanemisel Eestis elukoht. Ta soovib ära minna xxxx õe juurde elama, nagu Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-45-16 on öeldud, siis karistusjärgset käitumiskontrolli saab kohaldada vaid sellisel juhul, kui isikul on olemas elukoht Eestis. Sest karistusjärgse käitumiskontrolliga pannakse isikule rida kohustusi, mis on seotud elukohaga. On ka öeldud, et riigi ülesanne on kinnipeetavale elukoht leida. Kuna antud juhul ei ole seda tehtud, siis ei ole prokuröri arvates võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, vaatamata sellele, et tegemist on isikuga, kelle suhtes oleks mõttekas seda teha. Seetõttu palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused 3

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu N.Z-i suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871, Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4